Miks sotsialistlik süsteem ei jäänud püsima ? Birgit Aavik, 12a
Sotsialistlik maailmasüsteem tekkis 60ndatel aastatel, kuhu kuulusid
lisaks NSVL -le Albaania , Mongoolia, Jugoslaavia , Bulgaaria , Rumeenia ,
Poola, Ungari, Kongo RDV, Saksa DV, Põhja- Vietnam ning Kuuba lisandus 1962. Kommunistid tulid neis võimule, kas siis abipalvega
pöördumisel, kujunemine NSVL okupatsioonitsoonidest, võit kodu-
või kolooniasõjas: sellepärast ei jäänudki sotsialistlik
maailmasüsteem püsima.
Sotsialistliku maailmasüsteemi juured olid põhimõtteliselt Marx'i ideoloogias- inimkond peaks elama
kommunismis, kus kõik omand on ühine ja inimesed võrdsed. Lenin ehitas NSV Liidu sellele ideoloogiale. On aga ilmselge, et see on
sama hea teostamatu utoopia, kui näiteks Thomas More'i Utoopia.
Seega oli kogu maailmasüsteem üles ehitatud teostamatule unistusele
Üheks kindlaks põhjuseks, miks sotsialistlik maailmasüsteem püsima
ei jäänud, oligi see, et too oli rajatud jõule ja ideoloogilisele
kontrollile. Ühe juhtpartei süsteem, kuid mitmel pool ametlikult
mitu parteid, mis kõik alluvad tegelikult juhtivale- Poola, Saksa
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-08-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
birgit0
Õppematerjali autor
· Satelliitriikide parteijuhtide arvates õhutas Gorbatsovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langemisega. · Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968.a ja loobus 1987.a avalikult Breznevi doktriinist,teatades,et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. · Kesk-ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine.Baltimaade laulev revolutsioon näitas,et NSV Liit on nõrgaks jäänud.See andis Kesk-ja Ida-Euroopa rahvastele märku,et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada II Kommunistliku reziimi langemine Poolas · Poola kommunistliku juhtkonna algatatud reformid ei andnud tulemusi,mistõttu diktaator Jaruzelski hakkas Solidaarsusega kontakte otsima. Poolakas ei leppinud enam kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada.
Bulgaaria. Vt. kaart number ..... Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli ka Rahvasteliidu põhikiri. See kavandati kõigi maailma riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning taltsutaks võimalikke agressoreid. Paraku jäid liidust välja mitmed maailma võimsamad riigid, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid. See muutis Rahvasteliidu juba eos ebatõhusaks organisatsiooniks. Versailles' süsteem 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud riiki. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles lepingute allkirjastamiseks. Konverentsi tähtsaim dokument oli Saksamaaga sõlmitud Versailles' rahuleping, mis allkirjastati Versailles' peeglisaalis 28. juunil 1919a. Sellega kehtestatavat korda nimetatakse ka Versailles's süsteemiks: * Saksamaa loovutas Prantsusmaale Elsass-Lotringi piirkonna
· Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. · Peamine tulemus: kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine · Põhivormid: 1) võidurelvastumine. See puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust (USA-l oli ülekaal tuumarelvades, NSV Liidul tavarelvades). Loodi ka sõjalis-poliitilisi liite (NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon) 2) Ideoloogiline võitlus. Nõukogude propaganda üritas tõestada, et ainuõige on kommunismi
Maailmapanga nime all]. Nende liikmesriigid said laene oma majanduse kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine, mis tõi Euroopa maadele miljardites dollarites USA abi. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail läänemaades heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elustandard, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenes riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesusetoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kõik see tagas masstootmise jaoks massilise tarbimise. Nende aastate majandusedu sümboliks Euroopa maades nagu ka kahe maailmasõja vahelisel ajal USA-s sai auto. Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik integratsioon, st eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja
Maailmapanga nime all]. Nende liikmesriigid said laene oma majanduse kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine, mis tõi Euroopa maadele miljardites dollarites USA abi. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail läänemaades heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elustandard, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenes riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesusetoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kõik see tagas masstootmise jaoks massilise tarbimise. Nende aastate majandusedu sümboliks Euroopa maades nagu ka kahe maailmasõja vahelisel ajal USA-s sai auto. Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik integratsioon, st eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja
Maailmapanga nime all]. Nende liikmesriigid said laene oma majanduse kordaseadmiseks. Tähtis oli ka Marshalli plaani elluviimine, mis tõi Euroopa maadele miljardites dollarites USA abi. Tänu kiirele majanduslikule tõusule kujunes 1950.-1960. aastail läänemaades heaoluühiskond. Seda iseloomustas kõrge elustandard, mille kindlustasid inimeste pidevalt suurenevad sissetulekud ning sotsiaalse turvalisuse kasv. Arenes riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabi süsteem. Kehtestati mitmesugused töötu- ja vaesusetoetused ning pensionid ja stipendiumid. Kõik see tagas masstootmise jaoks massilise tarbimise. Nende aastate majandusedu sümboliks Euroopa maades nagu ka kahe maailmasõja vahelisel ajal USA-s sai auto. Uueks nähtuseks sõjajärgses Euroopas sai majanduslik integratsioon, st eri riikide majanduspoliitika ühtlustamine ja majanduslik koostöö. Teerajajad olid selles Prantsusmaa ja Saksamaa, kes soovisid sel moel vältida tulevikus sõja
Linnadesse tuli palju inimesi, eelkõige maalt. Talunikud lahkusid maalt, sest maal hakkas toimuma kollektiviseerimine. Kolhoosid ja sovhoosid. Talupojad ei tahtnud teravilja odavalt müüa, aga riigil oli seda vaja. Elu oli raske kolhoosides, püüti linna pääseda. Selle takistamiseks seati sisse passireziim. Suur nälg, vangilaagritesse paigutamine suur terror (Stalin kõrvaldas oma vaenlasi). 1930. peetu kohtuprotsesse endiste kommunistide üle. Kinnipidamisasutuste süsteem kannab nimetust gulag. Laagreid paiknes üle kogu Venemaa... 1918 november Saksam.revolutsioon, keiser loobus võimust ja võim läks ajutisele valitsusele ja enamus neist olid sotsid. Palju revansistlikke organisatsioone. NSDAP Keelustati kõikige parteide tegevus, välja arvatud NSDAP. Ametiühingud koondati DAF- i. Riigipäev ei tegelenud seadustega. Esialgu polnud partei ühtne, ühele osale tundus, et see mis tehtud on vähe. Koondusid SAsse. Vähese haridusega, musta tööd tegevad
lahkuda sotsialismi leerist Ungari ülestõus 1956 – meeleavaldus Budapestis Poola toetuseks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks o Avati tuli -> lahingud tänavatel o Ametisse seati uus valitsus nõukogude Ungari omaaegse juhi Imre Nagyga eesotsas (hilejm poodi üles) o Vastuhakk suruti veriselt maha, NSVL kartis sotsialismileeri kokkuvarisemist Suessi kriis 1956-57 o Üheks põhjuseks, miks Lääs ei suutnud I- ja K-Es toimunule reageerida, oli samal ajal Lähis-Idas puhkenud konflikt o 1952 toimus Egiptuses riigipöörem monarh kukutati, võimule tulis pahempoolsed o 1956 riigistas uus valitsus inglastele kuulunud Suessi kanali -> konflikt lääneriikidega o Egiptust toetas NSVL, varustas relvadega o Egiptus (inglaste mahitusel) ründas Iisraeli, teda toetasid IM ja PM, kes lootsid taastada kontrolli kanali üle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid