Brasiilia rahvastik ja asustus (0)

Tallinna Ülikool - Geograafia - Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

1 Hindamata

Sisukord
Asupaik 2
Riigipiirid 2
Haldusjaotus 2
Asustus 3
Sotsiaal-geograafiline jaotus 4
Rassiline ja etniline jaotus 4
Indiaanlased 5
Afro- Brasiillased 6
Juudid 6
Jaapanlased 6
Demograafiline profiil 7
Rahvastikunäitajad 7
Lisa 1 9
Lisa 2 9
Lisa 3 10
Lisa 4 10
Lisa 5 11
Lisa 6 11
Kasutatud kirjandus 12

Asupaik

Brasiilia Liitvabariik (portugali k. República Federativa do Brasil ) on suurim riik Ladina-Ameerikas hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandri ida- ja keskosast. [1] Riigi territoorium ulatub 4,395 km põhjast lõunasse (5°16'20" N kuni 33°44'32" S laiuskraadini) ja 4,319 km idast läände (34°47'30" kuni 73°59'32" W pikkuskraadini).[4] Brasiilia on suurselt viies riik maailmas, kogupindalaga 8,514,877 km2, millest maismaad 8,459,417 km2 ja vett 55,460 km2. [2] Brasiilia on põhja-lõuna suunas üks pikemaid riike maailmas, ulatudes ekvatoriaalsest kuni lähistroopika kliimavöötmeni.[3] [Lisa 1]

Riigipiirid

Brasiilia jagab riigipiiri kümne erineva naaberriigiga, kokku umbes 16,885 km, olles Hiina ja Venemaa järel kolmas riik maailmas, kellel on pikim rahvusvaheline maismaapiir . Brasiilia pikim riigipiir on edelas Boliiviaga (3,423 km) ja Paraguayga (1,365 km). Brasiilia pöördub siis lõunapoole jäädes Atlandi ookeani (idas) ja Argentiina (läänes) vahele, ühine riigipiir 1,261 km. Kõige lõunapoolseim piir on Uruguayga (1,068 km). Põhjas asub Guajaana rannik (idast läände, Prantsuse Guajaana - 730 km, Suriname - 593 km, Guyana – 1,606 km) ja siis Venezuela (2,200 km). Läänepiiri kõige põhjapoolsema osa moodustab Colombia (1,644 km) jäädes Brasiiliast loodesse. Läände jääb piir Peruuga (2,995 km). Kõigist Lõuna-Ameerika riikidest puudub Brasiilial riigpiir ainult Ecuadori ja Tšiiliga. [2]
Brasiilia rannajoon on 7,491 km [5] pikk ning külgneb Atlandi ookeaniga, kus asuvad ka kõik Brasiilia saared (välja arvatud Marajó saar), näiteks riigi pindalasse kaasa arvatud Arquipelago de Fernando de Noronha, Atol des Rocas, Ilha de Trinidade, Ilha Martin Vaz, Penedos de Sao Pedro e Sao Paulo . [2] [Lisa 2]

Haldusjaotus

Brasiilias on 26 osariiki (portugali k. estados) ja 1 liiduringkond (portugali k. distrito federal). [6] Geopoliitiliselt on Brasiilia jaotatud 5 regiooni, kuigi jaotus on ametlikult tunnustatud omab ta üksnes akadeemilist tähtsust, arvestades piirkondade geograafilisi, sotsiaalseid ja majandus faktoreid. [7] Kohalikke omavalitsusi on kokku 5,564 [8] [Lisa 3]
Põhja regioon (portugali k. Região Norte do Brasil ) on suurim 3,853,327,2 km2 moodustades 42% kogu riigi pindalast.[6] Enamik regioonist on kaetud Amazonase vihmametsaga. Põhja regiooni kuuluvad osariigid on Amazonas, Pará, Acre, Rondônia, Roraima, Amapá ja Tocantins.
Kirde regioon (portugali k. Região Nordeste do Brasil ) 1,558,196 km2 18 % riigi pindalast. [6]
Piirkonda kuuluvad Maranhão, Piauí, Ceará, Rio Grande do Norte, Paraíba, Pernambuco, Bahia, Alagoas ja Sergipe osariigid.
Kesk-Lääne Regioon (portugali k. Região Centro-Oeste do Brasil ) 1,612,007,2 km2, 22% kogu riigi pindalast.[6] Osariigid on Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Goiás, liiduringkond ning pealinna Brasília.
Kagu regioon (portugali k. Região Sudeste do Brasil) 924,511,3 km2, 11% kogu riigi pindalast.[6] Majanduslikult kõige aktiivsem piirkond. Osariigid on Rio de Janeiro , São Paulo, Minas Gerais ja Espírito Santo .
Lõuna regioon (portugali k. Região Sul do Brasil) 576,409,6 km2, 7% kogu riigi pindalast.[6] Kõige väiksem piirkond Paraná, Santa Catarina ja Rio Grande do Sul osariikidega.

Asustus

Brasiilias elab 202,656,788 inimest. Aastas kasvab rahvaarv 0.8% ning rahvastiku tihedus on 23,8 in/km2.[2] Linnades elab 84,87% brasiilasi, linnastumise aastane kasv on 1,19%. Maaelanikke on 15,13% ning väheneb aastas 0,89%. [10,11,12,13] [Lisa 4]
Kõige vähem asustatud on Põhja regioon: 16,983,484 elanikku, rahvastiku tihedus 4,4 in/km2. [9] Amazonase vihmametsa tõttu, elab enamus inimesi üksteisest kaugel paiknevates linnades. Maanteid on vähe ja peamine liiklemine toimub mööda jõgesid või lennates. Suurimad linnad: Manaus (1,792,881), Belém (1,381,475), Ananindeua (470,819), Porto Velho (390,733) ning Macapá (381,214).[14]
Kirde regioonis elab 55,794,707 inimest, rahvatiku tihedus 35,7 in/km2. [9] Esimene portugaallaste poolt avastatud ja asustatud piirkond Brasiilias. Rahvarohked linnad paiknevad kobaratena Atlandi ookeani rannikul. Vähem asustatud maapiirkonda kutsutakse portugali keeles sertão-ks ehk niinimetatud sisemaa. Troopiline kliima, ilusad rannad, huvitav kultuur ning karnevalid muudavad Kirde regiooni üheks enim külastatud piirkonnaks Braiilias. Suuremad linnad: Salvador (2,674,923), Fortaleza (2,452,185), Recife
(1,537,704),
São Luís (958,522),
Maceió (932,129), Natal (803,739), Teresina (767,557).[14]
Kesk-Lääne regiooni asustumist ja rahvaarvu kasvu kiirendas 1960-ndal aastal rajatud uus Brasiilia pealinn Brasília (2,482,210).[14] Kogu piirkonna rahvaarv on 14,993,191 ning rahvastiku tihedus 9,3 in/km2.[9] Suuremad linnad: Goiânia (1,297,076), Campo Grande (776,2429), Cuiabá (540,814),
Aparecida de Goiânia (455,193) ja Anápolis (328,755).[14]
Kagu regioon on kõige rahvarohkem, 84,465,570 elanikuga ning kõige tihedamini asustatud piirkond, rahvastiku tihedus on 91 in/km2.[9] Kagu regioon on Brasiilia majanduse liikumapanev jõud ning rikkaim piirkond, omades enim sõidukeid, tööstusi, ülikoole, lennujaamu, sadamaid , maanteid, haiglaid, koole ja maju. Suuremad linnad: São Paulo (11,152,344), Rio de Janeiro (6,320,446), Guarulhos (1,221,979), Campinas (1,061,540), São Gonçalo (998,999), Duque de Caxias (852,138), Nova Iguaçu (787,563), São Bernardo do Campo (752,658), Santo André (676,407) [14]
Lõuna regioonile on iseloomulik kõrge elatustase, omades riigi kõrgemat inimarengu indeksit. Rahvaarv 28,795,762 ja rahvastiku tihedus 49 in/km2.[9] Piirkonnas on suur linnastumine ning on tuntud oma kõrgtasemlise linnaplaneerimisega, näiteks Curitiba (1,751,907) ja Maringá (350,653) linnad järgivad säästva arengu põhimõtteid.[14] Teised suuremad linnad: Porto Alegre (1,409,351), Joinville (497,850), Londrina (493,520), Caxias do Sul (419,406), Florianópolis (405,286),
Pelotas (306,193).[14]

Sotsiaal-geograafiline jaotus

Brasiilia jaotatakse sotsiaal-geograafiliselt kolmeks regiooniks: Amazonas (portugali k. Amazônia Legal ), Kesk-Lõuna (portugali k. Centro-Sul) ja Kirde regioon (portugali k. Nordeste). Kuigi majandusliku, sotsiaalse, ajaloo, kultuuri, etnilisuse ja geoloogia seisukohalt on antud jaotus parem, ei ole seda ametlikult tunnustatud ja kõik ametlik informatsioon on esitatud IBGEs (Brasiilia Geograafia ja Statistika Instituut, portugali k. Instituto Brasileiro de Geografia e Estatística) 5 regiooni kriteeriumite põhjal. Ajalooliselt on nendes piirkondades olnud erinevad rändevood, tulemuseks rassiline erinevus.[15] [Lisa 5]

Rassiline ja etniline jaotus

Brasiilia oli algselt asustatud indiaanlastega, kelle maa eurooplaste poolt vallutati ja ümberasustati. Brasiiliat eristab teistest riikidest kolm faktorit. Esiteks, Brasiiliasse toodi miljoneid aafriklasi, et asendada indiaani orjatöölisi. Teine faktor on seotud rahvusliku identiteediga, põhiidee: euroopalaste, indiaanlaste ja aafrika „ rasside “ segunemine ongi Brasiilia rahvusriigi aluseks. Kolmandaks , „rassilise demokraatia“ ideoloogia on väga sügavalt mõjutanud brasiilaste eneseteadvust ehk mina-vaatepilti. Immigrantide grupid, kes on lisanud erinevust brasiilia rassilisse ja etnilisse koosseisu on: eurooplased (peamiselt Portugalist , Hispaaniast, Itaaliast , Saksamaalt, Venemaalt), juudid, romad, araablased (Süüriast, Liibüast ja Maroccost), aasialased (Jaapanist, Hiinast ja Koreast).[6]
Tänapäeval elab kõige rohkem indiaanlasi Põhja regioonis. Afro-brasiillased elavd Põhja ja Kirde regioonis ning asiaadid Lõuna ja Kagu regioonis. Eurooplaste järeltulijad moodustavad enmiku Lõuna regiooni osariikide rahvastikust.[6]
Brasiilia Geograafia ja Statistika Instituud laseb Brasiilia elanikel end paigutada 5-est sobivaimasse kategooriasse: branco (valge), pardo (pruun), preto (must), amarelo (kollane ehk mongoliidne ) ja põlisrahvas. 2000. aasta rahvaloenduse tulemustena peab end valgenahaliseks 67,7 %, mustanahaliseks 4,5 %, pruuniks 25,9%, mongoliidiks 0,9% ning põliselanikuks 0,5% elanikest.[17] Maailma faktiraamatu (The World Factbook) andmeil elab Brasiilias 47,7% valgenahalisi, 43,1% mulatte, 7,6% mustanahalisi, 1,1% asiaate ja 0,4% põliselanikke.[2]

Indiaanlased

Brasiilias elab kahte tüüpi indiaanlasi: kultuuriliselt assimileeritud ja kultuuriliselt mitte-assimileeritud. Esimesed räägivad portugali keelt, riietuvad tavaliselt, tänapäevaselt ja ei ela põlisrahvaste külades ega reservaatides. Kultuuriliselt mitte-assimileeritud indiaanlased elavad Kolumbuse eelsetes kogukondades ja peavad kinni vanadest traditsioonidest. Paljud neist räägivad ainult oma emakeelt (kokku 180 erinevat keelt, mis kuulvad 30-nesse keele perekonda, peamine Tupi-Guaraní keel). Arvatkas, et ajal, mil Brasiilia ametlikult avastati (1500. a.), võis seal elada 1 kuni 10 miljonit indiaanlast.[6] Alates 1500-ndast aastast hakkas indiaanlaste arvukus langema , saavutades madalaima punkti 1957. aastal – 70,000 inimest. FUNAI (Riiklik Indiaanlaste Fond, portugali k. Fundação Nacional do Índio) andmetel elas 2010. aastal Brasiilias 817,963 indiaanlast, kellest maapiirkondades 502,783 ja linnades 315,180 inimest. Teatakse 215-ist põlisrahva ühiskonda, mis moodustavad 13% Brasiilia territooriumist ning lisaks umbes 60 isoleeritud gruppi. Indiaanlaste kogukonnad on peamiselt maapiirkondades Põhja (78%) ja Kesk-Lääne (63%) regioonis. Teistes regioonides on indiaanlased peamiselt linnades. Ligi 40% Brasiili põlisrahvast elab Amazonase (15%), Bahia (8,7%), São Paulo (8,6%) ja Mato Grosso do Sul (7,3%) osariikides. Ainult kahes osariigis, Piauí-s ja Rio Grande do Norte-s, ei ole veel ametlikult põlisrahvast elanikke. Paljud indiaanlaste kogukonnad elavad äärmuslikus vaesuses ning neil on valitsuses vähe esindajaid.[16] [Lisa 6]

Afro-Brasiillased

Ulatuslik segunemine eurooplaste, aafriklaste ja nende järglaste vahel, on andnud tulemuseks suure hulga erinevusi naha värvis, näojoontes ja juuste tüüpides. Brasiilias ei ole kindlat „värvi piiri“ valgete ja mustanahaliste vahel. On kujunenud värvi gradient nn rassiline kontiinum, kus ühes otsas on valged, blondide juuste ja siniste silmadega ja teises otsas väga tumeda naha ja mustanahalistele omaste juuste ning näojoontega indiviidid. Nende kahe äärmuse vahele jääb sadu rassilise identfitseerimise kategooriaid. Näiteks: mulato claro – heledanahalised afro-brasiillased, mulato escuro – tumedanahalised afro-brasiillased, cafuzo – afro-indiaanlane. Ametlike rahvaloenduste arvud põhinevad inimeste enda hinnangul ja ei anna täpset ülevaadet Brasiilia rassilisest koosseisust, sest inimeste arusaamad rassist on subjektiivsed. Peamised ametlikud kategooriad afro-brasiillastele on: preto – mustanahaline ja pardo – pruun. Üldsuses on enim levinud: negro, branco (valge või helepruun) ja moreno . Inimestel, keda peetakse negro või preto-ks on nahavärvis, näeojoontes ning juustes näha nn „puhast“ Aafrika päritolu. Erinevate mustanahaliste ja pruunide kombinatsioonid annavad kokku 44,6% rahvatikust.[6]

Juudid

Brasiilias elab umbes 100,000 juuti, kõige rohkem São Paulo, Rio de Janeiro ja Porto Alegre linnades. Brasiilia juudid sulanduvad valgesse populatsiooni ning on väga edasipüüdlikud. Nad omavad silmapaistvat rolli Brasiilia majanduses, näiteks panganduses ning juveeliäris.[6]

Jaapanlased

Brasiilias on suurim jaapanlaste kogukond väljaspool Jaapani saarestikku, üle 1,2 miljoni elaniku. Enamus saabusid 1909. aastal ning koondusid peamiselt São Paulo linna. Tänapäeval võib Jaapani päritolu inimesi nn Nikkei kohata terves riigis. 2006. aastal töötas Jaapanis 312,300 brasiilia jaapanlast (nim. dekassegui), kes saatsid koju iga kuu keskmiselt 600 dollarit inimese kohta. On täheldatud, et dekasseguid tajuvad kaksikidentiteetlust, sest olles Brasiilias, paneb nende asiaadi välimus neid tundma kui jaapanlased. Olles Jaapanis, paneb nende kultuuriline üleskasvatus neid tundma brasiillastena.[6]

Demograafiline profiil

Brasiilia kiire sündimuse langus alates 1960-ntatest on peamine põhjus, miks riigi elanikkond vananeb, iive on väike ning demograafilised üleminekud on kiire sammulised. Brasiilia ei ole täielikult ära kasutanud oma suurt tööealist elanikkonda, et arendada oma inimkapitali ning tugevdada sotsiaalseid ja majanduslikke institutsioone. Praegune soodne vanuseline struktuur hakkab muutuma umbes 2025-ndal aastal, tööjõud kahaneb ja vanurid hakkavad moodustama suurema osa kogu elanikkonnast. Hästi rahastatud riiklik pension on vanurite hulgas vaesuse peaaegu täielikult kaotanud. Kuid piiratud sotsiaalsed kulutused lastele on piiranud ka investeeringuid haridusse, mis on peamine vahend, et pääseda vaesusest. Brasiilia vaesuse ja sissetulekute ebavõrdsuse tase püsib kõrge hoolimata edusammudest 2000-ndatel ja on jätkuvalt ebaproportsionaalsed Kirde, Põhja ja Kesk-Lääne regioonides, naistele, mustanahalistele, segarassilistele ja põlisrahvastest inimestele. Erinevused võimalustes soodustavad sotsiaalset tõrjumist ning on üks põhjus, miks Brasiilias on kõrge kuritegevuse tase, eriti vägivaldsete kuridegude tase linnades ja slummides. Brasiilia on traditsiooniliselt olnud suure sisserändajate arvuga, peamine sihtkoht kagu-piirkond. Pärast Aafrika orjade sissetoomise keeldu 19. sajandil keskel, otsiti põllumajandussse eriti kohviistandustesse tööjõudu Euroopast (Portugal, Hispaania , Saksamaa), hiljem Aasiast (Jaapan). Praegused sisserändajad tulevad Argentiinast, Tšiilist ja teistest Andide piirkonna riikidest (paljud on väheharitud ebaseaduslikud sisserändajad) või on tagasipöörduvad Brasiilia kodanikud. Alates 1980-ndate aastate majanduslangusest on väljaränne Ameerika Ühendriikidesse, Euroopasse ja Jaapani suurenenud, kuid on tühine võrreldes riigi kogu rahvaarvuga . Enamik väljarändajatest on hea haridusega keskklass. Naaberriikidesse põllumajandustööle rändab talupoegi vähe.[2]

Rahvastikunäitajad

Soolis -vanuseline koosseis
0-14 aastased: 23,8 % (mehed 24,534,129/ naised 23,606,332)
15-24 aastased: 16,5% (mehed 16,993,708/ naised 16,521,057)
25-54 aastased: 43,7% (mehed 43,910,790/ naised 9,036,519)
55-64 aastased: 7,6% (mehed 8,067,022/naised 9,036,519)
65 aastased ja vanemad: 7,3% (mehed 6,507,069/ naised 8,805,247)[2]
Keskmine vanus: meestel 29,9 aastat, naistel 31,5 aastat, kokku 30,7 aastat
Sündimus: 14,72 sündi aastas 1000 elaniku kohta
Suremus : 6,54 surma aastas 1000 elaniku kohta
Sündimuskordaja: 1,79 last sündinud naise kohta
Imikusuremuskordaja: 19,21 surma 1000 sündinud lapse kohta, poistel 22,47, tüdrukutle 15,78
Emade suremus: 56 surma 100,000 elussünni kohta
Oodatav eluiga sünnimomendil: meestel 69,73 a, naistel 77 a, kogu elanikkonnal 73,28 a
Tervisehoiukulud: 8,9% SKP-st
Arstiabi kättesaadavus: 1,76 arsti 1000 elaniku kohta
Täiskasvanute ülekaalulisus: 18,8%
Alakaalulised alla 5 aastased: 2,2%
Kulutused haridusele: 5,8% SKP-st
Lugemisoskus (alates 15 a): kogu rahvas 90,4 %, mehed 90,1%, naised 90,7%
Lapstööjõud (5-13 a): ~960,000 last, 3%
Töötud noored (15-24 a): kokku 15,4%, mehed 12,2%, naised 19,8%
Religioon : katoliiklased 70 %, protestandid 22,2% (adventistid 6,5%, jumala kogudus 2%, Brasiilia kristlik kogudus 1%, teised protestanidid 11,5%), teised kristlased 0,7%, spiritistid 2,2%, muud usklikud 1,4%, mitteusklikud 8% ja määramata 0,4%. [2]

Lisa 1

Brasiilia asupaik [18]

Lisa 2

Brasiilia riigipiirid [19]

Lisa 3

Brasiilia haldusjaotus [20]
1 - Kesk-Lääne regioon
2 - Kirde regioon
3 - Põhja regioon
4 - Kagu regioon
5 - Lõuna regioon

Lisa 4

Brasiilia rahvastikutihedus [20]

Lisa 5

Brasiilia sotsiaal-geograafiline
jaotus [20]
1 - Amazonase regioon
2 - Kesk-Lõuna regioon
3 - Kirde regioon

Lisa 6

Indiaani asustused [21]

Kasutatud kirjandus

Briney, A. An Overview and Geography of Brazil . [WWW] http://geography.about.com/od/brazilmaps/a/brazilfacts.ht m(27.04.2014)

CIA. The World Factbook. [WWW] https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/br.html (27.04.2014)

Seta, J. 2003. Maailma Atlas . Eesti Entsüklopeedia kirjastus, Tallinn.

Infoplease. Brazil. [WWW] http://www.infoplease.com/country/brazil.html?pageno=11 (27.04.2014)

West , J. The Europa Regional Surveys of the World set 2010: South America, Central America and the Caribbean 2010. Europa publications, London.

Crocitti, J.J., Vallance, M. 2012. Brazil today : an encyclopedia of life in the republic . ABC-CLIO, Santa Barbara .

IBGE. Brasiilia Geograafia ja Statistika Instituut.[WWW] http://www.ibge.gov.br/english/#sub_populacao (27.04.2014)

IBGE. Population count 2007. [WWW] http://www.ibge.gov.br/english/estatistica/populacao/contagem2007/default.sht m(27.04.2014)

IBGE. População residente enviada ao Tribunal de Contas da União Brasil, Grandes Regiões e Unidades da Federação‐2001‐2013.[WWW]ftp://ftp.ibge.gov.br/Estimativas_de_Populacao/Estimativas_2013/serie_2001_2013_TCU.pdf(27.04.2014)

Trading Economics . World Bank Indicators -Brazil- Density &Urbanizatione.[WWW] http://www.tradingeconomics.com/brazil/urban-population-percent-of-total-wb-data.html (27.04.2014)

Trading Economics. World Bank Indicators -Brazil-Density&Urbanizatione.[WWW] http://www.tradingeconomics.com/brazil/urban-population-growth-annual-percent-wb-data.html (27.04.2014)

Trading Economics. World Bank Indicators -Brazil-Density&Urbanizatione.[WWW] http://www.tradingeconomics.com/brazil/rural-population-percent-of-total-population-wb-data.html (27.04.2014)

Trading Economics. World Bank Indicators -Brazil-Density&Urbanizatione.[WWW] http://www.tradingeconomics.com/brazil/rural-population-growth-annual-percent-wb-data.html (27.04.2014)

City population. Brazil: Major cities.[WWW] http://www.citypopulation.de/Brazil-Cities.html (27.04.2014)

Wikipedia. Brazil socio- geographic division [WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil_socio-geographic_division (27.04.2014)

FUNAI. Quem São.[WWW] http://www.funai.gov.br/index.php/indios-no-brasil/quem-sao (27.04.2014)

IBGE.Caracteristicas Etnico-raciais da populatsao. [WWW] http://biblioteca.ibge.gov.br/visualizacao/livros/liv49891.pdf (27.04.2014)
Pildid

Wikipedia.[WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/File:BRA_orthographic.svg

MapStore [WWW] http://store.mapsofworld.com/digital-maps/country-maps-1-2-3/brazil/brazil-blank-digital-map-dark-green

Wikipedia. Atlas of Brazil. [WWW] http://commons.wikimedia.org/wiki/Atlas_of_Brazil

Wikipedia.[WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Indigenous_peoples_in_Brazil
12

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 8 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laramay Õppematerjali autor

brazil riigipiir paulo brasiillased rahvastiku tihedus juudid indiaanlased

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Brasiilia majandus

3.8.Kokkuvõte majandusest.................................................................................................. 18 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Valisin teema Brasiilia majandus mitmetel põhjustel. Peamine põhjus on see, et arvasin, et kuna Brasiilia on nii suur riik, siis ei tohiks olla ületamatult raske referaati koostada ja materjali Brasiilia kohta peaks olema palju. Teine põhjus on see, et brasiillased on tugevad jalgpallis ja jalgpall mulle meeldib, siis äratas see minus huvi ka Brasiilia kohta. Kolmas põhjus on see, et Brasiilias asuv Rio de Janeiro on väga ilus ja ma tahaksin ise sinna kunagi reisida. Need põhjused mõjutasid minu valikut.

Geograafia

docx

BRASIILIA

Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir. Brasiilia on ümbritsetud paljude riikidega, nendeks on : Suriname, Prantsuse Guinea, Guyana,

Geograafia

rtf

Brasiilia Liitvabariik

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Geograafia lõputöö Viljandi 2021 Sisukord RIIGI ÜLDANDMED................................................................................................................3 1. DEMOGRAAFILISE OLUKORRA ÜLEVAADE....................................................................5 1.1

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

docx

Brasiilia iseloomustus

....................................................................... 11 Kas Eesti reisifirmad korraldavad reise Brasiiliasse?.............................................11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 Riigi üldiseloomustus Brasiilia pindala on 8 511 965 km² ( 47% kogu Lõuna-Ameerika pindalast ). Brasiilias elab 202 656 788 inimest. Brasiilia on nii pindalalt kui rahvaarvult viies riik maailmas. Brasiilia on suur riik, tema maismaa piir on 14 691 km, mille järgi on ta kolmas Hiina ja Venemaa järel. Lisaks on Brasiilial maismaapiir kõigi Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Brasiilia pealinn on Brasília. Brasílias elab 2 481 000 inimest. Brasiilias räägitakse portugali keelt ning rahaühikuks on Brasiilia reaal ( BRL ). Geograafiline asend Brasiilia asub Lõuna- Ameerika mandril ja Ameerika maailmajaos.

Geograafia

doc

Brasiilia üldiseloomustus, riigi arengutase

Võru Kesklinna Gümnaasium Brasiilia Geograafia uurimuslik referaat Autor: Triin Martinson 11.b Juhendaja: Külli Kärson Võru 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................2 1.1 Geograafiline asend.........................................................................

Geograafia

docx

Brasiilia Liitvabariik - riigitöö

Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga..............................................................................................

Maailma majandus- ja poliitiline geograafia

doc

Brasiilia - referaat

TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ Ragne Vainov BRASIILIA Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 SISUKORD: SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.LOODUS................................................................................................................................. 4 2.SPORT...............................................................................................................

Turismimajandus

docx

Brasiilia referaat

BRASIILIA Referaat Riigi üldiseloomustus 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Pindala: 8 547 404 km2 · Rahvaarv: 200 883 123 (21.05.2013) · Pealinn: Brasília · Pealinna elanike arv: 3.789 miljonit (2009) · Keel: portugali keel · Rahaühik: reaal (1 reaal = 100 sentaavot) 2. Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit (lisa ka riigi kaart). Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana,

Geograafia

Rohkem sarnaseid