BRASIILIA METSANDUS, KALANDUS JA PÕLLUMAJANDUS (0)

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Anastasia Margarita Kolossova
10HB
BRASIILIA METSANDUS , KALANDUS JA PÕLLUMAJANDUS
Referaat
Juhendaja : Reet Sai, Tarmo Oidekivi
Pärnu 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
METSANDUS 4
KALANDUS 5
PÕLLUMAJANDUS 6
KOKKUVÕTE 7
KASUTATUD ALLIKAD 8

SISSEJUHATUS

Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas (8’511’960 km2), hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ning selle rannajoon on üle 7367 kilomeetri. Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus. Rahvaarv üle terve Brasiilia 2007 aasta seisuga on 190 011 000 ja rahvastiku tihedus on 22 in./km². Brasiilia kaks suurimat linna on San Paulo , kus elab 25 miljonit inimest ning Rio de Janeiro , kus elab ligikaudu 10 miljonit inimest. 2009.aastal oli Brasiilia 5ndal kohal maailmas rahvaarvu poolest. Riigi keel on portugal .
Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Kuna Brasiilia jääb peamiselt lähisekvatoriaalsesse agrokliimavöötmesse on keskmine temperatuur Brasiilias 20-30 °C. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Ning sademete hulk on aastas umbes 1000-2000mm, vihmametsades vahest ka kuni 3000mm .
Miks valisin just selle riigi? Põhjuseks ei olnud midagi suurt ja erilist. Valisin selle riigi kuna Rio de Janeiro on minu arvates imeline linn, mida sooviksin tulevikus kindlasti külastada ning väike uuring ja uued teadmised selle riigi kohta ei tee halba. Need põhjused olid põhilised, mis mõjutasid minu valikut.
Töö eesmärk on anda ülevaade Brasiilia metsandusest, kalandusest ja põllumajandusest.

METSANDUS

Üle 50% Lõuna-Ameerika metsadest ja metsamaast asub Brasiilias, hinnanguliselt 412 miljon hektarit. Metsamaad Brasiilias on umbes ¾ tervest Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia metsad katavad 49% riigi maa-alast ja on ühed kõige rikkamad maailmas painduvate puude, õlisisaldusega puuviljade, kummi, vaikude, vahade, eeterlike õlide, tselluloosi, kiudude ja teiste saaduste poolest. Vihmametsades võivad 2,6 ruutkilomeetril eksisteerida kuni 3000 erinevat liiki. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid nagu palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid, kakaopuid, kampripuid ning veel võime leida loorbereid, mürte, mimoose ja palju muid taimi ning puid. Leidub ka palju erinevaid kohalikke puuvilju nagu ananasse, banaane, mangosid, guajaave, mandariine jt. Riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega.
Brasiiliast saadakse 20% maailma troopikalise kõvapuidu ressurssidest ja Brasiilia on üks peamisi kõvapuidutoodete tootja. 1991. aastaks kiire raie eelneva 30 aasta jooksul Amazonase vihmametsas, mis oli tingitud rahvarändest, teede ehitusest, kaevandustegevusest ja maksudest, põhjustas vihmametsade kahanemist hinnanguliselt 8,5% koloniaalaegadest alates. Aastane raidumise osakaal oli 1990.aastatel 0,4%. Jändrikud puud Amazonase vihmametsas on suurepärase kvaliteediga, aga tänu kohaliku mööblitööstuse kasvule kasutatakse neid peamiselt kohapeal. Umbes 40% puidutoodangust kasutatakse mööbli tegemiseks Brasiilias.
Paraná mänd on suurima nõudlusega. See kasvab lõunaosariikides. Brasiilia keeld puupalkide eksportimisel on koondunud ekspordile käibega toodetele nagu saematerjal, vineer , saepuruplaat ja spoon . Poliisid metsaressursside arendamiseks on hiljuti muutunud ja Brasiilia puuliikide kasutamine on piiratud, peamiselt lõunapoolses regioonis.
Ümarpalgi tootmine 2000. aastal hinnati umbes 235,4 miljon kuupmeetrit , saetud puidu tootmine 18,1 miljon kuupmeetrit. Paberi ja puidumassi tootmine on laiendatud märkimisväärselt alates 1975. aastast (1981. ja 2000. aasta vahel on see suurenenud 337 000 tonnist 1 815 000 tonnini). Suurim väärtus Brasiilia metsade saaduste eksportimistest oli 2000. aastal $3.22 miljardit.

KALANDUS

Kuigi Brasiilias on rannajoont umbes 7400 kilomeetrit ja suurepärased võimalused kalapüügiks lõunapoolses osas, ei ole riik kunagi täielikult ära kasutanud oma kaubanduslikke eeliseid .
Brasiilia kalatööstus ei ole hästi arenenud, hoolimata rahalisest toetusest, mida riik sai 1970.aastatel. Siiski on mõni üksik spetsialiseerunud alamsektor, mis varustab maailma turgu. Tegeletakse näiteks vähipüügiga. Isegi spetsialiseerunud alamsektorid, kaasa arvatud kalad , koorikloomad ja molluskid , on püüki suurendanud ainult alates 1970.aastast 526-300 tonnilt 1989. aastani 798-600 tonnini.
Brasiilias kalandus on ette võetud ettevõtete poolt, mis kasutavad küllaltki kaasaegset varustust. Samuti ka tuhanded iseseisvad kalamehed püüavad Brasiilia tohutult suures rannikus. Iseseisvad kalamehed kasutavad algelisi vahendeid ning kalapüügimeetodeid. Nad püüavad enda tarbeks ja lähedal asuvate marketite (toidupoodide ja turgude) jaoks. Mõõkkala püütakse suurtes kogustes Paraíba ja Rio Grande do Norte rannikul. Krevette püütakse ja kuivatatakse Maranhão, Ceará, ja Bahia rannikul. Kalaressursid Amazonase jões ei ole ära kasutatud, välja arvatud kaubanduslike veeimetajate tööstuste poolt. Brasiilia kalanduses on peamiselt koosnenud krabi ja vähi toomisest.
Kalanduse arenduse agentuur loodi 1970. aastal, et kasutada ära püügieeliseid. Rio Grande do Sul’i ranniku tuunikala suurte koguste avastus on huvitanud välismaiseid kalandusfirmasid nagu Jaapani ja USA ning nad on saavutanud õiguse püüda kala Brasiilia vetes, stabiliseerida varusid ja osutada abi.
Iga-aastane kalapüük on nii tagasihoidlik , et seal on traditsiooniliselt olnud skandaalne kartus Püha Nädala ajal, mis on ainuke aeg kui brasiillased söövad palju kala. 2000.aastal kalatoodete eksport hinnati 239.1$ miljoni väärtuses.

PÕLLUMAJANDUS

Brasiiliasse ei ole kasulik teha põllumaad, sest rannikuäärsetel aladel on reljeef väga mägine ning ebatasane ja sisemaal on enamus maad täis Amazonase madalikku. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatavat maad ainult 7%. Sellest 7%’st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% karjamaadeks ja 10% põllumaaks. Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliit-, rusk-, pruun- ja punamullad . Mullad on väheviljakad, mis tõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. Ebaühtlaste sademete tõttu tuleb niisutada põlde, et suurendada saagikust.
Põllumajandusega tegeleb 8% rahvastikust ja see hõlmab umbes 35% riigi ekspordist. Brasiilia on maailma kõige suurim kohviubade, kakaoubade ja teiste troopikaliste puuviljade ( mandariinid , banaanid, sidrunid , laimid jne) kasvataja. Põhja-Brasiilias on suur ala kaetud metsaga, seega seal põllumajanduse ja karjakasvatusega ei tegeleta seega tegeletakse põllundusega kirde-ja lõunaosas ning karjakasvatusega kesk-Brasiilias. Peamiselt kasvatatakse veiseid. Siiski põhiväärtustele tuginedes on saadustest 60% põllusaadused ja 40% loomasaadused. Seega võime öelda, et põllumajandus Brasiilias on pühendunud taimekasvatusele rohkem kui karjakasvatusele.
Majanduslikud eeldused põllumajanduse arengus on riigi kapital ( masinad , väetised, tõuloomad, seadmed , seemned jne), tööjõud (rahva hulk, kes sellega tegeleb), valitsuse toetused põlluharijatele, turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus (masinahooldused, koolitused , turundus ja kindlustus ).
Brasiilias on ka põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme. Põllumajanduse laienemise tõttu hävib ürgmets kiirusega 4 ruutkilomeetrit ööpäevas ehk u.35 000 ruutkilomeetrit aastas. Sellise tohutu ulatusega laastamise, eeskätt karjamaade rajamise tagajärg on elutähtsa geneetilise mitmekesisuse kaotsiminek.

KOKKUVÕTE

Brasiilia on küll suur ja rikkaliku kultuuriline riik, mille loodus on imetlusväärne. Kuigi Brasiilia kliima ja mullastiku tõttu ei saa seal palju tegeleda põllumajandusega on see riik siiski esimestel kohtadel kohviubade, kakaoubade, mandariinide ja banaanide eksportimisel. Põllumajanduse laienemisega tekivad Brasiilias keskkonnaprobleeme, kuna metsasi hävitatakse iga aasta u.35 000 ruutkilomeetri võrra.
Kalanduse suhtes Brasiilia ei ole üldse arenenud kuigi võiks Brasiilia kalanduse pealt rohkem raha teenida. Peamised mereannid eksportimisele Brasiilia kalanduses on krabi ja vähk. Kuna suurem osa kalandusest on ette võetud privaatsete ettevõtete poolt, tuhanded kalurid püüavad kalad mitte eksportimisele, vaid enda tarbeks ja lähedal asuvate marketite jaoks.
Kuna suurem osa Brasiilia riigist on kaetud metsaga, siis saame öelda, et metsanduse suhtes on Brasiilia väga rikkas riik. Põhjaosas võime leida Amazonase madalik , kus 2 ruutkilomeetri peale võib leida üle 3000 erineva taime. Ühesugust taime naljaga ei leia üksteise läheduses. Brasiiliast saadakse 20% maailma troopikalise kõvapuidu ressurssidest ja Brasiilia on üks peamisi kõvapuidutoodete tootja. Kuid enamus puidutoodangust läheb Brasiilia mööbli tööstusele, mille alla pannakse 40% puidusaagist.
Ühesõnaga Brasiilia põllumajandus ja kalandus ei ole just kõvem külg, kuid aga metsandus on neil enamvähem hea kuna troopikalisi puid leidub maailmas vähe ning Brasiilias on seda kuhjaga. Siiski arvan, et Brasiilia riik ei kasuta enda ressursse maksimaalselt ära. Sinna alla võime panna kalandust, kui ka puidutoodangut. Nende suhtes võiks Brasiilia suurema osa saagist siiski eksportimisele saata. Põllumajanduse kohta võin öelda ainult seda, et kahjuks Brasiilias ei ole hea mullastik ning sellepärast ei olegi suuri võimalusi põllumajandusega palju tegeleda, aga vaatamata sellele on neil ube, puuvilju ja muidu tooraineid, mida eksporditakse ja on isegi esimesel kohal nende eksportimisel.

KASUTATUD ALLIKAD

• http://entsyklopeedia.ee/meedia/brasiilia3/nene1_2_page_0409
  
• http://www.hot.ee/cigarbrands/kaardid/Brasiilia.gif
  
• http://www.reisiguru.ee/riikID/114
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.ht m
  
• http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-49-1.ht m
  
• https://sites.google.com/site/katrinlillemaee/home/geograafia/brasiilia-pollumajandus
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5llumajandus
  
• http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-FISHING.html
  
• http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-INDUSTRY.html
  
• http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-AGRICULTURE.html
  

9