Ühiskonnaõpetuse mõisted (2)

Avalik sektor – poliitikavaldkond; poliitika – ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond ; kodanikuühiskond – avaliku elu sektor , mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja –ühendused; kultuur – mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal – üldtunnustatud põhimõtted; õigus – kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes ; kommunikatsioon – ehk suhtlemine , mis seob ühiskonna tervikuks; meedia – ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon – suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus – sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive – rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus – ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel; integratsioon – rahva ühtsus; tööjõud – tööealised ja –võimelised inimesed; sotsiaalne kihistus – peegeldab hierarhiat ehk paremusjärjestust; pluralism – huvide mitmekesisus ; rahvuse identiteet – riigi elanike vaimne ühtekuuluvus; tolerantsus – sallivus üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis-ja suhtumisviiside suhtes; demokraatliku poliitika põhimõtted - *tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides *sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled *lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata seejuures vähemsut; õigusnormid – kirjalikud normid, mis on kohustuslikud kõigile; tava – kirjutamata norm, mis on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras; moraalinorm – kirjutamata norm, mis on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub; õigusriik – riik, kus seadused on avalikud; riigi tunnused - * rahvastik * territoorium *iseseisev avalik võim; otsene demokraatia – riigikorraldus, kus rahvas osaleb otseselt otsustamises; esindusdemokraatia – riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud saadikud; võimude lahusus Evs - *seadusandlik *täidesaatev *kohtuvõim; referendum – rahvahääletus; propotsionaalne valimissüsteem – iga partei saab parlamendis kohti propotsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule; demokraatlike valimiste tunnused - *kandidaate on ühele saadikukohale mitu *kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida *kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses *hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult; riigikogu ülesanded - *menetleda ja vastu võta seadused *ratifitseerida välislepingud *kinnitada riigieelarve *kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid *kontrollida täitevvõimu tegevust; valitsuse ülesanded - *viia ellu riigi sise-ja välispoliitikat *juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel *koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid *suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust; riigikogu fraktsioon – saadikurühmad; koalitsioon – valitsusparteid; opositsioon – parteid, mis pole valitsusega seotud; EV valitsuse koosseis – valitsust juhib peaminister , liikmeteks on ministrid ; EV kohtusüsteem – mitmeastmeline kohtusüsteem; õiguskantsler – sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ; prokurör – ehk süüdistaja, peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest; kaitsevägi koosneb - *maavägi *merevägi *õhuvägi; kaitseliit – vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon; kodanikualgatus – isikliku initsiatiivi ülesnäitamine; kostja - peab kostma, vastama hageja pretenstioonile; hageja – osapool, kes esitas avalduse kohtule asja arutamiseks; kohtunik – valitud või ametisse nimetatud isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine; inimese põhiõigused – õigused, mis on igal inimesel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene, ilma igasuguste täiendavate tingimusteta; riigi kodanik – ühiskonna elus aktiivne isik, eks omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi; tootmisressurssid – loodusvarad , maa, kapital ja tööõud; turumajandus – majandussüsteem, kus on inimesel vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; omahind – väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi; müügihind – omahinnast kõrgem hind, hind millega müüakse; turuhind – hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse; ostujõuline nõudmine – nõudmine, mis on rahaga tagatud; konkurents – palju ühesuguseid kaupu; monopol – turuvorm, kus on üks müüja, kes kehtestab hinna, või teenus, millel puudub asenduskaup; ühishüvis – kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid; riigi eelarve – rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohtha; tulumaks – maks, mis pannakse inimese või ettevõtte tuludele; sotsiaalmaks – sihtotstarbeline maks, mis tähendab, et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks; käibemaks –18% kauba või teenuse hinnast ; kaudne maks – moodustavad 40% riigi eelarve tulust; otsene maks – see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult ; tulumaksuvaba miinimum – kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma; inflatsioon – üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine; tööturg – süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti; tööleping – tööandja ja töövõtja poolt alla kirjutatud leping, millesse on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused; tööandja – pakub tööd; töövõtja – teeb tööd; töötu – tööealine ja töövõimeline inimene, kes soovib tööd teha, kuid ei leia seda; brutopalk – väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist; netopalk – palk pärast neid mahaarvamisi; alampalk – miinimumpalk , tasu millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta