Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "BRASIILIA". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rahvastik, inter, amazonas, turismzil, populatsioon, osariik, organisatsioon, maaki, nafta, agentuur, turist, development, üro, 2050, paulo, janeiro, infrastruktuur, kakao, madalik, aastaringselt, bank, latin, agriculture, mission, tourism, suremussiiliast, tehnoloogia, eksportija, saadused, metsad, mööbli, teedest, sadamat, viisa, americas.......................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.....................................................................6 Rahvusvahelised organisatsioonid..........................................................................................6 4. Rahvastik.................................................................................................................................8 4.1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis...........................................................................10 4.2 Linnastumine...................................................................................................................12 5.Energiamajandus..............................................................................................
See tegi referaadi koostamise üpris raskeks, kuna väga palju tuli tõlkida ja laused selle tõttu mõningas osas konarlikud. Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida. Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda. Arvan, et referaat on piisav Brasiilia majanduse kohta teabe saamiseks.
Järva-Jaani Gümnaasium Brasiilia Koostaja: Anna-Marie Kellner Juhendaja: Toomas Põldma Järva-Jaani 2018 Sisukord Riigi üldiseloomustus.............................................................................................. 3 Geograafiline asend................................................................................................ 3 Looduslikud tingimused.......................................................................................... 4 Arengutase............................................................................................................. 4 Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine.............................................5 Rahvaarvu paiknemine........................................................................................... 5 Rahvastikupüramiid................................................................................................ 6 Linnad..................
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Anastasia Margarita Kolossova 10HB BRASIILIA METSANDUS, KALANDUS JA PÕLLUMAJANDUS Referaat Juhendaja: Reet Sai, Tarmo Oidekivi Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt ligi viies riik maailmas (8'511'960 km2), hõlmates 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia on ümbritsetud Atlandi ookeaniga idast ning selle rannajoon on üle 7367 kilomeetri. Brasiilia pealinn on Brasília, mis on Liiduringkonna keskus. Rahvaarv üle terve Brasiilia 2007 aasta seisuga on 190 011 000 ja rahvastiku tihedus on 22 in./km². Brasiilia kaks suurimat linna on San Paulo, kus elab 25 miljonit inimest ning Rio de Janeiro, kus elab ligikaudu 10 miljonit inimest. 2009.aastal oli Brasiilia 5ndal kohal maailmas rahvaarvu poolest. Riigi keel on portugal. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse.
Lisa 3 Brasiilia haldusjaotus [20] 1 - Kesk-Lääne regioon 2 - Kirde regioon 3 - Põhja regioon 4 - Kagu regioon 5 - Lõuna regioon Lisa 4 Brasiilia rahvastikutihedus [20] 10 Lisa 5 Brasiilia sotsiaal-geograafiline jaotus [20] 1 - Amazonase regioon 2 - Kesk-Lõuna regioon 3 - Kirde regioon Lisa 6 Indiaani asustused [21] 11 Kasutatud kirjandus 1. Briney, A. An Overview and Geography of Brazil. [WWW] http://geography.about.com/od/brazilmaps/a/brazilfacts.htm(27.04.2014) 2. CIA. The World Factbook. [WWW]https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/br.html(27.04.2014) 3. Seta, J. 2003. Maailma Atlas. Eesti Entsüklopeedia kirjastus, Tallinn. 4. Infoplease. Brazil. [WWW]http://www.infoplease.com/country/brazil.html? pageno=11(27.04.2014) 5. West, J. The Europa Regional Surveys of the World set 2010: South America, Central
kuid Riost põhja poole minnes elavad inimesed on rohkem elunautivamad. Sõprus ja külalislahkus on iseloomujooned, mida brasiillased kõrgelt au sees hoiavad. Perekonna väärtused ja ühiskondlikud seotused on kõrges hinnas ja mängivad suurt rolli igapäevases suhtluses. Inimeste suhtes, kellega nad on kohtunud, või kelle nime nad teavad, on brasiillased alati avatud ja sõbralikud. Suhtumine turistidesse võib olla piirkonniti erinev. Santa Catarina osariik tervitab hispaania keelseid turiste kahekeelsete siltidega. Selle eest Salvadoris saavad kõik, kes räägivad või käituvad kui turistid, kogeda kõrgemaid hindu. Rahvastik Riigi rahvaarv ja selle muutus. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis. Brasiilia rahvaarv on juuli kuu 2013.a seisuga 201 009 622 inimest. Seega on Brasiilia rahvaarvu järgi 6.kohal maailmas. Laste osatähtsus Brasiilia rahvastikus on küllaltki suur 24,2%, vanurite osatähtsus on 7,3%. Antud
d. Meretransport: Suurimad sadamad Sao Luisis, Tubaraos ja Sao Sebastiaos. Peamised kaubateed viivad Euroopasse, vähem tähtsamad Põhja-Ameerikasse, Austraaliasse, Jaapanisse, Aasia riikidesse ja Indoneesiasse. e. Õhutransport: Õhutranspordil Brasiilias väga suurt tähtsust ei ole. Lennujaamu on Brasiilial vähe. Suuremad lennujaamad on Recife'is, Rio de Janeiros ja Sao Paulos. Turism 1. Kas riik on turismimaa? Jah, Brasiilia on väga tuntud turismimaa. 2. Millised on turismi arengueeldused riigis? Turismi arengueeldused Brasiilias on väga head, sest reis Brasiiliasse on muutunud järjest populaarsemaks ja inimesed reisivad sinna rohkem ja tänu
Brasiilia analüüs geograafiliste kaartide põhjal Riigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal as
Valga Gümnaasium Brasiilia Referaat Janeli Nielson 11A Valga 2013 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldiselt.................................................................................................................................... 2 Valitsemine.......................................................................................................................... 3 Maavarad............................................................................................................................. 3 Ajalugu................................................................................................................................ 3 Sümboolika.......................................................................................................................... 4 Religioon..........................
Brasiilia uurimistöö Brasiilia lipp Brasiilia vapp Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna- Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas. Pealinn: Brasilia Pindala: 8 511 965 km2 Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Rahvaarv: u. 199 miljonit Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas). Brasiilias on 26 osariiki. Loodus Paljude inimeste jaoks on Brasiilia eeskätt lõputute karnevalide ja muude pidustuste maa, kuid tegelikult on Brasiilia suurim r
Kadrioru Saksa Gümnaasium Brasiilia Liitvabariik Riigitöö Tallinn 2018 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. RAHVASTIK........................................................................................................................ 5 1.1. Rahvaarv ja selle muutumine........................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga..............................................................................................
Üldiselt Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal maailmas. Brasiilia koosneb 26 osariigst, mis omakorda jaotatakse veel viieks piirkonnaks. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas, sest maa avastati portugallaste poolt. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Valitsemine Brasiilia on presidentaalne vabariik. Praegune president on Dilma Rousseff. Kuna tegemist on presidentaalse vabariigiga, siis president on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Esimene president astus ametisse aastal 1889, kui kehtestati vabariik.Viimased presidendivalimised toimusid oktoobris 2010. (http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia) Maavarad Leidub boksiide, kulda, rauamaaki, mangaani, niklit, fosfaate, plaatinat, tina, haruldasi muldmetalle, uraani, naftat, puitu. (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/br.html) Pealinn Brasilia linn rajati
1) Idas on Brasiilial ligi 3000 km Lõuna-Atlandi ookeani rannikut, sealhulgas maailmakuulsad rannad Ipanema ja Copacabana 2) Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Rannikualadel on valitsev soe troopiline kliima. Amazonase madalikul on aastaringselt väga niiske ja palav. Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud külainimesed sätivad oma elu lähtuvalt jõe veetasemest. Novembris hakkab jõevesi tõusma saavutades vete kõrgperioodi märtsiks. Märt
troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud. Taimestik ja loomastik:http://www.annaabi.ee/Brasiilia-asukoht-mullastik-loomastik-ja- rahvastik-m26487.html Taimestik:http://www.annaabi.ee/Brasiilia-referaat-m66923.html 1.7 Rahvastik Brasiilias elab ligikaudu 132 miljonit inimest ning on rahvaarvult 5. Riik maailmas. Ühel ruutkilomeetril elab umbes 22 inimest. Üle 95% rahvastikus moodustavad portugali keelt kõnelevad brasiillased, kes on kujunenud portugallaste jt. Euroopast sisserännanute, kohalike indiaanlaste ja 16-19. Saj. Aafrikast sisseveetud orjade ja nende järglastest. Rahvaarv kasvab kiiresti suure loomuliku iibe tulemusena. Peaaegu kõik brasiillased on katoliku usku ning igal
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ Ragne Vainov BRASIILIA Referaat Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 SISUKORD: SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.LOODUS................................................................................................................................. 4 2.SPORT..................................................................................................................................... 5 3.BRASIILIA KULTUURI ELEMENDID................................................................................ 6 4.VAATAMISVÄÄRSUSED..................................................................................................... 8 KOKKUVÕTE............................................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS...........
pindala hõlmav Brasiilia vihmamets Amazonas. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 8 | Page 1. Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi Kui suure osa rahvastikust moodustavad: a. lapsed(alla 15a) moodustavad 28 % b. tööealised(15-65a) moodustavad 66 % c. vanemaealised inimesed(üle 65a) moodustavad 6% Kas selle riigi rahvastik vananeb? Jah, Brasiilia rahvastik vananeb. Viimase viie aasta jooksul on vanemaid inimesi aina rohkem. Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Naiste keskmine eluiga on 76 ja meeste 68. Võiks olla kõrgem eluiga. Meeste eluiga on liiga lühike võrreldes naiste omaga. Millised on sündimuse ja suremuse näitajad(sealhulgas ka väikelaste suremus)? Suremus on 6% ja sündimus on 21%. Sündimus ületab
1.Brasiilias on 2009 aasta järgi kõige rohkme inimesi kes on 25-29 aastased,inimesi kes on 70-90 on juba väga vähe. Mehi vanuses 85-90 on harva,enamasti elavad mehed Brasiilias 66-70 aastaseks, naised elavad,aga umbes70-90 aastaseks. 2. 3. Lapsed vanuses kuni 15 moodustavad rahvastikust 26,7%,tööealised(15- 65 aastased) moodustavad rahvastikust 66.7% inimestest ja vanemaealised inimesed (üle 65 aastased) moodustavad rahvastikust 6,4%. · Selle riigi rahvastik ei vanane. · Meeste keskmine eluiga on 68 aastat ja naistel 76 aastat. Brasiilias on keskmine eluiga päris kõrge. · Sündimuse näitajad 2009 aastal on 4 miljonit ja suremuse näitajad on 1 miljon.Väikelaste suremuse näitajad on et 1000 sünnitusega sureb umbes 28 last. · Sündimus on püsinud viimase 13 aastaga suhteliselt sama. · Viimase 5 aasta jooksul on sündinud poiste ja tüdrukute suhe on
Brasiilia on Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas suuruselt viies riik. Hõlmates ligi poolt Lõuna-Ameerikast on ka riigi rahvastik väga suur 191 miljonit. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Brasiiliat on õnnistatud põllumajanduslike ressurssidega. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub
Tihe on asustus veel riigi kirdeosas, sest seal kaevandatakse rauamaaki ja boksiidi, tegeletakse puidutööstusega ning piirkonnal on hea ühendus Amazonasega. Riigi põhja-, lääne- ja keskosa on hõreda asustusega 1-4 in/km2 kohta. Riigi nendes osades on palav ja väga niiske kliima, vihmametsad, Amazonase jõgikonna üleujutatav ala, väheviljakad mullad ning halb ühendus ülejäänud riigiga. Erandiks on Manause ümbrus, kus on tihedam asustus, mille tingib turism ja vabasadama staatus. d) Linnades elab 85,7% ja maal 14,3% riigi rahvastikust. 3. Analüüsi riigi rahvaarvu muutumist ajavahemikul 1950–2025. a) Vaadeldava perioodi alguses tõusis rahvaarv kiiresti. Umbes 2020. aastal muutus rahvaarvu kasv väga aeglaseks. b) Kasvutempo 2014. aastani on positiivne, kuigi iga aastaga on tempo väiksemaks muutnud. Kui 1914. aastal oli kasvutempo 3%, siis 2014. aastal 0,85%. c) Käesolevast aastast 2025. aastani muutub kasvutempo veelgi väiksemaks.
TRANSPORT - SIDE · Teedevõrgu tihedus suhteliselt hõre · Sõiduteede pikkus 1 751 868 km · Raudteetransport on väike, teid kokku 29 295 km · Brasiilial on raudteeühendus Argentiinaga, Boliiviaga, Uruguayga · Jõetranspordi tähtsus väga suur, teede pikkus 50 000 km · Suurimad laevatavad jõed -Amazonas (7025 km), Paranà (4700 km), Sao Francisco (2900 km) · Õhtutranspordi tähtsus väga suur · Lennujaamu kokku 4176 TURISMI ARENG RIIGIS · Turism moodustab sisemajanduse kogutoodangust 54% · Külastatavamad paigad: Amazonase dzungel, Sao-Paulo, Rio de Jainero ja pealinn Brasilia Rio de Jainero Uudis Eesti ja Brasiilia kohta · Allikas: http://www.reform.ee/kandidaat/urmasp aet/galerii/1338/valisminister-paet- tostatas-kohtumisel-brasiilia-kolleegiga- viisavabaduse-vastastikkuse-kusimuse · Kuupäev: 16.04.2008 · Välisminister Urmas Paet tõstatas
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ele-Riin Kirik 011MT Brasiilia Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus........................................................................... lk3 Riigi üldiseloomustus............................................................ lk4 Rahvastik............................................................................... lk5 Majandus............................................................................... lk6 Religioon............................................................................... lk7 Taimestik............................................................................... lk8 Loomad................................................................................. lk9
Brasiilia *Asukoht Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameeriaka mandrist. Brasiilia kulgeb pikalt pikki Lõuna-Ameerika idarannikut ning Brasiiliale kuulub suur maismaa osa. Brasiilia jagab maismaapiiri Uruguayga lõunas; Argentina ja Paraguayga edelas, Boliivia ja Peruuga läänes, Colombiaga loodes, Venezuela, Suriname, Guyanaga põhjas. Brasiilial on piir iga riigiga Lõuna- Ameerikas välja arvatud Ecuador ja Tšiili. Maavarasid on Brasiilias palju ja see teeb sellest väga jõuka maa. Brasiilia on suuruselt viies riik maailmas peale Venemaad, Kanadat, Hiinat ja Ameerika Ühendriike. Brasiilia kogupind on 8 511 965 ruutkilomeetrit, sealhulgas 55 455 ruutkilomeetrit merepinda. Brasiiliat läbib kolm ajavööndit. Suuremad linnad Brasiilias on: Sao Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador *Kliima Brasiilias on palju erinevaid ilmastikutingimusi, kuid suurem osa riigist on troopiline. Brasiilias on mitu suurt kliima alatüüpi
suurem, nagu Eestiski, aga meie riigis pole nii suur sündimus ja üldsegi meil ei mõõdeta seda miljonites, vaid tuhandetes, mis on väga suur erinevus.Kõige rohkem on Brasiilias inimesi vanuses 20-24, mis on hea märk, sest nemad on ju need, kes määravad tulevaste põlvede rohkuse. Ka sündinute arv on küllaltki kõrgel ja vanurite arv on madal, mis annab märku kasvavast rahavaarust. -2- Brasiilia rahvastik male-mees female-naine population (in millions)- rahvaarv (miljonites) 2000 aastal oli kõige suurem osatähtsus 15-19 aastastel. 2025 aastal oli samuti 15-19 ealiste inimeste arv kõige suurem. Napilt on vähem 20-24 aastaseid, 10-14 aastaseid. 2050 aastaks on kõige rohkem 40-44 aastaseid. Napilt on vähem 36-39 aastaseid, 30-34 aastaseid, 25-29 aastaseid ja 20-24 aastaseid. Nendelt diagrammidelt võime näha, et aastate jooksul muutub noorte ja vanemate inimeste osakaal võrdsemaks.
Pealinn: Brasilia Pindala:8 547 404 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%, muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Gujaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise pasaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad(100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets, troopilist vihmametsa kasvab
veidi jahedam, kuid Riost põhja poole minnes elavad inimesed on rohkem elunautivamad. Sõprus ja külalislahkus on iseloomujooned, mida brasiillased kõrgelt au sees hoiavad. Perekonna väärtused ja ühiskondlikud seotused on kõrges hinnas ja mängivad suurt rolli igapäevases suhtluses. Inimeste suhtes, kellega nad on kohtunud, või kelle nime nad teavad, on brasiillased alati avatud ja sõbralikud. Suhtumine turistidesse võib olla piirkonniti erinev. Santa Catarina osariik tervitab hispaania keelseid turiste kahekeelsete siltidega. Selle eest Salvadoris saavad kõik, kes räägivad või käituvad kui turistid, kogeda kõrgemaid hindu. KEEL Ametlik keel on portugali keel, mida räägib terve rahvas (välja arvatud mõned eraldatud indiaani hõimud). Brasiiliasse on immigrante tulnud tervest maailmast sajandeid, kelle järglased räägivad nüüdseks portugali keelt emakeelena. Brasiilia
html] (21.04.2013) Gabriela Ramirez Galindo (2012). Reforming Brazil’s forest law: defeat or discernment? [http://blog.cifor.org/7992/reforming-brazils-forest-law-defeat-or- discernment/#.UTzmOhzIZtH] (21.04.13) FAO [http://www.fao.org/docrep/013/al464E/al464E.pdf] (21.04.2013) FAOSTAT [http://faostat.fao.org/site/626/DesktopDefault.aspx?PageID=626#ancor] (21.04.2013) Global Forest Watch [http://www.globalforestwatch.org/english/brazil/forests.htm] (21.04.2013) Mongabay (2006). Brazil [http://rainforests.mongabay.com/20brazil.htm] (21.04.2013) Prof. Dr. Fernando Seixas (2010). Facts of Brazilian Forestry Sector [http://www.irrquebec.org/fichiers/bresil___22___fichier.pdf] (21.04.2013) Reisiguru [http://www.reisiguru.ee/riikID/114] (21.04.2013) Vikipeedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationBrazil.svg] (21.04.2013) WWF GLOBAL (2012). Brazilian Forest Law. [http://wwf.panda.org/wwf_news/brazil_forest_code_law.cfm] (21.04.2013) Yana Marull (2012)
Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. [2] Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk. Brasiilia asub kolmes ajavöötmes. Ajalugu Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Sisuliselt algas koloniseerimine 1534. 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisrisiik, alates 1889 vabariik
Hispaania keelne, lõunaosas Andide ja India Ookeani vahel. 2 766 890 km². Buenos Aires. 23 provintsi. Argentina nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast argentum (hõbe), sest see väärismetall ajendas Argentiina koloniseerimist. Argentiina elab 36578999 inimest, seega kuulub ta suurte riikide hulka. Ta on aga suhteliselt hõredasti asustatud. (13 inimest ruutkilomeetril). Argentiinas on rahvastiku tihedus võrreldes teiste riikidega selles regioonis keskmine. Vananev rahvastik. Keskmine eluiga ei ole väga kõrge ega eriti madal. Sündimus on suurem kui suremus, väikelaste suremus on suurem kui sündimus. Suurem osa rahvastikust elab linnades, mis asuvad Atlandi ookeani ääres. Valitsevaks inimrassiks on lõunaeurooplased, ülejäänude seas on nii mestiitse, indiaanlasi kui muid rahvusvähemusi. Katoliku usk. ... Argentiinlaste kui peamiselt lihatoidulise rahva enda sõnul meenutab nende riik kaardil
a Majanduse tugevad küljed: Boksiiti ja alumiiniumi on palju Vihmametsavaru on suur, eriti puitu Naftat on ka piisavalt Eksport põllumajandussaadused: riis, banaanid, tsitrusviljad Suur on ka kreveti väljavedu Majanduse nõrgad küljed: Liigne sõltuvus boksiidivarust ja Hollandi abist Valitsuse katse reformida rahasüsteemi ebaõnnestus Jätkuv eelarvepuudujääk põhjustab abi külmutamist, mis suurendab majanduslangust Toitainete sissevedu on liiga suur Turism on vähe arenenud Ajalugu: Pärast ligi 300 aastat kestnud Hollandi ülemvõimu saavutas Suriname 1975 iseseisvuse. Holland on siiani peamine abi andja ning kolmandiku surinamelaste elupaik. Peaaegu 11 aastat juhtisid riiki sõjaväelased, 1991 taastati demokraatia. Kultuur: Linnades uhkesti esindatud 18. ja 19.sajandi hollandi arhitektuur Pealinnas asub Kariibi piirkonna suurim mosee Peetakse paljusi hindude ja islamlaste rahvuslikke pühasid
ÜRO inimarengu indeks on Argentinal 0,860, millega asub see 46. kohal edetabelis. See näitab, et riik on keskmiselt arenenud. Argentina on läbinud enam-vähem demograafilise siirde ning on teel kõrgelt arenenud riigi poole. 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID Argentina on järgmiste organisatsioonide liige: · IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond · OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest
Eesti arenenud maa Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Üldandmed Pindala: 45,277 km2 (veestik moodustab sellest 2,840 km2) Rahvaarv: 1 340 935 elanikku (neist 71.8% eestlased, 21.6% venelased, 2.1% ukrainlased, 1.2% valgevenelased, 0.8%
Saint-Martin Saint Pierre ja Miquelon Uruguay Venezuela Tööstus: Ladina-Ameerika juhtivaks tööstusmaaks on Brasiilia ja üheks suuremaks tööstuslinnaks on São Paulo. Tööstustoodete hulka kuuluvad raud, teras, autod, keemiatooted, tekstiilitooted ja sisemaa suurtest veisekarjadest saadud liha- ja nahatooted. Boliivia ja Columbia mägedes kasvatatakse ka kokat, et valmistada keelatud uimastit kokaiini. Maracaibo järve põhjas asub osa Ladina-Ameerika suurimast naftamaardlast. Nafta on toonud Venezuelale suure rikkuse. Saadud rahaga on riik ehitanud uusi teid ja arendanud teisi tööstusharusid. Brasiilias asuv São Paulo on Ladina-Ameerika suurim linn ja juhtiv tööstuskeskus. Tööstustoodete laia valikusse kuuluvad autod, keemia-, tekstiili- ja elektroonikatooted. São Paulo on ka juhtiv rahanduskeskus. Linna saabub tööotsinguil sadu inimesi päevas. Tsiili sadamalinna Valparaiso kaudu veetakse Ladina-Ameerikast välja palju erinevaid tooteid
Valuutafond, mis püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid 5 valuutakursside kõikumist. See asutati 1944. aastal. UNIDO(United Nations Industrial Development Organization) tegeleb halva ekspordi, reostuse kontrolli, rahvusvaheliste kvaliteedistandardite, vananenud tehnoloogia ning muude majandusprobleemidega. (allikas 1) Rahvastik ja asustus Dominikaani Vabariigis elab 9,183 milj inimest (July 2006). Dominikaani Vabariik on küllaltki väike riik, pindalaga 48 730 km2, kuid rahvaarvu poolest on keskmise suurusega. Umbes sama palju inimesi elab ka Kreekas, Portugalis ja Rootsis. Tihedamini on asustatud pealinna Santo Domingo ümbrus ja riigi keskosa. Selline rahvastiku paiknemine tuleneb sellest, et seal (kas keskosas või pealinna ümber?) kasvatatakse palju kohvi, banaane ja suhkruroogu
annaabi.ee 
