Miks sotsialistlik süsteem ei jäänud püsima (3)

Miks sotsialistlik süsteem ei jäänud püsima ? Birgit Aavik, 12a
Sotsialistlik maailmasüsteem tekkis 60ndatel aastatel, kuhu kuulusid lisaks NSVL -le Albaania , Mongoolia, Jugoslaavia , Bulgaaria , Rumeenia , Poola, Ungari, Kongo RDV, Saksa DV, Põhja- Vietnam ning Kuuba lisandus 1962. Kommunistid tulid neis võimule, kas siis abipalvega pöördumisel, kujunemine NSVL okupatsioonitsoonidest, võit kodu- või kolooniasõjas: sellepärast ei jäänudki sotsialistlik maailmasüsteem püsima.
Sotsialistliku maailmasüsteemi juured olid põhimõtteliselt Marx'i ideoloogias- inimkond peaks elama kommunismis, kus kõik omand on ühine ja inimesed võrdsed. Lenin ehitas NSV Liidu sellele ideoloogiale. On aga ilmselge, et see on sama hea teostamatu utoopia, kui näiteks Thomas More'i Utoopia. Seega oli kogu maailmasüsteem üles ehitatud teostamatule unistusele
Üheks kindlaks põhjuseks, miks sotsialistlik maailmasüsteem püsima ei jäänud, oligi see, et too oli rajatud jõule ja ideoloogilisele kontrollile. Ühe juhtpartei süsteem, kuid mitmel pool ametlikult mitu parteid, mis kõik alluvad tegelikult juhtivale- Poola, Saksa DV, TSSV, Bulgaaria, Hiina, Korea DV. Kommunistlikus parteis endas on võim koondunud pea- või I sekretäri kätte. Inimestel ei tohtinud olla arvamust, mis oli omane lääneriikidele- neid tapeti , saadeti riigist välja ning vangilaagritesse. Seega olid ükskikisiku huvid allutatud üldistele.
Majanduses jäi NSVL lääneriikidele suuresti alla. Saatuslikuks sai võidurelvastumine. Pakuti küll null- varianti , et Moskva oma keskmaaraketid likvideeriks Euroopast, kuid Kreml ei olnud sellega päri. 1980ndatel aastatel hakkas USA paigutama keskmaarakette Saksamaale- sellele vastas NSVL veel oma täiendavate rakettidega, kuid oli ilmselge, et majandusraskustes vaevleva riigi jaoks hakkab taoline võidurelvastumine lõplikult üle jõu käima mida tõestas ka USA „tähesõdade „ programm
Perestroikast tulenevad dekreedid tõid raskeid tagajärgi, mida ei osatud oodata. Gorbatsovi initsiatiivil alustati NSVL ja sealse sotsialismi moderniseerimise katseid. See tähendas arengu kiirendamist, majandusreforme, demokratiseerimist, avalikustamist jne. Ideaalseks näiteks kiirustamisel ja kehvade tagajärgedega silmitsi seismisel viinamarja aedade hävitamine Moldovas, mille tagajärjel pikka aega töötanud viinamarja kasvatajad tegid endale enesetapu.
Sisuliselt sõdis NSVL oma rahvaga. Ungaris, Poolas ja Tsehhoslovakkias olid ülestõusud kommunismi vastu. Ungaris lahvatas rahvaülestõus aastal 1956. Kremli juhtkond otsustas too riigi sõjaliselt okupeerida. Poolas toimus juunis aastal 1956 Poznani tööliste demonstratsioon , kus nõuti leiba, Nõukogude vägede väljaviimist nind vabasi valimisi. Ülestõus suruti aga maha. Tsehhoslovakkias(1968) oli demokratiseerimisprotsess, mida nim Praha kevadeks, kuid see suruti tankidega maha ja riigi etteotsa pandi Moskvale kuulekad tegelased.
Sotsialistlik maailmasüsteemi lagunemisprotsess oli aastatel 1987-1991.- põhjustatud majandusest, ideoloogilisest kontrollist, perestroikast ning vastuhakkudest.
Seega 1991. 25 dets. pani M. Gorbatsov maha NSVL presidendi ja relvajõudude ülemjuhataja ameti. Samal õhtul langetati NSVL riigilipp Kremli Suure Palee katusel ja asendati Venemaa ajaloolise trikolooriga.