Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pandivere kõrgustik (0)

1 Hindamata
Punktid

Pandivere kõrgustik
 
 
Pandivere kõrgustik

Kõrgustik ja maastikurajoon Põhja-Eestis Viru lavamaa, 
Alutaguse  madaliku, Kesk-Eesti  tasandiku  ja Kõrvemaa 
vahel

Asub Eesti suurim karstiala (1375 km²)

Kogupindala – 2145 km²

Pinnamood  tasandikuline, lausikuline 
(moreentasandikud,oostikud, moreenkünkad, voored
mõhnastikud, otsamoreenid)

Suurima  sademevee  infiltratsiooniga piirkond Eestis 
(õhuke  pinnakate  ja  lõheline  pind)
 
 
Asukoht 
 
 
Ajalugu
● Esmane  uurimine  - geograaf  Karl  Rathlef  ja 
Christian Bornhaupt
Geograaf Karl Rathlef
 
 
Emumägi
● Pandivere kõrgeim 
tipp (166,5 m)
● Tekke poolest 
liitpinnavorm
● Emumäe 
maastikukaitseala  - 
536 ha
● Puidust vaatetorn 
(21,5 m)
 
 
Mullastik  ja  taimestik
● Eesti parimad  mullad  (boniteet üle 55)
● Põhjaosas leostunud rähksed mullad, 
lõunaosas leetunud ja liivsavist koosnevad 
mullad
● Alla 10 % soomuldasid
● Metsastunud alasid 40,5 % (palu- ja 
nõmmemänikud, kuuse- segametsad
tammedega sürjemännikud)
 
 
Ajutised  järved ja karstialad
● Lubjakivide maapinnalähedane asend ja 
ümbrusest suurem kõrgus põhjustavad kivimite 
karstumist ja pinnavete neeldumist
● Paljud jõed ja ojad lähtuvad  kõrgustiku  jalamilt
● Suuremad maapinnanõod täituvad veega 
suurtel vihmaperioodidel – Võhmetu-Lemküla; 
Heinjärv
 
 
Pandivere kõrgustiku veekaitseala
●   1988.  aastal  Pandivere  kõrgustikul  asuvate 
allikate,  jõgede  ja  seal  moodustuva  põhjavee 
kaitseks
● 351 000 ha
●  Ulatuslikud  karstialad
 
 
 Loodus- ja maastikuväärtustest
● Endla soostik 
● Emumägi ja loodusmaastik
● Karstialad
● 24 kaitseala ( Neeruti maastikukaitseala ja 
Mõdriku-Reola maastikukaitseala)
● Äntu  Sinijärv
● Porkuni järv 
 
 
Äntu sinijärv
 
 
Neeruti maastikukaitseala
● Lääne-Virumaal 
● Kuulub Natura  2000 
Kadrina , Rakvere ja 
võrgustikku
Tamsalu vallas
●  1271  ha
● 1957 a. (kaitsta 
Pandivere kõrgustiku 
põhjaosas paiknevaid 
oose ja mõhnastikku)
 
 
Asustus
● Suurimad maa-asulad on : Aaspere, Kadrina, 
Hulja, Lepna, Sõmeru, Näpi, Piira, Vinni
Pajusti, Viru-Jaagupi
kõrgustiku alal asuvad ka järgmised linnad: Tapa, 
Rakvere,  Tamsalu,  mille  arengus  on  olulist  osa 
etendanud  raudtee
 
 
Inimmõjud
● Loodusrajad -  matkamine
●  Telkimine  
● Erinevad ehitised (majad,tööstused jne)
 
 
Tänan  kuulamast ! 
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
Vasakule Paremale
Pandivere kõrgustik #1 Pandivere kõrgustik #2 Pandivere kõrgustik #3 Pandivere kõrgustik #4 Pandivere kõrgustik #5 Pandivere kõrgustik #6 Pandivere kõrgustik #7 Pandivere kõrgustik #8 Pandivere kõrgustik #9 Pandivere kõrgustik #10 Pandivere kõrgustik #11 Pandivere kõrgustik #12 Pandivere kõrgustik #13 Pandivere kõrgustik #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liiliaveerik Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eesti loodusgeograafia konspekt
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite erinevast kulumiskindlusest ja kallakusest. Suurimaks sellelaadseks pinnavormiks on Viru-harju lavamaa, järgmisteks on Devoni lavamaa ja Ülem-Devoni karbonaatkivimeist lavamaa. Eesti aluspõhi on kergelt kaldu lõuna suunas, mida lõuna poole seda madalamks muutuvad kivimikihid

Eesti loodusgeograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun