Meedia (0)

Nimisõnad
Omadussõna
Tegusõnad
Väljaanded
Kirjutis
Ilustav
Kirjutama
Postimees
Ajaleht
Kirju
Huvituma
Delfi
Raadio
Pöörane
Küsitlema
AK
Ajakirjanik
Kiire
Lugema
ERR
Reporter
Huvitav
Uurima
Eesti Ekspress
MEEDIA
Meediaõpetuses me loeme ja kirjutame, arutame ja vaidleme, räägime elust ja uurime elu, õpima küsima ja küsimustele vastuseid leidma, analüüsime ja loome tekste .
Marju Lauristin : ’’Meedia ei saa olla parem kui ühiskond.’’
Meedia mõjutab kõiki elualasid – poliitikat, majandust, kunsti, haridust. Maailmast ja ühiskonnast saame pildi meedia kaudu.
Demokraatia kriteeriumid.
Poliitikateadlane Robert Dahl on rõhutanud viit kriteeriumi:

efektiivne osalemine

võrdus valitsemisel

valgustatud arusaamine

tegevuskorra (agenda) kontrollimine

kaasatus
Meedia teke
17. sajandil tekkis ajakirjandus , 19.saj lõpus kujunes ajakirjandus rahvuslikuks kommunikatsioonisüsteemiks.
Teabe levik vanematelt noorematele.
Tehnika arenedes sõnumid massidele.
Tööstuse areng tingis reklaamivajaduse.
Demokraatia areng – ühiskond poliitikasse.
Majanduse areng – teabelevi vajadus.
Ühiskonna tagasisidekanal.
Vaba aeg ja meelelahutus .
Ülesanded:

• Järelevalve
  
• Ühiskonna osade sidumine üksteisega
  
• Sotsiaalse ja kultuuripärandi edasi andmine järgmisele põlvkonnale
  
• Sotsiaalsete normide ülalhoidmine
  

• Kujundab avalikku arvamust
  
• Kriitika ja kontroll
  
• Lõiming – peegeldab ühiskonna norme
  
• Kultuur ja haridus
  
• Meelelahutus
  

Meedia roll ühiskonnas

• Pakkuda teavet
  
• Vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti
  
• Mõjutada riiklikke ja ühiskondlike institutsioonide tegevust
  
• Kujundada ühiseid arusaamu ning käitumisviise
  
• Kujundada avalikku arvamust
  
• Vahendada teadmisi
  
• Meelelahutus
  

Mis on kommunikatsioon?
Informatsioon on edastatud teave; suhtlemise keerukas süsteem; ühiskonnateadlikkus kujuneb meedia kaudu. Meedia kaudu saab mõjutada inimmasse, samuti suunata ühiskonna arengu seisukohalt olulisi protsesse.
Demokraatliku ühiskonna meediapoliitika

• on liberaalne
  
• meediumide sõltumatus riigist on tagatud põhiseaduse ja seadustega
  
• uudiseid kogutakse ja levitatakse vabalt
  
• juurdepääs ajakirjaniku ametile on vaba
  

Euroopa demokraatliku riikide meediapoltiikat kujundavad

• riigivõim
  
• erakonnad
  
• huvirühmad
  
• EL
  

Totalitaarsete riikide meediapoliitika

• on piirava iseloomuga ja peab kindlustama riigi meediamonopoli
  
• meediumid alluvad otseselt poliitilisele juhtkonnale ja on osa riigivõimust
  
• sellised meediumid täidavad juhtimis- ja esindusülesannet. Nad on tahtekujunduse instrument valitsejate käes.
  

Kommunikatsioonipoliitika
Meediapoliitika
Majanduslike, ühiskondlike ja poliitiliste suhete raames toimiv reeglite süsteem (seadused, määrused, standardid jne), mis puudutab informatsiooni andmise, kogumise, levitamise ja vastuvõtu tingimusi.
On majanduslike, ühiskondlike ja poliitiliste suhete raames toimiv reeglite süsteem, mis hõlmab meediumide organisatsiooni, kättesaadavust, tööviisi ja õigusi.
Meedium – vahelüli, vahendaja
Auditoorium – kuulajaskond
Tsensuur – ajakirjanduse jms läbivaatamine riigiasutuse poolt
Infoagentuur – meediale teavet hankiv organisatsioon
Meediaagentuur – reklaame kokkuostev ning reklaamipinda ja –aega müüv organisatsioon