Arvutustöö üldmetsakasvatuse õppeaines (2)

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut


MH II
Arvutustöö üldmetsakasvatuse õppeaines
Juhendaja : dots Veiko Uri

Tartu 2011
Ülesanne I. Puude diferentseerumine ja puistu iseharvenemine
Arvutasin tabelis puuduvad andmed. Puude toitepinna arvutamiseks kasutasin valemit: puistu hõreduse arvutamiseks
Vanus A (a)
Puude arv N (ha-1)
Toite- pind F (m2)
Puistu hõredus L (m)
kasvavad
10 aastaga väljalangenud
tk.
% esialgsest
tk.
% perioodi algarvust
1
2
3
4
5
6
7
Männikud I boniteet
10
11618
100
0,86
0,93
20
4889
42,1
6729
57,9
2,05
1,43
30
3690
31,8
1199
17,8
2,71
1,65
40
2821
24,3
869
12,9
3,54
1,88
50
2034
17,5
787
11,7
4,92
2,22
60
1448
12,5
586
8,7
6,91
2,63
70
1144
9,8
304
4,5
8,74
2,96
80
945
8,1
199
3,0
10,58
3,25
90
862
7,4
83
1,2
11,60
3,41
100
789
6,8
73
1,1
12,67
3,56
110
733
6,3
56
0,8
13,64
3,69
Männikud IV boniteet
10
12008
100
 
0,83
0,91
20
7102
59,1
4906
40,9
1,41
1,19
30
5418
45,1
1684
34,3
1,85
1,36
40
4101
34,2
1317
26,8
2,44
1,56
50
3003
25,0
1098
22,4
3,33
1,82
60
2345
19,5
658
13,4
4,26
2,07
70
1887
15,7
458
9,3
5,30
2,30
80
1566
13,0
321
6,5
6,39
2,53
90
1320
11,0
246
5,0
7,58
2,75
100
1191
9,9
129
2,6
8,40
2,90
110
1100
9,2
91
1,9
9,09
3,02
Kuusikud I boniteet
10
8377
100
 
1,19
1,09
20
4132
49,3
4245
50,7
2,42
1,56
30
2265
27,0
1867
44,0
4,42
2,10
40
1535
18,3
730
17,2
6,51
2,55
50
1147
13,7
388
9,1
8,72
2,95
60
920
11,0
227
5,3
10,87
3,30
70
779
9,3
141
3,3
12,84
3,58
80
684
8,2
95
2,2
14,62
3,82
90
617
7,4
67
1,6
16,21
4,03
100
571
6,8
46
1,1
17,51
4,18
110
535
6,4
36
0,8
18,69
4,32
Kuusikud IV boniteet
10
8817
100
 
1,13
1,06
20
8037
91,2
780
8,8
1,24
1,12
30
5712
64,8
2325
298,1
1,75
1,32
40
3739
42,4
1973
84,9
2,67
1,64
50
2574
29,2
1165
59,0
3,89
1,97
60
1933
21,9
641
55,0
5,17
2,27
70
1531
17,4
402
62,7
6,53
2,56
80
1275
14,5
256
63,7
7,84
2,80
90
1055
12,0
220
85,9
9,48
3,08
100
890
10,1
165
75,0
11,24
3,35
110
836
9,5
54
32,7
11,96
3,46
Saadud andmete põhjal koostatud graafikud :
Koostatud jooniste ja tabeliandmete põhjal vastasin küsimustele:

Kõige suurem puude väljalangemine puistus on 10-20 aasta vanuse juures.

I boniteediklassis saabub väljalangemise maksimum varem ning toimub intensiivsemalt, sest I boniteediklassi kuuluvad kõige kiirema kasvuga puistud . Mida kiirem on kasv seda kiiremini allajäänud puud välja langevad.

Puude väljalangemine aeglustub järsult vanuses 60-70 aastat.

Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust:

• Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Erinevad omadused nagu näiteks kasvukiirus, külmakartlikkus, varjutaluvus, haigustele vastuvõtlikkus jne.
  
• Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse ( keskkonnatingimused on erinevad). Mikroreljeef , mullastiku-, niiskus- jm. tingimused ei ole isegi väikestel aladel ühesugused.
  

Puude väljalangemine on tingitud olelusvõitlusest. Kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on alati piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades puude vahel terav kokurents .

Varjutaluvate puistute nagu näiteks kuuse puistute iseharvenemine toimub intensiivsemalt vanuses 20-30 aasat. Valgusnõudlike puistute ehk männi puistute iseharvenemine on kõige intensiivsem vanuses 10-20 aastat. Valgusnõudlike puistute iseharvenemine toimub kiiremini kui varjutaluvate puistute.