Valitsemine ja avalik haldus (1)

Ühiskonna kontrolltöö Villu

Valitsemine ja avalik haldus

Võimude kolmikjaotus

Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne.
Võim:

• Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks.
  
• Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid ( kansler )]
  
• Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus .
  

Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine . Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine .

Presidentism ja parlamentarism

• Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress . Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim.
  

• Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitustiooni. Parlamentaalse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikkuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi.
  

• Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule.
  

Parlamendi ülesehitus ja töökorraldus.
Esindusdemokraatia - vabariikliku riigikorralduse puhul kuulub võim rahvale. Iga 4 aasta tagant loobub rahvas oma võimust, valides seadusandliku võimu ehk parlamendi. Eestis ei ole riigikogu seotud mandaaariga s.t. riigikogu ei pea valijate ees vastust andma.
Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi peamine funktsioon on algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Ühekojalised: Skandinaavia (v.a. Norra) ja Balti maad; kahekojalised : Suurbritannia , Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi, Norra, Poola, Venemaa, Usa.
Loe õpikust lk 106-107

Riigikogu struktuur

Riigikogu koosneb esimehest, kahest aseesimehest, komisjonidest ja fraktsioonidest. Komisjone on 10: keskkonna, kultuuri, maaelu , majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse , sotsiaal, välis ja õigus komisjon . Fraktsioone on 6: reformierakond , IRL, sotsiaaldemokraadid , keskerakond, rahvaliit, rohelised.
Töö põhimõtted Riigikogus:
Aeg- riigikogu töötab 2 istungjärguna (hooajana) 1. istungjärk jaanuar-juuni ja 2. istungjärk august-detsember.
Riigikogu tööülesnaded:

Seaduste menetlemine (seaduseelnõusid esitavad nii valitsuse kui ka parlamendi liikmed).

Riigieelarve vastu võtmine (moodustab valitsus ja vastu võtab riigikogu).

Presidendi valimine.
Seadusi saab vastu võtta lihthäälteenamuse ja koosseisu hääletusega (esinduskogus peab olema kohal vähemalt 51% esindajatest, et hääletus toimuks).
Põhiseaduse järgi tuleb riigi eelarve vastu võtta märtsis, Eesti traditsioonide järgi detsembris.

Seaduseelnõu menetlemine

• President peab 14 päeva jooksul seaduse väljakuulutama või siis mitte.
  
• Kui president ei kuuluta seadust välja, siis läheb see tagasi komisjoni parandusele. Kuid konisjonid ei pea seda parandama.
  
• Kui ka teine kord on seadus presidendi arvates halb, saadetakse see riigikohtusse.
  
• Riigikohus otsustab seaduse saatause. President peab seda otsust kuulama. Kui seadust välja ei kuulutata jääb see kalevi alla.
  

Riigi Teataja- seadus jõustub ilmudes Riigi Teatajas.
Lobism- kuluaaripoliitika, olulised poliitilised arutelus ja kokkulepped toimuvad tavaliselt parlamendi saadikute vahel väljaspool ametiasutusi.
Täidesaatev võim tänapäeva valitsussüsteemis
Peaminister, välisminister (Urmas Paet), siseminister (Jüri Pihl), justiitsminister (Rein Lang), majandusminister (Juhan Parts), Põllumajandus minister ( Helis -Valdor Seeder ), Rahandus minister (Ivari Padar ), Kaitseminister (Jaak Aaviksoo), Sotsiaalminister
(-23.veb. Maret Maripuu), haridus ja teadusminister (Tõnis Lukas ), kultuuri minister (Laine Jänes), rahvastiku minister ( Urve Palo), keskkonna minister (Jaak Tammkivi).
Peaministril on õigus esindada vabariigi valitsust ja seda juhtida ning allkirjastada üld- ja üksikakte. Peaminister nõuab ministritelt aru ja tagasisidet.
Peaministrit aitab peasekretär. Tema ülesanded: korraldada vv ja peamistrit, suhted vv ja riigikogu ees, kontrollib vv antud õigusaktide vastavust põhiseadusele, annab välja Riigi Teatajat.
Teda teenindab riigikantsler, keda omakorda teenivad maavanemad, kes on maavalitsuste juhid, nad on oma piirkonna Eesti riigi esindajad ja võimukandjad. Maavanemat teenindab maavalitsus.
Portfellita minister- minister, kellel ei ole ministeeriumit vaid büroo ja kellele annab ülesandeid peaminister.