Mullateaduse mullakaardi analüüs (0)

Mullakaardi analüüs
Iseseisva töö aruanne
Tartu 2015

Sisukord

Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus
Leostunud gleimuld (Go) - Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil : AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)- BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG- horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horison1
Gleistunud leostunud  muld (Kog) – Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A-Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadel aga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad . Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahus2
Gleistunud leetjas muld (KI(g)) – Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon , pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne .3
Tabel 1. Põllumassiivi nr 64748329499 mullastik
Mulla siffer
Lõimis
Huumus-horisondi tüsedus , cm
Kuivususe aste
Pindala, ha
Osatähtsus, %
GO
v°_2ls_230/v°_2ls_330/v_1ls_3
25-28
Kog
k°_2ls_2/v_2ls_3
21
KI(g)
v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2
25
Kokku
Šifrite ja lõimisevalemite seletused ÄRA SELETADA!
Leostunud gleimuld GO v°_2ls_230/v°_2ls_330/v_1ls_3
Gleistunud leostunud muld Kog k°_2ls_2/v_2ls_3
Gleistunud leetjas muld KI(g) v°_2ls_225/v°_1ls_345/v°_1ls_2
Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne
Kõige rohkem on sellel põllul koreserikast rähkmulda(Kr). Kr keeb pinnalt või kuni 30 cm sügavuselt. Kr muld on viljakuselt väga head sest seal on suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus aga kõrge koresesisalduses muudab seda väiksemaks. Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik.
Suuruselt teine muld on leostunud muld(Ko). Ko muld keeb 30 – 60 cm sügavuselt. Ko on üks Eesti kõige viljakamate muldadest. Selle mulla peamine miinus on see, et peen- ja väikekivisuse kohatine esinemine, võimalik niiskusdefitsiit teatud kuudel ja vähene toitainetesisaldus puuduliku väetamise korral.
Keskmise sügavusega rähkmuld(K). K muld keeb pinnalt või 30 cm ulatuses.K muld on viljakuselt väga head sest seal on suur huumuse- ja lämmastikusisaldus ning suhteliselt kõrge toitainetesisaldus aga kõrge koresesisalduses muudab seda väiksemaks. Suurim miinus sellel mullal on see et ta on põuakartlik.
Leetjas muld(KI). KI muld keeb 60 – 90 cm ulatuses. KI peamine miinus on see et seda on raske harida.
Selle maatükk on kompaktne ja sobib põlluks.
Hinnang kasutussobivusele
Leostunud mullad sobivad kõikide põllukultuuride kasvatamiseks ja on taimekasvatuse seisukohalt Eesti parimad. Viljakust soodustavad kultuurtaimedele soodne reaktsioon, suhteliselt kõrge huumusesisaldus, suur veemahutavus ning head füüsikalis-keemilised omadused. Leostunud mullad on harimiskindlad ja vastupidava struktuuriga. Mullaelustiku tegevus on aktiivne ja sellesse on haaratud kogu mullaprofiil . Saagikus sõltub põhiliselt väetamisest, õigest agrotehnikast ja sademetest vegetatsiooniperioodil. Enamasti ei vaja leostunud mullad lupjamist.
Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet
Kr – boniteet on 53-58
Ko - boniteet on 55-60
K - boniteet on 50-55
KI - boniteet on 56-61
Põllu kaalutud keskmine boniteet on 55
Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted
Kr ja K muldadel peaks tegema kivikoristust, Ko puhul on vaja väetada, sest kui seda ei tehta siis võib esineda toitainetevähesus ja KI mullal peaks kasutama heintaimedega külvikordi, et säilitada huumussisaldust.
Põllumassiivi metsastamine
Looduslikus seisundis kasvab koreserikas rähkmullal (Kr)ja keskmise sügavusega rähkmullal (K) kõige paremini kastikuloo metsad . Kõige tähtsamad metsatüübid on Kastikuloo-männik, Kastikuloo- kuusik , Kastikuloo-sarapik. Leostsunud muldadel (Ko) ja Leetjas muld (KI) sobiks sinlilille kuusik.
Enamlevinud mulla osatähtsus
Joonis 1. Mullakaardi väljavõte mullamassiivi nr 64748329499 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega
Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti põhikaardil on märgitud punase ristiga.
Kasutatud kirjandus
Eesti muldadest põllumehele.
[ http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf ]
Maa-ameti kaardiserver X-GIS.
[ http://xgis.maaamet.ee/xGIS/Xgis ]
Mullateaduse konspekt „Muldade väliuurimine “
[ http://karuonu.meso.ee/geo/materjalid/muld.ht m]
Astover , A., Reintam, E., Leedu, E., Kõlli, R. 2013. Muldade väliuurimine. Eesti Maaülikool . Tartu. 70 lk.
http://geoportaal.maaamet.ee/docs/muld/mullakaardi_seletuskiri.pdf?t=20091211092214
1 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri
2 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri
3 Vabariigi digitaalse suuremõõtkavalise mullastiku kaardi seletuskiri