Brasiilia üldiseloomustus, riigi arengutase (1)

Võru Kesklinna Gümnaasium
Brasiilia
Geograafia uurimuslik referaat
Autor: Triin Martinson
11.b
Juhendaja : Külli Kärson
Võru 2009
Sisukord
1.Riigi üldiseloomustus 2
1.1 Geograafiline asend 2
1.2 Üldandmed 3
2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 5
3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 6
Rahvusvahelised organisatsioonid 6
4. Rahvastik 8
4.1 Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis 10
4.2 Linnastumine 12
5. Energiamajandus 13
6. Riigi põllumajanduse iseloomustus 14
7. Metsamajandus ja metsatööstus 16
8. Tööstuse areng 17

1.Riigi üldiseloomustus

1.1 Geograafiline asend

Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samunti viiendal kohal. Brasiilial on maismapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Equadori ja Tšiili. Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandril . Seal on ta suurim riik, sest tema pindala hõlmab poolt Lõuna-Ameerikat. Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Pealinnaks on Brasiilia linn. Suurematest linnadest tasub veel nimetada Recifed, Salvadori, Rio de Janeriot, Sao Paulot ja Belemit.
Brasiilias on 26 osariiki :Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik , Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso , Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik

1.2 Üldandmed

Pindala: 8 511 965 km²
Rahvaarv: 197,122,067
Pealinn: Brasilia
Pealinna elanike arv: 2,051,14
Keel : Portugali
Rahaühik: riaal (BRL)
Pinnamood : Saab eristada kahte isesugust maastikku: Brasiilia mägismaad ja Amazonase madalikku ehk Amasooniat. Kesk-, Lõuna- ja Ida-Brasiiliat hõlmaval mägismaal suuri kõrgusi pole – tipud ei tõuse 1000 meetrinigi. Ainult mõnel pool on kiltmaa ääristatud mäeahelikega ( Serra do Mar, Serra da Mantiqueira, Serra Geral). Enamasti on lavamaa lainjas . Teda katavad savannid ja vihmametsad , eriti riigi edelaosas Mato Grosso piirkonnas. Brasiilia madalikust põhjapool on Guajaana mägismaa. Brasiilia 8000 km pikk rannajoon on üpris sirge. Atlandi ookeani lähedal, ääristavad kiltmaad rannikumäestikud; seal vahelduvad järsukaldalised rannikulõigud pikkade varjuliste liivarandadega. Põhjas piirab rannikut avar lavamaa ja seal asub majesteetliku Amazonase suue .
Kliima: Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel jäävad kraadid 20-30 celciuse vahele, mis ka talvel on enamvähem samad. Temperatuuri pidev püsimine on põhjustatud kahest hoovusest: Golfi ja Brasiilia hoovusest. Keskmiselt langeb sademeid kõige vähem juunis, juulis ja augustis. Amazonase jõgikonna piirkonnas valitseb aga ekvatoriaalne kliima. Aastas langeb seal 1500 – 2000 mm sademeid, kuid paiguti on ka niiskemaid perioode. Õhutemperatuur on kõrge, kuid peaaegu kunagi ei tõuse see üle 38 kraadi. Aastaaegseid erinevusi peaaegu ei ole. Enamikku ülejäänud alast hõlmaval Brasiilia mägismaal on õhutemperatuuri kõikumine märgatavalt suurem. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini . Maa kirdeosa, Brasiilia kõige viljatum piirkond, on vaga kuiv ning kannatanud viimastel aastatel tugeva põua tõttu, mis on olukorda teravdanud.
Loodusvarad :
Brasiilias leidub rauamaaki, niklit , kroomi , mangaani ja teemante. Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine.
Pikimad jõed:
Amazonas 7025 km
Parana 4700 km
Sao Fransisco 2900 km
Kõrgeimad mäed:
Neblina 3014 m
Bandeira 2890 m
Roraima 2810 m
Serra Parima 2727 m
Pedra Axu 2232 m

2. Riigi arengutaseme iseloomustamine

Brasiilia asub seitsmekümnendal kohal. Kõrge inimarengu indeks. Kirjaoskus on brasiilias 88,6 %. Linnarahvastik on 81%. Sündimus on 81‰ ja suremus 21‰. Imikusuremus on 27 ‰ . Lapsi ühe naise kohta on 2,3. Alla 15. a. on 28 %. Üle 65. a. on 6 %. Keskmine eluiga on naistel 76 ja meestel 68. SKT on 8800 . Tööstuse % SKT-st on 38,0 ja põllumajanduse % SKT-st on 8,0. Teeninduse % SKT-st on 54,0. Haritava maa % on aga 7.
Brasiilia kuulub uustööstusmaade hulka. Uustööstumaid iseloomustab ennekõike usin , kuid odav töötajaskonna olemasolu, kuid seal napib ka siiski kapitali. Uustööstusmaad on keskmisest rikkamad riigid.

3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse

Rahvusvahelised organisatsioonid

MRECOSOUR- vabakaubandusliit,
AfDB (African Development Bank Group)
BIS ( Bank for International Settlements)
CCC
ECLAC ( Economic Commission for Latin America and the Carribbean)
FAO (Food and Agriculture Organization)
G15
G19
G77
IADB ( Inter- American Developtment Bank)
IAEA (International Atomic Energy Agency)
IBRD ( International Bank for Reconstruction and Development)
ICRM ( Institute of Certified Records Managers)
ICAO ( International Civil Aviation Organization)
IDA ( International Development Association )
IFC ( International Finance Corporation ) – maailma panga liige
IFRCS (International Federation of Red Cross and Red Crescent Societies) - on rahvusvaheline
IHO ( International Hydrographic Organization) – Rahvusvaheline
ILO ( International Labour Organizaiton)
IMF ( International Monetary Fund)
IMO ( International Maritime Organization)
Interpol – Maailma suurim rahvusvaheline politsei organisatsioon
IOM(vaatleja)
ISO ( International Organization for Standardization) – maailma suurim arendaja ja kirjastaja rahvusvaheliste standardite järgi
ITU ( International Telecommunication Union) – juhtiv Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni agentuur informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogias
LAES ( Latin America Economic System) -
LAIA ( Latin American Integration Association) – Ladina- Ameerika kaubavahetuse integratsiooni ühendus
MÜL(vaatleja)
ISG
OAS ( Organisation of American States ) - Toob läänepoolkera rahvused kindlustatu koostöö ja demokraatlikud põhimõtted.
OPANAL – Agentuur mis keelab tuumarelvad Ladina-Ameerikas ja Kariibi merel on sisevalitsuslik agentuur mis on loodud Tlatelolco lepingu alusel, et kindlustada õigust.
PCA
RG
RKK
ROK
UNCTAD ( United Nationas Conference on Trade and Development) – Ühendatud Rahvaste Üldise Assamblee peamine organ, mis kaubitseb kaubaga, investeerib ja töötab välja küsimusi
UNESCO( United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization ) – edutab rahvusvahelist koostööd koos oma 193 liikmesriigiga ja kuue partnermaaga haridusepõllul, teadusepõllul, kultuuripõllul ja suhtluspõllul.
UNHCR ( UN Refugee Agency) – pagulaste ühenduse agentuur
UNIDO ( The United Nations Industrial Development Organization) – aitab arenenud riike ja säästab üleminekut nende võitlusest marginalisatsiooni vastu.
UNITAR ( United Nations Institute for Training and Research) – teeb konkreetselt korjandusi kümnetele ja tuhandetele arenenud võimekatele maadele
UNMOP ( United Nations Mission of Observes in Prevlaka) Ühendatud Rahvaste vaatlejate Missioon Prevlakas.
UNMOVIC (United Nations Monitoring, Verification and Inspection Commission)
UNTAET ( The United Nations Transitional Administration in East Timor) selle ühendusega on tagatud tsiviil üleminekuaja jagamine ja rahuvalve missioon Ida- Timori territooriumil.
UNU
UPU ( The Universal Postal Union) – rahvusvaheline organisatsioon, mis kordineerib postipoliitikat kaasrahvaste seas ja nüüdsest ka ülemaailmset posti süsteemi.
WCL
WFTU ( World Federation of Trade Unions) – Maailma Kaubavahetus Föderatsiooni Liit
WHO ( World Health Organization) - Maailma Tervise Organisatsioon
WIPO ( World Intellectual Property Organization) - Ühendatud Rahvaste spetsialiseeritud agentuur
WMO ( World Meteorological Organization) – Maailma Meteoroloogia Organisatsioon
WTrO ( Wheatland Township Republican Organization )
WToO ( World Tourism Organization) – Maailma Turismi Organisatsioon
ÜRO – Ühendatud Rahvaste Organisatsioon – selle ühenduse ülesandeks on rahvusvahelise julgeoleku ja rahu tagamine.
ÜRO julgeolekunõukogu ( ajutine) - ÜRO organ, ÜRO-ga sama ülesanne

4. Rahvastik

Brasiilias elab 197,597,678 inimest. Brasiilia on suurriik .
Rahvaarv on märgatavalt kasvanud. 1500 aastal oli rahvaarv kõiges 15 000. 1800. aastal oli aga rahvaarv juba 3 250 000 miljonit. 2005. aastaks on aga rahvaarv kasvanud 169 544 443 inimeseni.
Keskmine rahvastiku tihedus on 10-24 in./km².
Paraquai rahvastiku tihedus on 14,8 in./km². Keskmine rahvastiku tihedus on 10- 24 in./km².
Uruquay rahvastiku tihedus on 19,4 in./km². Keskmine rahvastiku tihedus on 10-24 in./km².
Boliivia rahvastiku tihedus on 7,8 in/km². Keskmine rahvastiku tihedus on 0-9 in./km².
Peruu rahvastiku tihedus on 22,1 in/km². Keskmine rahvastiku tihedus on 10-24 in./km².
Colombia rahvastiku tihedus on 36,6 in./km². Keskmine rahvastiku tihedus on 25- 49 in./km².
Venezuela rahvastiku tihedus on 27 in/km². Keskmine rahvastiku tihedus on 25 – 49 in./km².
Guyana rahvastiku tihedus on 3,3 in./km². Keskmine rahvastiku tihedus on 0-9 in./km².
Suriname rahvastiku tihedus on 2,7 in/km². Keskmine rahvastiku tihedus on 0-9 in/km².
Brasiilia põhjarannik on hõredama asustusega, sest seal ei ole nii palju tehaseid ega ka karjamaid ja vastavaid põllumaid. Tihedama asustusega on aga Kesk-Brasiilia ja Lääne- Brasiilia, sest seal on suur linnad ja läänes on ookean lähedal. Seega on soodsamad eluolud.

4.1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis

Rahvastikust 41, 2 % moodustavad lapsed( alla 15 aastased).
Rahvastikust 54 % moodustavad tööealised ( 15-65 aastased).
Rahvastikust 3, 1 % moodustavad vanemaealised ( üle 65 aastased)
Meeste keskmine eluiga on 17, 9 ja naiste keskmine eluiga on 18,8.
Rahvastikust 29, 4 % moodustavad lapsed ( alla 15 aastased).
Rahvastikust 65,4 % moodustavad tööealised ( 15 – 65 aastased).
Rahvastikust 5,3 % moodustavad vanemaealised ( üle 65 aastased).
Meeste keskmine eluiga on 24, 9 ja naiste keskmine eluiga on 26. 3.
Rahvastikust 17, 9 % moodustavad lapsed ( alla 15 aastased).
Rahvastikust 62,9 % moodustavad tööealised ( 15-65 aastased).
Rahvastikust 19, 7 % moodustavad vanemaealised ( üle 65 aastased).
Meeste keskmine eluiga on 38, 6 ja naiste keskmine eluiga on 41, 7.
Hetkel veel ei vanane selle riigi rahvastik, kuid aegamisi hakkab vananema. Sündimus aasta aastalt langeb ja tööealisi ning ka vanemaealisi on järjest rohkem.
Meeste keskmine eluiga on 27, 1 ja naiste keskmine eluiga on 28,9.
Suremus kahaneb. Väikelaste suremus suureneb. Sündimus on viimasel ajal suurenenud. Kuid aastaks 2050 see väheneb.
Viimase viie aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 9183078,4 : 44109313. Selle riigi rahvastik on demograafilise ülemineku teises etapis . Kuid aastaks 2050 on ta juba kaasaaegses rahvastiku tüübi etapis.

4.2 Linnastumine

Ligikaudu 75% rahvastikust elab linnades. Linnad paiknevad Brasiilia riigipiiri äärtes. Kesk-Brasiilias on küllaltki vähe linnu, kuid ookeani ääres ja teiste riikide ääres on linnasid rohkem. Suuremad linnad on kujunenud just ookeani äärde, sest seal on turismi piirkonnad ja ka paremad elutingimused. Soojem kliima ja pehme tuul.

5.Energiamajandus

Brasiilias leidub rauamaaki, mangaanimaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, tina, hõbedat, teemandit ja kulda.
Imporditakse toornaftat ja eksporditakse rauamaaki.
Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamades, soojuselektrijaamades, tuumaelektrijaamades ja teistes.
Elektrienergia toodand inimese kohta on 500kW.

6. Riigi põllumajanduse iseloomustus

Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks
Aastaringselt soe, lühike vihmaperiood, niiske kliima. Vahetuva kuiv ja niiske aastaaeg. Vähevillakad mullad .
Brasiilia asub ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes ning lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses agrokliimavöötmes. Temperatuur kõigub 20 – 30 kraadini. Aktiivsete temperatuuride summa on 6500 kraadi Celsiuse kohta. Sademeid on aastas 1000 – 1500 mm aastas ja kasvuperioodi keskmine pikkus päevades on 240.
Brasiilias niisutatakse arvatavasti põlde.
Andides kasvatatakse 3 km kõrgusel veel kartulit ja maisi ning 4 km kõrgusel villa- ja lihaloomadena laamasid. Mujal pool riigi sisemaal on mullad üsna viljatud välja arvatud muidugi Atlandi ookeani äärealadel ja Amazonas madalikul.
Igal pool pole võimalik põllumajandusega tegeleda, sest Brasiilia kirdeosa on kõige viljatum ja väga kuiv. Ning on kannatanud viimastel aastatel tugeva põua tõttu, mis on olukorda veelgi teravdanud.
Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks
Põllumajandus rakendab 2/5 tööhõivelisest rahvastikust ja toodab 65% ekpordist.
Põllumajandusliku tootmise vormid: loomavabrikud , istandused , segatalud .
Kapitali olemasolu on hea. Tööjõu kasutamise tõhustamine ja välislaenud.
Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid on kohvi, suhkruroog , kakao , apelsinid , sojauba ,mais, banaanid ja sisal. Kohvi, banaanide ja suhkruroo kasvatamine on maailmas esikohal ja teisel kohal on kakao, apelsinide ja sisali kasvatamine. Enam arenenud loomakasvatusharu on lihaveisekasvatus ja see on ka maailmas kolmandal kohal.
Brasiilia ekspordib kohvi ja sojaube ning ise kasutab kõiki põllukultuure ja lihaveisekasvatust. Impordib aga ravimeid.
Brasiilias on ka põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme. Põllumajanduse laienemise tõttu hävib ürgmets kiirusega 4 ruutkilomeerit tunnis ehk 35 000 ruutkilomeetrit aastas. Sellise tohutu ulatusega laastamise, eeskätt karjamaade rajamise tagajärg on elutähtsa geneetilise mitmekesisuse kaotsiminek.

7. Metsamajandus ja metsatööstus

Metsasuse protsent Brasiilias on 74. Seda on suhteliselt palju. Vihmametsad kasvavad peamiselt Brasiilias. Brasiilias kasvavad kautšukit, parapähkleid ja karnaubavaha. Ekspordi eesmärgil raiutakse igal aastal maha tuhandeid eebeni-, tiik- ja mahagonipuid. Nüüd propageeritakse okaspuidust, näiteks männist – valmistatud mööblit, sest okasmets taastub kiiremini.
Metsi kasutatakse ehituspuidu tegemiseks.
Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Riik impordib toornaftat ja ekspordib lennukiosi Ameerika Ühendriikidesse.

8. Tööstuse areng

Brasiilias leidub rauamaaki, kullamaaki, kivisüsi, boksiiti, niklit, naftat, hõbedat, tina, mangaanimaaki, kivisüsi ja teemandit.
Peamised tööstusharud on kulla -, rauamaagi ja maavarade kaevandamine.
Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Atlandi Ookeni ääres Rio de Janeiro, Fortaleza ja Sao Paulo linnade lähedal. Seal on suuremad linnad ja rahvast rohkem. Hea tooteid importida ja eksportida. Ning ka kaevandused asuvad tööstusettevõtete lähedal.
Riik ekspordib
Kasutatud kirjandus
http://www.geohive.com/cntry/brazil.aspx
http://www.nationmaster.com/encyclopedia/IFRCS
http://www.iho-ohi.net/english/home/
http://www.ilo.org/global/lang--en/index.ht m
http://www.imf.org/external/index.ht m
http://www.imo.org/
http://www.interpol.int/public/icpo/default.asp
http://www.iso.org/iso/home.ht m
http://www.itu.int/net/home/index.aspx
http://en.wikipedia.org/wiki/Latin_American_Economic_Syste m
http://en.wikipedia.org/wiki/Latin_American_Integration_Association
http://www.oas.org/main/english/
http://www.opanal.org/opanal/about/about-i.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/United_Nations_Conference_on_Trade_and_Development
http://portal.unesco.org/en/ev.php-URL_ID=3328&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html
http://www.unhcr.org/basics.html
http://www.unido.org/index.php?id=o3355
http://www.unitar.org/the-institute
http://www.un.org/Depts/dpko/missions/unmop/
http://www.unmovic.org/
http://en.wikipedia.org/wiki/United_Nations_Transitional_Administration_in_East_Timor
http://en.wikipedia.org/wiki/Universal_Postal_Union
http://www.wftucentral.org/?language=en
http://www.who.int/entity/en/
http://www.wipo.int/portal/index.html.en
http://www.wmo.int/pages/index_en.html
http://www.wtro.org/
http://www.world-tourism.org/states/index.php
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9CRO_Julgeolekun%C3%B5ukogu
http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9CRO
EE 15 ’’Maailma maad’’, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbpyrs.pl?cty=BR&out=s&ymax=250&submit=Submit+Query
http://www.brazil.org.uk/brazilinbrief/land.html
http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Brazil#Population
Axis Geograafia Entsüklopeedia, Loodus- ja inimgeograafia Ameerika , Odamees OÜ, 2000 124 – 126 lk
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/4/4d/World_population_density_map.PNG
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5una-Ameerika
2