Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 - Riigikogu (0)

Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7

1. Kuidas on RK seotud rahva õigusega valitseda?
Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks .
2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse?
◦ Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus .
◦ Riigikogu valitakse 4 aastaks.
3. Millised on RK peamised ülesanded?
• Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid
• Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid.
• Seaduste vastuvõtmine
• Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle.
• Eelarve vastuvõtmine.
4. Kellest koosneb RK juhatus? Kes on praegu RK esimees?
RK juhatus koosneb esimehest, kahest aseesimehest. Praegu on RK esimees Ene Ergma .

5. Selgitage: Korraline istungjärk; erakorraline istungjärk.
◦ Korraline istungjärk – neid on aastas kaks ning see tähendab parlamendi hooaega : üks on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni.
◦ Erakorraline istungjärk – Hooaegade, korraliste istungjärkude vaheajal kokkukutsutud istungjärk
6. Mis on RK komisjon ? Selle ülesanded. Millised on RK alalised komisjonid?
◦ RK komisjon on mingi valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid arutav grupp.
◦ Ülesandeks on arutada mingi valdkonna probleeme ning kaaluda täielikult mingit küsimust, enne kui see täisparlamendile üle antakse.
◦ Keskkonna-, kultuuri-, maaelu -, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse -, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon.
7. Mis on fraktsioon ? Millised on praegused RK-s?
Fraktsioon on ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis.
Praegu on RK Reformierakonna fraktsioon, Keskerakonna fraktsioon, IRLi fraktsioon, Sotsiaaldemokraatide fraktsioon ja Roheliste fraktsioon.
8. Selgita:
Koalitsioon – on valitsusse kuuluvate parteide ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemise põhiküsimustes.
Opositsioon – partei või parteide ühendus, kes ei kuulu valitsusse ja asub valitsuses suuresti erinevatel seisukohtadel.

9. Millised on presidendi ülesanded presidentaalse korraga riigis, millised parlamentaarse korraga riigis? Kus on presidendi võim suurem?
Presidendi ülesanded parlamentaarse korraga riigis:
• Esindusfunktsioonid – teeb visiite teistesse riikidesse, pöördub kõnega rahva poole, annab riiklikke autasusid .
• Õigus peatada seadusi ja nimetada kõrgeid riigiametnikke.
Presidendi ülesanded presidentaalse korraga riigis:
• Pädevusse kuuluvad riiklikud tseremooniad.
• Juhib valitsuse igapäevast tööd.
Presidendi võim on suurem presidentaalse korraga riigis.

10. Millised on EV presidendi ülesanded?
1) Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises.
2) Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused.
3) Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid.
4) Teha RKle ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetad kohtunikud ja Eesti Panga president .
5) Olla riigikaitse kõrgeim juht.

11. Kuidas valitakse EV president? Kes võib selleks saada?
Kõigepealt esitavad Riigikogu liikmed kandidaati . Esitajaid peab olema vähemalt 21, kandidaat peab olema vähemalt 40a ning sünnilt eesti kodanik. Seejärel toimub Riigikogus hääletamine. Poolt peab olema vähemalt 2/3 riigikogu liikmeist. Kui vähemalt 2/3 on poolt, tunnistatakse kandidaat valituks ning president annab ametivande Riigikogu ees. Kui aga I hääletusvoorus pole 2/3 poolt, korraldatakse II hääletusvoor ja kui ikka ei, siis ka III. Kui siiski hääletatakse vastu, kutsutakse kokku valijameeste kogu.
12. Millisel juhul läheb presidendi valimise õigus üle valijameeste kogule? Mis on valijameeste kogu, (kellest see koosneb?)
Kui ka pärast III hääletusvooru pole 2/3 Riigikogu liikmetest kandidaadi poolt.
Valijameeste kogu on kogu, kus on peale Riigikogu liikmete veel vähemalt üks esindaja igast valla- või linnavolikogust.

13. Kas EV on suurem võim presidendil või parlamendil?
EV on suurem võim parlamendil, sest meie riigivorm on parlamentaarne demokraatia.
14. Mitu presidenti ( tänase seisuga) on EV? Nimeta kõik.
Neli:
• Konstantin Päts (1938-1940)
• Lennart Meri (1992-2001)
• Arnold Rüütel (2001-2006)
• Toomas Hendrik Ilves (2006-…)

15. Ül 3 lk 64
§82. 1) ametist tagasiastumisega;
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega;
3) tema surma korral;
4) uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.

16. Mis on võimude lahusus?
Demokraatliku valitsuse tunnus ja põhimõte, kus võim on jaotatud seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel.
17. Millistel juhtudel vahetub valitsus Eesti Vabariigis? Kuidas valitsus moodustatakse? Mis on üheparteiline valitsus? Millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed?
Valitsus vahetub:
•…pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus oma volitused maha paneb.
•…pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile.
◦ Valitsuse moodustamine algab pärast seda, kui Riigikogu valimiste tulemused selguvad. Seejärel algavad erakondade läbirääkimised valitsuse moodustamiseks. President määrab valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Kui kandidaat on oma plaane tutvustanud, hääletavad saadikud kandidaadi poolt või vastu. Kui poolt, siis asub kandidaat valitsust komplekteerima. Uus valitsus annab Riigikogu ees ametivande ning president nimetab valitsuse ametisse. Kui Riigikogu hääletab peaministrikandidaadi vastu, tuleb presidendil leida uus kandidaat.
Üheparteiline valitsus – valitsus, kuhu kuuluvad vaid ühe partei liikmed. See saab võimalik olla vaid erakonnal, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest.
+ See valitsus püsib kauem.
- Arvestatakse vaid ühte moodi ühiskondlikke huve.
18. Mis on koalitsioonivalitsus ? Millised on selle positiivsed ja negatiivsed küljed?
Koalitsioonivalitsus on valitsus, mis on mitmeparteriline. Sinna lähevad need parteid, kes suudavad tulevase poliitika suhtes omavahel kokku leppida.
+ arvestab oma poliitikas erinevaid ühiskondlikke huve
- vähepüsivam.
19. Mis on valitsuskriisid ? Miks need puhkevad? Kuidas neid lahendatakse?
Valitsuskriis on olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust ministrile või kogu valitsusele.
See juhtub kui ei suudeta milleski kokku leppida. Need avalduvad erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel.
Neid lahendatakse umbusalduse avaldamisega parlamendi poolt, ning kui hääletusel on vähemalt 51 Riigikogu saadikut valitsuse vastu, siis tuleb valitsusel tagasi astuda, ning asendatakse uuega. Sama ka üksikisikuga – ministriga.
20. Milline on presidendi roll valitsuse moodustamisel ja ministrite vahetumisel?
President esitab peaministrikandidaadi, kes komplekteerib valitsuse. Lisaks kinnitab president ka valitsuse. Kui valitsuses ministrid vahetuvad, kinnitab president ka need.
21. Milline on valitsuse koosseis?
Valitsuse juht: Peaminister .
Valitsuse liikmed: Ministrid
Valitsusasutused, mida ministrid juhivad: Ministeeriumid.

• Välisministeerium
  
• Kaitseministeerium
  
• Siseministeerium
  
• Justiitsministeerium
  
• Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium
  
• Põllumajandusministeerium
  
• Rahandusministeerium
  
• Keskkonnaministeerium
  
• Sotsiaalministeerium
  
• Haridus - ja teadusministeerium
  
• Kultuuriministeerium .
  

Ajutine ministrikoht: Portfellita minister.
Ministeeriumi igapäevase asjaajamise juhtimine: Kantsler
Asjaajamise korrahoidmine: Riigikantselei .
Riigikantselei juht: Riigisekretär.
22. Selgita:
Peaminister – valitsuse juht.
Minister – valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi
Ministeerium – valitsemisasutused, mis korraldavad valitsemist eri valdkondades.
Portfellita minister – minister, kel pole ministeerium, vaid ainult väike büroo. Portfellita ministrikoht luuakse ajutiselt , et korraldada poliitikat mingis valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline.
Kantsler – ministeeriumi tegevust korraldav parteiliselt sõltumatu tippametnik. Valitsuses tähtsuselt peaministri järel teine.
Riigikantselei – Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks loodud asutus.
Riigikantsler – (e. riigisekretär) Juhib riigikantselei tööd, ning kindlustab asjaajamise sujuvuse ja järjepidevuse valitsuses.
24. Millised on valitsuse ülesanded?
Valitsuse ülesanne on valitseda riigi sise- ja välispoliitikat, erinevaid tegevusi ühiskonna elu erivaldkondades. Õpik lk 68-68 tabelid .
25. Ülesanne 1 lehekülg 69.
Eesti koalitsioonivalitsusse kuuluvad hetkel Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit.
Riigikogus on neil kohti kokku 50 – Reformierakonnal 31, IRLil 19.
Kuna neid on kokku täpselt 50, jääb neil riigikogu enamusest üks inimene puudu. Et nende ideed Riigikogus läbi läheks, peaks keegi (tavaliselt toetab neid erakond Rohelised) opositsioonist oma hääle andma.