Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pandivere kõrgustik (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Pandivere kõrgustik
 
 
Pandivere kõrgustik

Kõrgustik ja maastikurajoon Põhja-Eestis Viru lavamaa, 
Alutaguse  madaliku, Kesk-Eesti  tasandiku  ja Kõrvemaa 
vahel

Asub Eesti suurim karstiala (1375 km²)

Kogupindala – 2145 km²

Pinnamood  tasandikuline, lausikuline 
(moreentasandikud,oostikud, moreenkünkad, voored
mõhnastikud, otsamoreenid)

Suurima  sademevee  infiltratsiooniga piirkond Eestis 
(õhuke  pinnakate  ja  lõheline  pind)
 
 
Asukoht 
 
 
Ajalugu
● Esmane  uurimine  - geograaf  Karl  Rathlef  ja 
Christian Bornhaupt
Geograaf Karl Rathlef
 
 
Emumägi
● Pandivere kõrgeim 
tipp (166,5 m)
Vasakule Paremale
Pandivere kõrgustik #1 Pandivere kõrgustik #2 Pandivere kõrgustik #3 Pandivere kõrgustik #4 Pandivere kõrgustik #5 Pandivere kõrgustik #6 Pandivere kõrgustik #7 Pandivere kõrgustik #8 Pandivere kõrgustik #9 Pandivere kõrgustik #10 Pandivere kõrgustik #11 Pandivere kõrgustik #12 Pandivere kõrgustik #13 Pandivere kõrgustik #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liiliaveerik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest. Suurimaks sellelaadseks pinnavormiks on Viru-harju lavamaa, järgmisteks on Devoni lavamaa ja Ülem-Devoni karbonaatkivimeist lavamaa. Eesti aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad kivimikihid

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun