Eesti kui parlamentaarne demokraatia (0)

Eesti kui parlamentaarne
demokraatia
Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaaluks. Organisatsioonid on eraldi, kuid loomulikult nad ei tegutse erandatult, vaid hoiavad üksteist oma otsustega kursis ja kontrollivad üksteist, nende tegevus on seotud. Demokraatiale iseloomulik võimude lahusus ehk valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus loob vajaliku pidurdusmehhanismi, et inimene(inimesed), kelle käes on võim, ei läheks sellega üle piiri. Poliitilise võimu tasakaalustamiseks jaotatakse kogu võim seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Nende ülesanded on seadusega kindlaks määratud. Seadusandliku võimu organiks on igas riigis parlament (riigikogu), kelle ülesanne on seaduste vastuvõtmine ja täiendamine/muutmine. Täidesaatva võimu organiks on valitsus, mis koosneb ministritest ning kelle ülesanne on tagada seadustele rakenduse leidmist ja ellu viia poliitilisi otsuseid. Kohtuvõimu organiteks on mitmed kohtud ja õiguskantsler, kelle ülesanne on seista selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud ning mõista inimeste/ firmade/ organisatsioonide üle õigust. Võimude lahususe põhimõte kehtib ka ametiisikute kohta, üks ja sama inimene ei tohi olla korraga ametis mitmes võimuharus. Näiteks ei saa üks inimene olla samal ajal riigikogu liige ja kohtunik (kohtus), sest ta saaks siduda oma töökohti omavahel ja sellest endale kasu lõigata ning see ei oleks õiglane.
Nagu eespoolgi mainitud , ei ole seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim eraldatud, vaid pigem on tegu võimu jagamise ja kontrollimisega. Organisatsioonid peavad olema oma vahel tasakaalus. Selles mõttes räägitaksegi võimude tasakaalust. Näiteks kuulub seadusandlik võim parlamendile, kuid president võib jätta parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutamata, kui see on vastuolus põhiseadusega.
Parlamentaarne demokraatia- rahvas valib valimistel parlamendi, need parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti hääletatakse valitsusse, valitsus annab aru oma tegevusest parlamendile ja peab oma ettepanekutele parlamendi nõusoleku saama, kui valitakse uus parlament , valitakse ka uus valitsus
nt: Eesti, Läti, Saksamaa, Rootsi
Presidentaalne demokraatia- rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimetab ametisse valitsuse, ta ei pea arvestama sellega, millised parteid on hetkel parlamendis tugevamad, uus valitsus tekib peale uue presidendi valimist, president juhib valitsuse tööd(on pms peaminister ), ta esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja, parlament tegeleb seadusandlusega
nt: USA, Venemaa, Prantsusmaa
Mõlemad süsteemid on demokraatlikud. Ei presidendil ega parlamendil ei ole kogu võimutäiust, neid piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud- kohtuvõim ja keskpank . Võimu kuritarvitamise korral saab ka parlamendi liikmeid, kohtunikke ja presidenti kohtulikule vastutusele võtta. Oluline on vältida võimu koondumist pealinna. Selle vältimiseks on tekkinud omavalitsused, kes seisavad rahvale lähemal ja saavad kiiremini otsuseid teha ning olukorda ja vajadusi hinnata.
Piirkondliku ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti. Selliseid riike, kuus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Täpsemalt siis on see pisikeste riikide liit ehk mitu riiki on ühinenud ning igas riigiosas on omad seadused. Föderaalriigid on nt: Saksamaa, USA, Venemaa. Selliseid riike, kus kohaliku elu määrab keskvalitsuse poliitika, nimetatakse unitaarriikideks. Täpsemalt siis annab keskvalitsuse poliitika kohaliku elu suuna kätte. Riiklik ühtsus ei tähenda, et omavalitsusele jääb käsutäitja roll. Omavalitsuse poliitika annab igale kohale oma näo. Unitaarriigid on nt: Eesti, Prantsusmaa, Suurbritannia , Skandinaavia riigid.
Tõhus kontroll võimukasutuse üle on väga oluline. Võimu kontroll on vajalik selleks, et tagada ühisvara kasutamist rahva huvides, garanteerida riigi ja kodanike julgeolek ning vältida riigivõimu kuritarvitamist. Igas riigis on loodud asutused, mille ülesanne on kontrollida võimu teostamist mõnes valdkonnas. Eestis on need jaotatud nii:
- põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler.
- riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll.
- riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist kontrollib kaitsepolitsei .