Saatuslikuks sai võidurelvastumine. Pakuti küll null-varianti, et Moskva oma keskmaaraketid likvideeriks Euroopast, kuid Kreml ei olnud sellega päri. 1980ndatel aastatel hakkas USA paigutama keskmaarakette Saksamaale- sellele vastas NSVL veel oma täiendavate rakettidega, kuid oli ilmselge, et majandusraskustes vaevleva riigi jaoks hakkab taoline võidurelvastumine lõplikult üle jõu käima mida tõestas ka USA ,,tähesõdade ,, programm Perestroikast tulenevad dekreedid tõid raskeid tagajärgi, mida ei osatud oodata. Gorbatsovi initsiatiivil alustati NSVL ja sealse sotsialismi moderniseerimise katseid. See tähendas arengu kiirendamist, majandusreforme, demokratiseerimist, avalikustamist jne. Ideaalseks näiteks kiirustamisel ja kehvade tagajärgedega silmitsi seismisel viinamarja aedade hävitamine Moldovas, mille tagajärjel pikka aega töötanud viinamarja kasvatajad tegid endale enesetapu. Sisuliselt sõdis NSVL oma rahvaga
Algatab EV Presidendi või 21 Riigikogu liiget , arutatakse 2 koosseisu (5-8a.) 2.Kiirloomus : 4/5 Riigikogu 101st pooldavad ning 2/3 hääletavad poolt. 27. Kes teostab järelvalvet põhiseaduse üle? 28. Kes võtab EV vastu seadusi? 29. Kes paneb seadustest tulenevalt kohustused paika, kuidas neid nimetatakse? 30. Mis on üldakt? Üldakt on õigusakt , millega antakse üldisi , abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on nt. seadused, määrused ja dekreedid 31. Mis on üksikakt? Üksikakt ei sisalda õigusnorme , vaid on individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele . Sellised on näiteks otsused , korraldused , käskkirjad. 32. Võrdle üldakti ja üksikakti- erinevused, kumb on vähem tähtis? Üldakt koostab seadusi mis kehtivad kõigile aga üksikakt teeb neid aga konkreetsetele inimestele . Üksikakt on vähem tähtis.
Võimule tuleku plaan: plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste- legaalne tee. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine, Goebbels. Relvaüksused Mussolini kujul: SA- pruunsärklased, E. Röhm. SS- mustsärklased, H.Himmler. osalemine Reichstagi valmistel- üha enam kohti. 1930- murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. 1937 a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonide maksmise. Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. Rahva rahulolematus, natsidel 107 kohta parlamendis. Seega riigi majanduskriis ja poliitiline kriis aitasid natsid võimule. Hitler: tulekahju Riigipäevahoones- kompartei keelustamine, arestid. Juudivastased rassiseadused- kodakondsuse äravõtmine. Juutidega abiellumise keelustamine, vallandati kõik juudid ja ebalojaalsed isikud (ametnikkonnast). 1934 Hindenburgi surm, Hitler ühitas kantsleri ja presidendi ametid- Füürer. 8
Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Nt seadus, määrus. 2. Üksikaktid. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. ÕLA liigid: 1. Seadus - Põhiseaduse järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus on kas Riigikogu poolt v rahvahääletusel vastu võetud juriidiline jõuda õigusakt, millel on
valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad, asotsiaalid, mustad, homoseksuaalid. Ja kuni 1938. aastani viidi juute laagrisse ainult juhul, kui nad kuulusid mõnda nendest gruppidest. Nürnbergi seadus Aastal 1935 kehtestati Nürnbergi seadus, mille kohaselt võeti juutidelt ära nende kodakonsus ja ka inimõigused. Peale selle kästi ka juutidel kanda juudi märke. Väga paljud määrused ja dekreedid olid koostatud nii, et saksa juutidel oli võimatu elada Saksamaal normaalset elu. Kristallöö 1938 Natside korraldatud pogrom. Sellel ööl Tapeti 236 juuti, purustati 177 sünagoogi ja 7500 juutide poodi. Koonduslaagrisse saadeti ja arreteeriti ilma mõjuva põhjuseta ligi 30 000 juuti. Saksamaalt põgeneda üritanud juutide ees sulgesid väga mitmed riigid piirid, kuna neid oli vastu võtmiseks liiga palju.
Esimesed kriisiilmingud1930- hindade langus - põllumajandustootjaid tabab esimesena (Euroopa ei suuda enam osta, piiratakse sissevedu, Eestis tekivad ülajäägid, hinnad langevad ka siin) - sama protsessi kordumine tööstuses - siseturu kokkukuivamine - rahanduses tekkis segadus seoses paljude riikide loobumisega kullastandardist - tööpuuduse kasv - elukalliduse tõus rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides= otsitakse süüdlast Põhiseaduslik ja poliitiline kriis: - Väideti, et hädade põhjus on erakondade paljusus. - Ettepanekud muuta põhiseadust (Põllumeeste Kogud juba 1920a. keskp.) - Võeti Riigikogu menetlusse põhiseaduse muutmise ettepanek(hakkas venima sotside vastuseisu tõttu) - Vapside esilekerkimine (moodustus organisatsioonina1929, vabadussõja veteran...
akti kehtivusega arvestama. Sisult on tegemist legislatiiv aktiga. Alluvad PS järelevalve kontrollile, kolleegiumis vaidlustada ei saa. Kõrgemmail tasandil on üldakt on dekreet - Volitusnorm peab olema kõige kõrgemal tasandil antud( selleks tasandks on ps andtud). Selleks et anda dekreeti peab olema volitus PS-s. Dekreete on 3 liiki: 1) dekreetseadused 2) erakorralised võib olla vastuolus seadusega 3) häda dekreedid - peab olema eriolukord või seisund (looduaõnnetus, epideemia või mni muu oht, mis eeldab mingisuhust käitmist. Võib olla vastuolus seadusega. Seadlusandlus õigus on Eestis EV Presidendil, peab olema kaks eeldust olema samaaehselt. Parlament ei saa kokku tulla, on mingi valdkond mis vajab kiiret sekkumist. Seadlsuega nt ei saa kehtestada maksupoliitiat, eelarvet ei saa kehtestada. Selleks on seadlus
kapituleerub Hiroshima pärast tuuma- pommi Holokaust · "holokaust" - kr. k. holokauston (`täielikult põlenud/ohverdatud") - põletusohver · juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiid Teise maailmasõja ajal juutide vastased aktsioonid alates 1933, 1935 Nürnbergi dekreedid, 1938 Kristalliöö (pogromm, mille käigus tapeti 236 ja arret. üle 30 000 juudi) 20.01.1942 Wannsee konverents "juudiküsimuse lõpplahendus" - otsus hävitada 11 mln Euroopa juuti koondus- ja surmalaagrid (nt. Auschwitz, Treblinka, Dachau, ... Klooga) Hukkus 5-6 miljonit juuti · lisaks juutidele mustlased, homoseksuaalid, jehoovatunnistajad, puudega inimesed ja kommunistid Rahukonverentsid PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946
Riik loob läbi õigusnormide objektiivset õigust ehk loob õigust 2)mitenormatiivne - on üksikakt(haldusakt), mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või isikute ringile. NB! Siin rakendatakse õigust mitte ei looda ( NT : Otsus, käskkiri, korradlus) Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Õigusaktide hierarhia *madalamalseisvad üldaktid peavad olema kooskõlas kõrgemate üldakidega *Üksikaktid peavad olema kooskõlas üldaktidega *üldaktidega peavad olema kooskõlas ka eraõiguslikud lepingud
õiguspärasuse põhimõte - seaduslikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte - seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte - egaalsus ehk võrdsuse põhimõte 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 15 5 16.03.2010 Haldustoimingud · Õigustoiming (halduse üldaktid dekreedid, seadlused, määrused, käskkirjad), üksikaktid (korraldused, otsused, käskkirjad), halduslepingud) on haldusõiguse seisukohast olulisem admin toimingud, mille tulemusena kehtestatakse uusi norme, muudetakse ja tühistatakse vanu, luuakse uusi õigussuhteid, muudetakse ja lõpetatakse olemasolevaid · Reaaltoiming aga halduse faktilised toimingud, tegevus (liiklusummikute kõrvaldamine, vaktsineerimine, koolide ehitamine jms); teatamistoimingud (asjaolude
ehitada üles sotsialistlik venemaa. Kõige mõjukam rühmitus olid enamlased, kuid võimalus võimule saada polnud suur. 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. Jah, sest valimiste teel poleks nad võimule saanud. Nad kasutasid võimalust, kui Ajutine Valitsus oli nõrk. 28. Kes oli V.Lenin? Enamlaste liider. 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. Kehtestati 2 dekreeti: rahudekreet(venemaa lahkus sõjast), maadekreet(kogu maa läheb riigile). Bresti rahuga loovutati maad Saksamaale ja väljut sõjast. Asutab kogu saadeti laiali. Esseerid visati valitsusest välja, sest kasutasid vägivalda. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate? Positiivne: tekkisid uued riigid, tunnustati rohkem naisi.
Nad pidid tõestama oma kuulumist aaria rassi. 1935.aastal vastuvõetud määrusi nimetati Nürnbergi dekreetideks, kuna nende välja andmis kohaks oli Nürnberg. Natsipartei koosolekul vastuvõetud määrused tsementeerisid edasise eraldamise sakslased saksa juutidest. Teise määruse kohaselt olid keelatud erinevate rasside abielud ja seksuaalsuhted, kodakondsuse kaotasid võõraste rasside esindajad, nende hulgas juudid ja mustlased. Väga paljud määrused ja dekreedid olid koostatud nii, et saksa juutidel oli võimatu elada Saksamaal normaalset elu. Natsipolitsei eesmärgiks oli sundida juute Saksamaalt lahkuma. Selleks valmis olnud juudid olid siiski raskuste ees, sest Saksa valitsus tegutses nii, et lahkudes polnud juutidel enam midagi seljataga. Selletõttu oli raskendatud teistesse riikidesse põgenemine. Kuid suuremal osal Austria ja Saksa juutidest õnnestus põgeneda. Emigreerumisest keeldunud jutidele tegi ähvardava ohu ilmseks
Selle kohaselt: · riigipeaks oli president · Riigikogu muutus kahekojaliseks (80-liikmeline Riigivolikogu ja 40-liikmeline Riiginõukogu) Et esitati vaid üks presidendikandidaat K. Päts jäid valimised ära ja Konstantin Päts kinnitati presidendiks 1938. aasta aprillis. Peaminstriks sai Kaarel Eenpalu (1939-1940 oli peaministriks Jüri Uluots). Kuigi parlament oli nüüd jälle olemas, oli tema tähtsus väiksem kui varem, kõige tähtsamad seadused olid presidendi dekreedid. NB! Perioodi 1938-1940 Eesti Vabariigi ajaloos nimetatakse juhitava demokraatia ajajärguks. II Välispoliitika Eesti Vabariigi algusaegade põhiprobleem oli tema kui riigi tunnustamine. Inglismaa ja Prantsusmaa olid juba mais 1918 de facto Eesti iseseisvust tunnustanud. Pariisi rahukonverentsil väikeriikidest ei räägitud. Esimesena tunnustas Eesti Vabariiki Nõukogude Venemaa 2. veebruaril 1920
· kõik rahvaalgatuslikud riigikogu valimised keelati/tühistati · suleti vapside osakonnad, arreteeriti juhid ja kuulati üle inimesi Milliste võtetega kärbiti vabadussõjalaste saavutatud sisepoliitilisi edusamme ja vähendati nende mõju ühiskonnas? · Arreteeriti vapside juhtivamad tegelased · keelati vapside kokkusaamised · suleti vapside osakonnad Eestis 12. Eesti muutumine autoritaarseks riigiks - K.Pätsi dekreedid demokraatia likvideerimiseks. Triumviraat. Vihik, õpik lk. 53-54. Päts andis välja rea dekreete, mis kaotasid demokraatia ja muutsid Eesti autoritaarseks riigiks. · Piirati ajakirjanduse sõnavabadust · kontroll kehtestati ametiühingutele, noorsooliikumistele, omavalitsustele, kõrgkoolidele, kirjandusele, kunstile, teatrile. Kontrollima hakkas riiklik Propaganda Talitus · keelustati erakondade tegevus · opositsioon lämmatati 1935
paljusus,ühtlustati õppekavad. INIMESED-J. Laidoner - kindralmajor, Vabadussõja kestel oli vägede ülemjuhataja. J. Pitka-tema initsiatiivil algas soomusrongide ehitamine. J. Poska-5-liikmelise delegatsiooni esimees, endine välisminister, kirjutas alla Tartu rahulepingule. J. Tõnisson-kahel korral Riigikogu esimees ja neljal korral riigivanem,demokraatliku opositsiooni liider. K. Päts-Eesti esimene president,vaikiv ajastu, Pätsi dekreedid. E. Öpik-astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. P.Kogerman-keemik, Eesti põlevkivikeemia rajaja. L. Puusepp-neurokirurg, Eesti Neuroloogide seltsi üks asutajaist, hiljem esimees. M. Under-Siuru ja Tarapita rühmituse liige, ,,Hääl varjust'', ,,Rõõm ühest ilusast päevast''. E.Aav-helikunstnik-helilooja ja koorijuht, kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi ,,Vikerlased''. A.Kapp-helikunstnik,dirigent, peadgoog,lõi oratooriumi ,,Hiiob''. E
24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate? 31. Kuidas muutis USA sõtta astumine I maailmasõja käiku? Põhjendage vastust! 32. Kas Saksamaa lüüsaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta näidetega. 33. Mille lõpetas Pariisi rahukonverents ning kellega? 34
24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate? 31. Kuidas muutis USA sõtta astumine I maailmasõja käiku? Põhjendage vastust! 32. Kas Saksamaa lüüsaamine tulenes armee või tagala nõrkusest? Põhjendage oma seisukohta näidetega. 33. Mille lõpetas Pariisi rahukonverents ning kellega? 34
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Pät...
sest teati, et bolsevike tegevus hakkab kohe Venemaad nõrgestama. Oktoobripööre. Kodusõda Bolsevikud tulid võimule 1917. a. okt/nov. (okt vana kalendri järgi). Rünnati Talvepaleed, võimult kukutati Ajutine Valitsus. Peaminister Aleksandr Kerenskil (1881-1970) õnnestus põgeneda. Hiljem elas Kerenski kuni surmani USA-s. Teised Ajutise Valitsuse liikmed arreteeriti. Ülestõusu käigus hukkus 6 inimest (olevat tsaari veinikeldris end surnuks joonud). Nõukogude võimu esimesed dekreedid (seadused) Rahudekreet Maadekreet Võimudekreet valitsuse juhiks sai Lenin Üleminek uuele kalendrile. (Vana kalender oli 2 nädalat maha jäänud). Vastavalt kalendrireformile järgnes nüüd 31. jaanuarile 1918 14. veebruar 1918. Septembris 1918 asendati senine vene kaalu- ja mõõdusüsteem uuega, Kesk-Euroopa süsteemiga: puudad ja arssinad asendati kilogrammide, tonnide, meetrite ja kilomeetritega. Peagi järgnes kodusõda ja interventsioon. Kodusõjas võitlesid nn valged punaste vastu
praktilise läbiviimise korraldamine. [4] 20. mail 1992 võttis Ülemnõukogu vastu kolm Eesti Panga poolt ette valmistatud kõige olulisemat seadust: rahaseaduse, seaduse Eesti krooni tagamise kohta ja välisvaluutaseaduse. 17. juunil 1992 andis Rahareformi Komitee välja dekreedi rahareformi läbiviimiseks 20. juunil 1992. Järgnesid mitmed muud pangandussektori tegevust reguleerivad dekreedid, millest olulisemad olid dekreedid hoiuste ümbervahetamise, Hoiupanga hoiuseliikide ning NSV Liidu väärtpaberite kohta. 18. juunil 1992 lisandus Eesti Panga nõukogu kümmekond rahareformi alast normdokumenti ja otsust. [4] 20. juunil 1992 toimus rahareform. Eesti kroon tunnistati ainsaks seaduslikult käibivaks rahaks ning Eesti Pank ainsaks rahasuhete korraldajaks Eestis. Eesti krooni ametlikuks kursiks Saksa marga suhtes määrati 1 DEM = 8 EEK. Igale füüsilisest isikust residendile
parteiringkondades tuntud kui mõõdukas reformaator · Sotsialismi moderniseerimise katsed, mis said üldnimeks perestroika. See mõiste hõlmas omakorda mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine jm Majandus · Sooviti rakendada üksikuid turumajanduslikke võtteid, kuid võtmepositsioonid pidid jääma riigile · Kiirel käel välja antud dekreedid tõid kaasa raskeid tagajärgi, mida nende koostajad ei suutnud ilmselt ette näha. Üks selliseid oli NLKP KK määrus alkoholipoliitikast. Viina- ja likööritoodete hulk pidi viie aasta jooksul vähenema 50%, ebatervislike puuvilja- ja marja-piiritusjookide tootmine pidi lõppema 1988. a. Tegelikult kahanes alkoholi toodang juba esimese aastaga 1985-1986 kahekordselt. Buldooseritega hävitati viinamarjaaedu, mida oli sajandeid aretatud
· Konkordaat (1801) leppimus paavstiga, millega taastati katoliikluse õigused. · Tsensuur · 1802. a. rahvahääletusega konsulitele eluaegne võim. 2. I keisririik (1804-1815) a) Napoleon Bonaparte'i keisriks kroonimine (1804): · Ajendiks uus rojalistlik vandenõu · Rahvahääletus ja Senati otsus · Napoleon I kroonimispidustused Pariisis b) Valitsemine: · Tugeva isikuvõimu kujunemine seadusteks keisri dekreedid · Kohalikud võimuesindajad (prefektid ja linnapead) keisri nimetamisel · Tsensuuri tugevnemine ja keisri ülistamine · Hiilgava õukonna rajamine eeskujuks Vana-Rooma keisririik · Andis eeskätt tiitleid/ametikohti sõpradele ning tuttavatele. · Teised Euroopa monarhid pidasid Napoleoni võimu anastajaks (isehakanuks) c) Napoleon I reformid: · Kohtupidamise ja seadusandluse korrastamine
vaenulikud. · Johannes Reuchlin, kes oli kutsutud selles küsimuses eksperdiks, astus raamatute hävitamisele vastu, kinnitades, et osa neist on kristluse uurimise seisukohalt olulised. · Vaidluse käigus jagunesid haritlased Reuchlini pooldajateks ja ,,pimedusmeesteks" (obskurantideks). · Põhiprobleem oli, kas kristluse algallikate puhul tohib rakendada teaduslikku kriitikat. · Alahoidlikud usuteadlased väitsid, et kiriku põhiseisukohad ja paavstide dekreedid peavad jääma mis tahes kriitikast puutumata. Ulrich von Hutten · Sündinud 1488. aastal. · Isa pani ta kloostrikooli, kust ta minema jooksis ja mõnda aega seikles rändluuletajana mööda Saksamaad. · Teaduskraad jäi omandamata. · Silmaringi laiendasid reisid Itaaliasse. · Saksa humanismi kaitseks kirjutas teose ,,Pimedusemeeste kirjad". · Ülesehituselt on see kirjavahetus harimatute, rumalate, ahnete ja põhimõttelagedate
Tegevus võimulepürgimisel: · Plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste legaalne tee · Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels · Relvaüksused Mussolini eeskujul : SA pruunsärklased E. Röhm. SS H. Himmler · Osalemine Reichstagi valimistel üha enam kohti · 1930 murrang: majanduskriis, tööpuudus, pankrotid. · 1932. a u 8 mln töötut. Saksamaa peatas reparatsioonimaksed. · Lagunevad valitsused, erakorralised dekreedid. · Rahva rahulolematus. Natsidel 107 kohta parlamendis · Seega riigis majanduskriis ja poliitiline kriis. · 1932. Riigipäeva valimised natsidel 230 saadikukohta sotsialistidel 133, kommunistidel 89 · 1932. a presidendivalimised Hitler kandideeris presidendiks jäi Hindenburgile alla · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid: · 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks
5)Suleti ligikaudu 400 vapside rühmitust, neid kuulati üle ja võeti vahi alla Vapside saavutatud edusamme poliitikas kärbiti ja nende mõju ühiskonnas vähendati: 1)Nende ühendused likvideeriti ja valimisi lükati pidevalt edasi, et nad võimule ei pääseks 2)1934 võeti vastu määrus, millega seati kontrolli alla opositsiooni sõnavabadus 3)1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning loodi asemele valitsuse toetajate ühingud 12. Eesti muutumine autoritaarseks riigiks - K.Pätsi dekreedid demokraatia likvideerimiseks. Triumviraat. Vihik, õpik lk. 53-54. K.Päts andis välja rea dekreete, mis kaotasid demokraatia ja muutsid Eesti autoritaarseks: 1)Piirati ajakirjanduse tegevust, mis laienes peagi ka teistele elualadele:ametiühingud, omavalitsused, kõrgkoolid. Kontrolli hakkas teostama Riiklik Propaganda Talitus. 2)1935 keelustati kõigi erakondade tegevus ning asemele loodi Isamaaliit ja kutsekojad. 3)Valitsus üritas igati opositsiooni tegevist takistada
Kuna seadlusi annab president, kes on haldusorganiks, siis võib väita, et tegemist on formaalses mõttes haldusaktiga. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseaduses nimetatud seaduseid. Seadlused on võrdsed seadusega ja seadlusega saab reguleerida teatud valdkondi. Seadlus on legislatiivakt materiaalses mõttes ja kuulub halduse üldaktide kategooriasse. Teoorias tuntakse kolme liiki dekreete: dekreetseadused, erakorralised dekreedid ja hädadekreedid. Dekreetseadusi kasutatakse üksnes detsentraliseeritud legislatsiooniga riikides ning põhiseadusega sätestatakse täpselt administratsiooni pädevus dekreetseaduste andmisel. Erakorralisi dekreete antakse riigi julgeoleku tagamise eesmärgil ja ainult siis, kui kogu riigis või selle osas on välja kuulutatud erakorraline seisukord. Hädadekreete annab administratsioon kehtivas õiguskorras sätestatud hädajuhtudel
Kui Riigikogu eelnõu teist lugemist ei katkesta, loetakse teine lugemine lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Riigikogu otsuse eelnõu võib pärast teise lugemise lõpetamist panna lõpphääletusele. 4. Mis on üldakt, mis üksikakt? Palun tuua näiteid. Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. 5. Kellel on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus? · Vabariigi Valitsus · Riigikogu liige · Riigikogu fraktsioon · Riigikogu komisjon 6
asetati seadus. Kuid ükski seadus ei kehti kui tema sätted on vastuolusd Põhiseadusega. Juriidiliste aktide kolmandale jõuastmele asetati määrus. See kehtib vaid niivõrra, kuivõrra ta on kooskõlas põhiseaduspäraste seadustega. Neile kolmele üldaktiliigile järgnes oma kehtejõult halduse üksikakt, mis ei võinud olla vastuolus ühegi üldaktiga, ka mitte 11 määrustega. Dekreedid olid võimalikud ainult kaitseseisukorras, mis tähtajaliselt kuulutati välja vastavate seaduste alusel Riigikogu kinnitamisel. Seoses õigusriigi põhimõttega Ps rõhutas riigivõimu käsitsemisel kohturiigi printsiipe. Ps-e järgi Eesti vabariik ei ole ainult õigusriik, vaid eeskätt just kohturiik. Kohturiigi põhimõte väljendub kohtuorganisatsiooni eraldamises haldusest ja seadusandlusest, õigusemõistmise
Riigi suveräänsuse tagamise neli elementi oli avaliku võimu organisatsioon, erinevus seisnes selles, et valitsev oli monarhia, jagas võimu, ametkond ei olnud välja kujunenud, võim oli koondunud: monarhi kätte, aga Pariisi parlament oli kohtuorgan, Common law (Narits) Mis oli enne seda ja millal olid modifikatsioonid? Kelseni püramiid, õigusaktide hierarhiline süsteem, Eesti õiguskorra MAATRIKS Seadused kitsas ja laias tähendused (seadused, dekreedid, kõik määrused st valitsus, ministrid, KOV jne) Võimude lahususe süsteem, õigust loovad ja õigust rakendavad aktid Jurisdiktsioonilised aktid on kohtumäärus ja otsus ja ... . NB! Õpi haldusmenetluseseadusest mis on määrus, kes võib neid anda intra legem korras, praeter legem ja kas ning kes võiks anda contra legem korras. Naritsa raamatus on räägitud vaid dekreetide kahest liigist, tegelikult on neid kolm!
Asutav Kogu kokku Ülevenemaalise Asutava Kogu valimisseaduse järgi. Maapäev tunnistas end Eestimaa ainsaks kõrgema võimu kandjaks ja esindajaks ning määras endale juhatuse koos maavalitsusega.Ühel häälel võeti vastu üleskutse eesti sõjameestele: tulla Eesti polkudesse oma maad ja rahvast hävingust päästma. Maanõukogu otsus tähendas Eesti täielikku lahtilöömist Venemaast ja iseseisva riigi olemasolu konsta-teerimist. Kõik seadused ja dekreedid pidid Eestimaal kehtima vaid siis,kui need on välja kuulutanud Eesti maanõukogu. Kui maanõukogu hakkas pärast päevakorra kiiret läbihääletamist,mis kestis vaid 25 minutit,laiali minema,olid tööliste salgad platsis ja J. Sihver pidas neile vene kiriku trepilt kõnet.Algul tormas saali umbes 20 inimest,kes nõudsid,et koosolijad mingu laiali ja ärgu edaspidi enam kokku tulgu.Kui demonstratsioonis osalenud rahvas saali tungis, nõuti, et Jüri Vilms ja Jaan Tõnisson
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
päeval pärast RT-s avaldamist, kui pole märgitud teisiti. 2.5. Seadlus Seadlus* - seadusjõuga õigusakt. Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid* - õigustloovad aktid ehk õigusallikad; neid võtab vastu haldusorgan; neil on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõigus* – seadusandlusõigus täidesaatva võimu käes. Dekreedi võtab vastu riigipea. 1. ERAKORRALISED DEKREEDID – kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused 2. HÄDADEKREEDID – juhtudel, kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla 2.6. Määrused Määrused* - valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad.
tarbijakaitseõigus, intellektuaalse omandi õigus: autori-, tööstusomandi-, ja naaberõigused. 4. Üldakt. Õigusakt – juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus ja mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Õigusakti liigid:ÜLDAKT=õigustloov akt=normatiivakt ÜKSIKAKT=õigustrakendav akt. Üldakt – sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, dekreedid. Üksikakt – lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikakt ei sisalda õigusnorme, ta on adresseeritud kas individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. 5. Seadus. Seadus - on seaduse vormis kas Riigikogu poolt (Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras) või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud
Pätsi reaalne autoritaarsus. Sisuliselt tegi Päts ise seda, milles ta süüdistas vapse. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · Tühistati seni läbiviidud valimistoimingud. riigivanema ja Riigikogu valimiste kandidaadid kaotasid oma staatuse. · 1934. a. 22.märts o kohtu- ja siseminister sulges EVLi oma otsusega lõplikult. o tühistati vapside nimekirjades kohalikesse volikogudesse saanud inimeste volitused. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · Pätsi dekreedid nägid ette, et vabanenud kohad jäävadki vabadeks ja kui vabu kohti on üle 30%, siis määrab sinna linnapea ja vallavolikogu valitsus. · Sellised kohad olid näiteks Tallinn, Tartu, Narva ja Nõmme. Pätsi 1934. a. 12. märtsi riigipööre · 1934. a. 16. märts Riigikogu kinnitab valitsuse 12. märtsi otsused. · 1934. a. 24. aprill Riigikogu saadetakse suvepuhkusele. · Vapsid üritasid korraldada meeleavaldust,
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitse...
Kaotajad: Venemaa, Türgi, Austria-Ungari, Saksamaa pidid kõik loobuma osadest oma territooriumi osadest, kes suuremal, kes vähemal määral, lisaks Saksamaal reparatsioonid 7. 1917.a. Venemaal - nõukogude võimu kehtestamine. Veebruarirevolutsiooni põhjused ja tagajärjed. Kaksikvõimu olemus. Reformid. Enamlaste populaarsuse kasvu põhjused. Oktoobripööre. Nõukogude võimu dekreedid. Nõukogude võimu kehtestamine. Veebruarirevulutsiooni põhjused ja tagajärjed Sõjaväe halb varustatus, lüüasaamised rindel Tööjõupuudus, rasked töötingimused Metalli-, kütuse- ja toidukriis Vähemusrahvuste iseseisvuspüüded Rahulolematus tsaarivalitsusega Kaksikvõimu olemus Ajutine Valitsus, minister-esimees vürst Georgi Lvov, hiljem Aleksandr Kerenski
täitmiseks. Ehkki kohalikud omavalitsused moodustavad omaette autonoomse detsentralistliku süsteemi (nad eiole täidesaatev riigivõim), loetakse nende õigusaktid samuti haldusaktideks, sest nende õigusaktidki antakse seaduse alusel ning täitmiseks. Haldusakte üldjuhul antakse (v.a.kohaliku omavalitsuse esinduskogu otsus, mis võetakse vastu). Riigipea annab üldaktidena dekreete /Eesti põhiseaduses seadlus). Dekreedid liigitatakse: 1. dekreetseadused, 2. erakorralised dekreedid, 3. nn. hädadekreedid Just dekreetseadus asendab täielikult seadus. Dekreetseaduste abil korraldatakse ja juhitakse tavaliselt riigikaitset, kuid nendega on korraldatud ka välispoliitikat või piirivalve ning politsei organisatsiooni. Kui põhiseaduses esineb vaid üldalus dekreetseaduste andmise võimaluse kohta , siis võib tekkida olukord, kus dekreetaluste andmisega blokeeritakse parlamendi normaalne legislatiivtegevus( vrdl. Konstitutsiooniline kriis Eestis 1930-ndatel aastatel).
põhiseadus on kõrgeim õigusakt, millega peavad olema kooskõlas kõik teised õiguse allikad. Seadused on levivinuimad õigusaktid. Seadused on üldjuhul õigusjõult võrdsed(erandi moodustavad nn konstitutsioonilised seadused. 16. Tutvusta täitevvõimu valdkonna (riik, kohalik omavalitsus, avalik-õiguslikud juriidilised isikud) õigusakte Eesti õiguskorras. Üldaktid: Seadused e. dekreedid: dekreetseadused, erakorralised dekreedid, hädadekreedid (seadlus on riigipea õigustloov akt) Määrused: intra legem (kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadus), praeter legem (määrus, kus susaldub uus õigus), contra legem Üksikaktid: Riigipeal otsus (üldküsimused) ja käskkiri (ametkonnasisesed) Valitsusel, ministril: määrus, korraldus ja käskkiri 17. Tutvusta täitevvõimu õigusloome piire ja põhimõtteid. Miks määrusandlus on õigusriigi
Endise ENSV julgeoleku ehk KGB ametnikuna lähtus Putin strateegia valimisel mentaliteedist ,,mida sa ei kontrolli on ohtlik". Selle elluviimiseks on ta presidentaalse administratsiooni muutnud võimu südameks suurendades sellele alluvate võimuinstitutsioonide arvu. Tugevate riigistruktuuride (president ja tema aparaat) juhtimise all on sotsiaalsed ja majanduslikud huvid muutunud administratiivseks tegevuseks, mille tegevust ja seadusandlust reguleerivad dekreedid ja millest rahvas on eemale jäetud. Hästikujundatud politseiriik on kujundlik väljend "riik riigis" nähtuse kohta ja poliitiline juhtimine on keskendunud riigi asetamisele ühiskonnast kõrgemale. Sellest johtub, et sotsiaalsele enesearengule pole avalikku ruumi ja kogu areng peab olema riigi kontrolli all. Hästitoimiv politseiriik ei tähenda automaatselt korruptsioonivaba riiki. Lahtiseletatult - võimu
ja kaitsvad (karistusõiguse normid; juriidilise vastututse vahendite kehtestamine ja kasutamine) 7) Vastavalt regulatsiooni viisile – kohustavad normid(kohustus sooritada kindlaid positiivseid tegusid), keelavad normid(karistusõiguse normid; hoiduda teatud tegevusest ja õigustavad(antakse õigus sooritada mingeid tegusid) 21. Õigusnormi väljendamine normatiivaktis. NORMATIIVAKT ehk ÜLDAKT – seadused, määrused, dekreedid Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitmismudel (teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see kätimismudel ette on nähtud.Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme. Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete
õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 3) Seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused) õigusnormi sisalavad seaduse jõuga täitevvõimu aktid. Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 4) Määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Tegemist on jällegi materiaalsete seadustega. Eestis on võimalik anda ka määrusi, mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus - riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused
kokku tulla, II argument – ta on NAGU seadus või tal on seaduse jõud, aga samas pole see seadus. § 78, § 109, § 110 – seadlusandluse õigus presidendil. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuna president on olemuselt haldusorgan (§ 78), on tal ka legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on õigustloovad e õiguse allikad, mida võtab vastu haldusorgan ja millel on spetsiifiline kehtejõud. Dekreediõiguse all mõistetakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Dekreet on materiaalselt seadus, formaalselt mitte. Parlamentarism ei suhtu dekreeti positiivselt, sest seadusandluse sisuline dualism vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete § 109 – kui Riigikogu ei saa kokku tulla, on edasilükkamatud vajadused
Halduslepingud üldaktidena tekitavad õigusi ja kohustusi impersonaalselt kolmandatele isikutele. Tulenevalt põhiseadusest on see võimalik üksnes siis, kui üks või teine seadus seda lubab. Sellistele halduslepingutele laienevad ka määrustele esitatavad nõuded. § 5. Halduse üldaktid Halduse üldaktid kuuluvad formaalselt mõistetud haldusaktide kategooriasse. A. DEKREET Haldusakti teooria kohaselt on halduse üldaktide hulgas esimesel jõuastmel dekreedid. Dekreete võib eristada kolme tunnuse alusel: 1. dekreet on alati üldakt. See tähendab, et ta sisaldab õigusnorme. Iga dekreet on oma materiaalselt sisult legislatiivakt ehk materiaalne seadus; 2. dekreet on üldakt, mida teostab üksnes avalik administratsioon, kelle peamiseks ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine. Sellest tulenevalt on dekreet haldusakt formaalses mõttes; 3. dekreedil on eriline juriidiline kehtejõud. Dekreediga on tegemist üksnes siis, kui tal on
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
vaid NSVLi huvides Eesti annekteerimise eesmärgil. Komisjon jõudis järeldusele, et vastutus Eesti Vabariigi annekteerimise ja Nõukogude Liitu inkorporeerimise eest lasub peamiselt Stalinil ja ÜK(b)P juhtkonnal ning eelkõige selle poliitbürool, mis langetas või kinnitas kõik olulisemad otsused Eesti Vabariigi okupeeri- misel. Samuti lasub vastutus ÜK(b)P Keskkomiteel ja NSVLi Rahvakomissaride Nõukogul (valitsusel), sest nende kahe organi dekreedid ja otsused moodustasid aluse, mille põhjal ha- kati alates 1940. aasta augusti algusest Eesti Vabariiki sovetiseerima. Eraldi tuleb esile tõsta Ždanovi ja Nõukogude Liidu Tallinna saatkonna nõuniku ning hilisema saadiku Botškarjovi osa, kes koordineerisid Eesti annekteerimist kohapeal. Lisaks järeldas komisjon, et vastutus Eesti annekteerimisele kaasaaitamise eest lasub ka nendel Eesti Vabariigi kodanikel, kes koos Nõukogude ametnikega valmistasid ette ja viisid
õiguskantslerile õiguse kontrollida seadusandliku ja täidesaatva riigvõimu ning KOV õigustloovaid akte, mõeldakse selle all materiaalseid seadusi. Konstitutsioonilised seadused on vastu võetud poolthäälteenamusega, teise lihthäälteenamusega. PS neid expressis verbis ei eralda, kuid selle võib tuletada PS-st endast. 3) Seadlused täidesaatva võimu esindajale on antud dekreediõigus (Eestis seadlused) õigusnormi sisalavad seaduse jõuga täitevvõimu aktid. Dekreedid on materiaalsed seadused. Neid saab anda vaid mingis spetsiifilises olukorras, n edasilükkamatud riiklikud vajadused + riigikogu ei saa kokku tulla. 4) Määrused õigusakti kohaselt on määrus täidesaatva võimu õigusakt, mis sisaldab õigusnorme. Tegemist on jällegi materiaalsete seadustega. Eestis on võimalik anda ka määrusi, mis ei sisalda õigusnormi. Õigusallikaks on õigusnormi sisaldav määrus - riigimäärused. Parlamendi volitusnormi alusel antavad määrused
1. TAVA MORAAL ÕIGUS IUS NON SCRIPTUM, IUS SCRIPTUM õiguse eelastmed. Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- ...
3. Efesos 431 4. Chalkedon 451 5. 2. Konstantinoopol 553 6. 3. Konstantinoopol - 680-681 5/6 e. Trullo (Trullanum) 691 (toimumispaik Konstantinoopol) 7. 2. Nikaia - 787 Neid kirikukogusid (õigemini nende otsuseid) tunnistasid nii Lääne kui ka Ida kirik, vaidlusi kutsus Läänes esile Trullo kirikukogu. Kreeka-katoliku kirikule on viimane väga oluline allikas. 2.2. Lääne allikad Läänes lisandusid kirikukogude otsustele veel paavsti dekreedid ja dekretaalid, mis olid üksikjuhtumite lahendused üldisemad juhised ühele või teisele piiskopile Ida kiriku patriarhide otsused ei ole oma tähenduselt Ida kiriku õiguslikus arengus võrdväärsed paavstide dekretaalidega rolliga Lääne kirikus. Tähtsamad paavstid, kelle dekreedid ja dekretaalid mõjutasid oluliselt varasema kanoonilise õiguse kujunemist olid Leo I (440-461), Gelasius I (492-496) ja Gregorius I Suur (590-604) ning Nikolaus I (858-867).
Õigusakt – käitumiseeskiri dokumenteerituna paberkandjal.Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavana vormistatud dokumenti, mida tähistatakse terminiga õigusakt.Õigusnorm – käitumiseeskiri inimese teadvuses; Õigusakti liigid:ÜLDAKT=õigustloov akt=normatiivakt ÜKSIKAKT=õigustrakendav akt Üldakt – sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, dekreedid. Üksikakt – lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikakt ei sisalda õigusnorme, ta on adresseeritud kas individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. Seadus - on seaduse vormis kas Riigikogu poolt (Riigikogu kodukorraga kindlaks määratud korras) või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud.
Seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikuks saavad üksnes avaldatud seadused. Seadus jôustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seadlus see on sisult seadusejôuga ôigusakt. Seadlusandluse ôigus kuulub presidendile. Kôik formaalsed seadlused on funktsionaalselt ôigustloovad aktid. Seadlused on dekreedid, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid. Dekreedid on ôigusloovad aktid e. ôiguse allikad; neid vôtab vastu haldusorgan neil on spetsiifiline kehtejôud. Dekreediôiguse all môistetakse seadusandlusôigust täidesaatva vôimu käes. Dekreet on materiaalses môttes seadus, kuid formaalses môttes mitte. Seadus vôetakse vastu Riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Pôhiseaduse alusel vôib järeldada, et presidendil on ôigus vastu vôtta: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
