50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
60 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
heily687
Õppematerjali autor
tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Töötu inimene, kes soovib teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia tööd.
SISSEJUHATUS POLITOLOOGIASSE Mõiste poliitika pärineb kreeka keelest ja tähendas algselt Kreeka linnriigi, polise avalike asjadega tegelemist. Itaalia poliitik Machiavelli lahutas poliitikast eetilise ja religioosse komponendi ning tõi poliitilise elu keskpunkti võimu ja riigi. Ilmalik valitseja ja riik eksisteerisid kui üks ja seesama. Alates 20 sajandist on aga poliitika seotus algse mõistega üha enam märgatavam, seoses demokraatia levimisega. Riiklik võim ei tohi domineerida kodanikuühiskonna üle, kuna see toob kaasa pingeid või koguni riigi kokkuvarisemiseni. Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas käsitletakse poliitikat tegevusena, mis seisneb spetsiifiliste, kogu ühiskonda puudutavate otsuste langetamises ja nende rakendamises ühiskonna ja selle liikmete huvides
kogu selle ühiskonna ajaloo vältel valitsetud ning rahvas on allunud. Kas inimeselt, kes saab oma vabaduse tagasi sama õiguse alusel, mille alusel see temalt rööviti, on õigus seda üldse kokkuvõttes röövida? Kui algselt sai mainitud, et inimene sünnib siia ilma vabana, siis tuleks vaadata selle protsessi algusetappe. Vanimaks ühiskonnavormiks peetakse perekonda. Perekond on seega esimene näide riiklikust moodustisest, kus isa kujutab endast valitsejat või juhti ning lapsed rahvast. Erinevus tänapäeva riigi mõistega seisneb vaid selles, et perekonnas korvab isa armastus laste vastu talle hoole, mida ta neile osutab, riigis aga asendab käitumisrõõm armastust, mida juht enamasti oma rahva vastu ei tunne. Põigates hetkeks tagasi perekonna ning vabaks sündimise juurde näeme, et lapsed jäävad oma isaga seotuks seni, kuni nad vajavad teda enda elushoidmiseks, selle vajaduse kadudes katkeb kohe ka loomulik side. Kui nad ka edaspidi kokku
+ Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia vormid: Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant. Osalusdemokraatia, mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA)
+ Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia vormid: Otsene e vahetu (antiik) demokraatia, mille puhul kodanikud võtavad ise rahvahääletusel e referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant. Osalusdemokraatia, mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA)
Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid
Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteerivast inimesest ja ühiskonna korraldusest sõltumata. Inimene ei saa midagi suur ära teha *Kirjutamata vormid. Tavad, kombed, moraalikombed. Kujunevad välja tavaliselt aasta kümnete ja isegi aastate jooksul
Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid