Mullateaduse II. KT (0)

Töö 1
1.milliseid mulla akumulatsioonihorisonte oskate nimetada? Kuidas tähistatakse? – Toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont vist ka (O)
2.Milles seisneb mulla orgaanilise aine tähtsus? – 1.Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil.2. Orgaaniline aine, eriti huumus , parandab mulla füüsikalisi omadusi.3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused.4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena.5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule ( edafon ).6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse.
3,Mis toimub mullas orgaanilise ainega, kui suur osa sellest võib humifitseeruda, millest see sõltub?
Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine laguneda lihtsateks ühenditeks. Mineralisatsioon toimub ja humifikatsioon .Peamised orgaanilise aine lagundajad on bakterid ja seened. Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks. Mida kiiremini toimub taimejäänuste lagunemine , seda kiiremini toimub ka humifikatsioon. Seega faktorid , mis mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mõjutavad ka huumuse teket. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui mullas kas samaaegselt või vahelduvalt esineb nii aeroobne kui ka anaeroobne lagunemine. Huumusainete tekkele avaldab suurt mõju perioodiline sademeteveega läbiuhtumine, nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub. Kaltsiumkarbonaadi poolest rikastes muldades seevastu neutraliseeriv toime soodustab huumuse teket. Mulla lõimis mõjutab samuti huumuse teket ja sisaldust mullas.
4.Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusebilansi tasakaalustamiseks?*Orgaanilise aine juurdeviimine mulda – sõnnik *Liblikõieliste kultuuride kasvatamine – juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. *optimaalsete tingimuste tagamine – näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid.
5.Mis on mulla veerežiim, kuidas jaotatakse muldi veerežiimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast *põuakartlikud – väikese veemahutavusega, pikemate kuivaperioodidega, *parasniisked – suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud
*liigniisked – ajutiselt või pidevalt liigniisked. Niiskusastme momendid :A kuiv, b värske või tahe, c niiske, e märg , d vesine
6.Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele raskesti omastatav vesi? Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus . Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb.
7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/ 10cm kohta ehk mahu%-des.
8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4. Bioloogiliste protsesside intensiivsusest.
9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi.
10.Mis toimub mullas hapendusprotsesside käigus, milliseid hapendusprotsesside tüüpe teate?Muldade hapendustaandusrežiimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusrežiimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandus reaktsioone mullas.Hapendamise protsessid on ühelt poolt pöördumatud ja teiselt pöörduvad.Kõrgetel temperatuuril ülekaalus hapendusprotsessid. Jahedates ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid.
11.Mida näitab mulla hapendus-taanduspotentsiaal, milline on selle soovitav vahemik? Muldade hapendustaandusrežiimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusrežiimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda . Eh 400...600 meie taimedele sobivaim .
12.Leostumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis?vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine mullahorisondist alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne. Kombineerub savistumisega – savistunud Bm horisondi teke. Toimumiseks vajalik laskuva vee liikumine. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti “keemine” 10%lise HCl-ga,
13. Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes . Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea
14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu – peal 40...80 on liiv v saviliiv , mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi – nende kahe vahele tekibki see horisont.
15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada?
1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO )
16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid?
17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel – miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust.
18. mis on mulla efektiivne viljakus, kuidas seda väljendatakse? efektiivne - see mille tegelikult kätte saame. 100punkti skaalal.
19. milliste näitajate alusel leitakse mulla bonitiit, millisesse vahemikku võib see jääda? mullas leitakse huumuse sisalduse varu, horisondi tiheduse lõimise ja veerežiimi algboniteedi alusel. Mulla suhteline kvaliteet 100 punkti skaalas.
20.mis on maa perspektiivboniit, kuidas seda määratakse? persektiivboniteet-kõik mulla parandamisvõimalused. 100 p skaalas.
Töö 2
1.mulla orgaanilise aine tähtsus? orgaaniline aine on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel. parandab mulla füüsikalisi omadusi. huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised oamdused. energiaallikaks mullaelustikule(edafon)
2.kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsioonihorisonte? toorhuumuslik horisont (A on huumushorisont), turbahorisont (T), kõduhorisont (o)
3.mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralisatsiooni vahekord mullas?Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul.
4.milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks?orgaanilise aine juurdeviimine mulda, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, huumustekke optimaalsete tingimuste tagamine
5.mida nimetatakse mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise seal liikumise ja kaoga mullast. Eestis on iseloomulik läbiuhtumise tüüpi veerežiim. Aastate keskmine sademete hulk 550-650 mm. Aurumine umbes 300 mm.põuakartlikud, parasniisked, liigniisked.Niiskusastme momendid, A-kuiv,b-värske,c-niiske,e-märg,d-vesine
6.millise hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastav vesi? Wnärb - närbumispunkti niiskus.Wnärb = 1,5*Wmh.Wmh - jõud millega muld hoiab vett. - .Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb.ehk siis närbumispunkti niiskuse ja maksimaalse molekulaarse veemahutavuse vahel
7. mis on mulla aktiivveemahutavus, millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse ? Aktiivveemahutavus- maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des.
8. Mis on mullalahus, selle konsentratiooni reguleerimise võimalused ? Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid.Orgaanilistest ühenditest mullalahuses: orgaanilised happed, suhkrud , fermendid, huumus-happed. Mineraalühenditest anioonid , katioonid. Mulla konsentratsioon sõltub *Mulla vee sisaldusest. * Temperatuurist, *Süsihappegaasi sisaldusest bioloogiliste protsesside intensiivsusest. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest.
9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks ? Optimaalne 20...30oC, aktiivseks tempiks loetakse +10 oC
10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus ? 1.hapniku loovutamine 2. Vesiniku liitmine 3. Elektroni liitmine. Jahedas ja liigniisketes tingimustes ülekaalus taandumisprotsessid.
11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik ? Muldade hapendustaandusrežiimi all mõistetakse mulla õhu, vee ja soojusrežiimi koosmõjust tulenevaid hapendus ja taandusreaktsioone mullas. Logaritmiline suurus Eh (mV), mis näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda. Eh 400...600 meie taimedele sobivaim.
12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine mullaprofiilis ? mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse-meh ümberpaigut. Eeltingimus: laskuv vee liikum , nõrgalt happeline reakts. Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel
13. Gleistumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis ? õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud org aine lagunem ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas . Kolmevalentne Fe taandub kahevalentseks.
14. Eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks ? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu – peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi – nende kahe vahele tekibki see horisont.
15. Kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, millised makroelemente teate nimetada ? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO )
16. Millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetistarbekaartid?
17. Liebigi tünnireegel, järeldused sellest ? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel – miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust.
18. Mulla potensiaalne viljakus ? Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma
19. Mille alusel leitakse mullas boniteet, millisesse vahemikku võib see jääda ? mullas leitakse huumuse sisalduse varu, horisondi tiheduse lõimise ja veerežiimi algboniteedi alusel. Mulla suhteline kvaliteet 100 punkti skaalas.
20. Mis on maa perspektiivboniteet, kuidas seda tähistatakse ? persektiivboniteet-kõik mulla parandamisvõimalused. 100 p skaalas.