Average temperature: 9.3333333333 Host cities - Statistics comparison Violence Low City Population Indicators Temperature ºC Belo Horizonte 2385639 34.9 13 Brasilia 2609997 34.2 13 Cuiaba 556299 40.1 17 Curitiba 1764540 55.9 8 Fortaleza 2476589 45.9 22 Manaus 1832423 46.7 23 Natal 81078 32.3 21 Porto Alegre 1413094 36.8 10 Recife ...
Host cities - Statistics comparison Violence Low City Population Indicators Temperature ºC Belo Horizonte 2385639 34.9 13 Brasilia 2609997 34.2 13 Cuiaba 556299 40.1 17 Curitiba 1764540 55.9 8 Fortaleza 2476589 45.9 22 Manaus 1832423 46.7 23 Natal 81078 32.3 21 Porto Alegre 1413094 36.8 10 Recife 1546516 57.9 21 Rio de Janeiro 6355949 24.3 18 Salvador 2693605 55.5 22 Sao Paulo 11316149 13 12 omparison Observa...
Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgeimad mäed: 1. Neblina- 3014 m 2. Bandeira- 2890 m 3. Roraima- 2810 m Pikimad jõed: 1. Amazonas- 7025 km 2. Paranà- 4700 km 3. Sao Francisco- 2900 km Suurima rahvaarvuga linnad (2005.aasta seisuga) Brasiilias on: 1. São Paulo 11,125,243 2.Rio de Janeiro 6,323,037 3. Salvador 2,675,875 4. Brasilia 2,476,249 5. Fortaleza 2,447,409 6. Pelo Horizonte 2,375,444 7. Manaus 1,793,416 8. Curitiba 1,746,896 9. Recife 1,536,934 10. Porto Alegre 1,409,939 11. Belém 1,380,836 Rio de Janeiro Majandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.
tuhande inimese kohta. Infrastruktuurirajatistest on Brasiilias 2 suurt, üle 20 mln reisijaga lennujaama : Sao Paolo ja Rio de Janeiro. On ka suured Tubarao ja Sao Luisi sadamad. Kaubaväravaid läheduses pole. Põhiline transport toimub mööda teid, mida on ligi 2 mln km, millest on asfalteeritud ligi 185 000 km. Raudteid on 30 000 km ringis ning lennujaamu 3500. Veeteid on 50 000 km. Olulisimad sadamad on Belem, Fortaleza, Imbituba, Manaus, Paranagua, Porto Alegre, Recife, Rio de Janeiro, Rio Grande, Salvador, Santos ja Vitoria. 1960-1980 rajati mitu suurt mnt-d. 6) Seal on ka planeedi kõige rikkalikum taime- ja loomariik. Tantsimine, muusika ja jalgpall on igapäevaelu sama lahutamatud osad kui söömine. Brasiilia tuntud sambakarnevalide järgi.
Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ning jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seega on jõelaevandus Brasiilias väga oluline. Brasiilias leidub rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante. Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine. Brasiilia rahvaarv 2014. aasta seisuga on 202,656,788. Aastane rahvastiku iive jääb 1,1-2,0% vahemikku. Elatustase on riigis keskmine. Suuremateks miljonilinnadeks peale pealinna Brasília on Recife, Salvador, Rio de Janerio, Sao Paulo ja Belem. Brasiilia riigikeeleks on portugali keel. Rahvuslikku koosseisu kuuluvad lõunaeurooplased, indiaanlased, europiidid- indiaanlased (mestiitsid), aafriklased, europiidid-negriidid (mulatid). Usundite järgi on Brasiilias enamasti katoliiklased, protestandid ning põlisusundite järgijad, leidub ka budiste. Peamiseks usundiks on siiski katoliiklus. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja
lühiajalised vihmahood. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm, olenevalt asukohast. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Samas on Amazonase aladel ka 3 kuni 5 kuiva kuud. Kliimadiagramm Brasiilia linnast Racrife'st. Recife asub Brasiilia idatipu lähedal Atlandi ookeani rannikul Capibaribe jõe suudmes. Riigi arengutaseme näitajad Brasiilia asub seitsmekümnendal kohal ja seal on kõrge inimarengu indeks. Kirjaoskajaid on Brasiilias 88%, linnas elab 81% rahvastikust. SKT on 8800. Brasiilia kuulub uustööstusmaade hulka. Uustööstumaid iseloomustab ennekõike usin, kuid odav töötajaskonna olemasolu, kuid seal napib ka siiski kapitali. Uustööstusmaad on keskmisest rikkamad riigid.
suure kofeiini sisaldusega. Seda serveeritakse tihti jahutatult, chimarrão, tema kuum, kibe sugulane, on populaarne lõunas. Tererê , on selle joogi veel üks külm versioon. Kliima ja aastaajad Kuigi Brasiilia asub troopikas elab üle 60% elanikkonnast jahedama kliimaga piirkondades-kas kõrgplatool või ookeani rannikul. Jahedama kliimaga on platoolinnad Sao Paolo, pealinn Brasilia või Belo Horizonte, ookeanituulte poolt jahutatud Atlandi rannikul nagu Rio de Janeiro, Recife ja Salvadoris võib kohati siiski esineda ka suurt kuumust. Lõunapoolsetes linnades nagu Porto Alegra ja Curtiba sarnaneb kliima Lõuna Euroopale. Amazonase piirkonnas on alati niiske kuid tempertuurid tõusevad harva üle 32oC. Aasta keskine on 22-26oC ja ei ole suurt erinevust jahedamate ja kuumemate kuude vahel. Palavaim on Brasiilia kirdeosas, kus kuivaperioodil, mis kestab maist novembrini tõuseb temperatuur sageli 38oC ni ja rohkem.
[9] Esimene portugaallaste poolt avastatud ja asustatud piirkond Brasiilias. Rahvarohked linnad paiknevad kobaratena Atlandi ookeani rannikul. Vähem asustatud maapiirkonda kutsutakse portugali keeles sertão-ks ehk niinimetatud sisemaa. Troopiline kliima, ilusad rannad, huvitav kultuur ning karnevalid muudavad Kirde regiooni üheks enim külastatud piirkonnaks Braiilias. Suuremad linnad: Salvador (2,674,923), Fortaleza (2,452,185), Recife (1,537,704), São Luís (958,522), Maceió (932,129), Natal (803,739), Teresina (767,557).[14] 3 Kesk-Lääne regiooni asustumist ja rahvaarvu kasvu kiirendas 1960-ndal aastal rajatud uus Brasiilia pealinn Brasília (2,482,210).[14] Kogu piirkonna rahvaarv on 14,993,191 ning rahvastiku tihedus 9,3 in/km2.[9] Suuremad linnad: Goiânia (1,297,076), Campo Grande (776,2429), Cuiabá (540,814), Aparecida de Goiânia (455,193) ja Anápolis (328,755)
aastal. Rannikulaevandus ühendab laialt riigi eraldatud osasid. Meretransport on odavam ja võimaldab vedada väga suuri kaubakoguseid. Mereteede hooldus piirdub sadamate ja laevasõiduteede süvendamisega ning meremärkide ja majakate rajamise ja korrashoiuga. Mereteed ookeanil ja meredel ei vaja otseseid investeeringuid. Laevad on küll kallid, kuid nende kasutusiga on pikk. 36-st sadamast on kõige tähtsamad Santos ja Rio de Janeiro. Neile järgnevad Paranaguá, Recife, Vitória, Tubarao, Maceió ja Ilhéus. Brasiilias on 50,000 km laevasõidu siseveetranspordi kanalit. Siseveetransport ja kanalite kaevamine arenes enne raudteede ehitamist ja on suurtel jõgedel siiani kasutusel. Siseveeteid tuleb pidevalt süvendada ja korrastada, ent nende õgvendamine ja kanalite kaevamine on kulukas. Lennutransport on Brasiilias kõrgelt arenenud. 2001. aastal kohalikud ja rahvusvahelised lennuliinid transportisid 34 285 600 reisijat. 2001
Manaus Sao Paulo 17,834,000 . Fortaleza · Rio de Janeiro 10,612,000 Belo Horizonte 4,800,000 Porto Alegre 3,655,000 Recife 3,332,000 Salvador 3,018,000 BR AZIL Recife Fortaleza 2,975,000 · Li ma Brasilia 2,942,000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
