50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Reinart Loidap
Õppematerjali autor
1.Riigikogu tähtsamad ülesanded, tööjaotus, istungid, alalised komisjonid(nimeta) RK ülesanne: 1)nagu kõik parlamendid, esindab RK poliitikas erinevaid ühiskonna gruppe ja erinevaid vaateid 2)Nagu kõikidel parlamentidel on RK ülesandeks arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3)nagu kõikidel parlamentidel on RK tähtsaim ülesanne seaduste vastuvõtmine. 4)RK ülesandeks on valitsuse ametisse panek ja tema tegevuse kontrollimine 5)RK ülesanne on riigieelarve vastuvõtt Töökorraldus: 2 istungjärku ühes aastas. Esimene on jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Ühe istungjärgu raames toimuvad istungid
....................................................................7 10. Parlamendijärelvalve – otsese ja kaudse kontrolli võimalused...................................7 Otsene järelvalve:........................................................................................................ 7 kaudne järelvalve:........................................................................................................ 7 11. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogu näitel.........................................................7 12. Poliitikute või ametnike valitsus................................................................................8 4 ministri tüüpi............................................................................................................. 9 13. Valitsuse vahetumine presidentaalses ja parlamentaarses riigis...............................9 14. Valitsuse moodustamise etapid Eesti näitel VT § 89......................
võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuse.. Tagada see, et ükski võimuharu ei
Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne - ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 3. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! võimude tasakaalustatuse printsiip: idee, et võimuharud oleksid üksteisest sõltuvuses
valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Nt: GB · Proportsionaalne iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Nt: EST Valimiste korrapärasus e. regulaarsus kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised, demokraatia oluline tunnus Osalusdemokraatia kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus PARLAMENT kõrgeim seadusandlik võim EST Riigikogu, RUS Riigiduuma, GER Liidupäev, USA - Kongress Ülesanded: · esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid · SEADUSTE VASTUVÕTMINE · valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle · võtab vastu riigieelarve Istungjärk parlamendi hooaeg (aastas 2tk jaanuarist jaanipäevani ning septembrist jõuludeni). Võib kokku kutsuda ka erakorralise istungjärgu pakiliste küsimuste otsustamiseks.
tiitliga. Lordide kotta kuulub umbes 120aadlitiitli kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. Millised on regionaalsel esindatusel põhineva parlamendi ülemkoja komplekteerimise kaks erinevat võimalust? *Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide) esindajad. (FR, GER, RUS) *Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse normile (IT, JPN, USA) Kellel on Riigikogu valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus? *Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes valimispäevaks saanud 18 aastaseks. *Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks kuulutatud. *Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. * Kandideerimisõigus on eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
4) Majanduskomisjon 5) Põhiseaduskomisjon 6) Rahanduskomisjon 7) Riigikaitsekomisjon 8) Sotsiaalkomisjon 9) Väliskomisjon 10) Õiguskomisjon Fraktsioon ehk ühiste vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Valitsus- ehk koalitsioonipartei on Riigikogus esindatud erakond, millel on ka koht valitsuses. Erakonnad, mis ei ole seotud valitsusega on opositsioonid. Enamus küsimusi otsustatakse häälteenamuse järgi, kuid tähtsamaid küsimusi otsustatakse Riigikogu koosseisu häälteenamust. Riigikogu koosseis vahetub kas iga nelja aasta järelt, peale valimisi või kui peaminister ei saa hakkama. VABARIIGI VALITSUS Kõrgeim täidesaatevvõim on valitsus. Valitsus vahetub peale Riigikogu valimisi või pärast valitsuskriisi (peaministrile avaldatakse umbusaldust). President määrab peaministrikandidaadi. Üheparteilised valitsuses kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest ühele erakonnale, aga
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteist + valijah
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid