Bioloogia uurimustöö (0)

3 KEHV

Esitatud küsimused

Milline on ainet üldine jaotus organismis rakus?
Millised on peamised keemilised elemendid makroelemendid ja mis on nende peamised funktsioonid?
Milline on vee roll raku organismi ja ökosüsteemi tasandil?
Milliseid funktsioone täidavad lipiidid erinevates organismides vt loetelu slaididelt?
Mille poolest erinevad valkude erinevad struktuuritasemed?
Millele viitab evolutsiooniliselt see et DNA ja selle kodeeriv süsteem on kõigis elusorganismides sama?
Milline roll on rakus tsütoplasmal?
Mis on näha ja mis mitte valgusmikroskoobiga rakukude ja rakuosade suurused?
Milline funktsioon on vakuoolil plastiididel ja rakukestal?
Millised erinevused ja sarnasused on seenerakul taime- ja loomarakuga võrreldes?
Milline on seente roll looduses?
Mil viisil levivad bakteriaalsed haigused?
Milliste haiguste puhul on antibiootikumide ravi mõttekas?
Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks?
Mil viisil püüab inimene hoida ära toiduainete riknemist bakterite tõttu?
Milline on bakterite roll looduses?
Milline erinevus on auto- ja heterotroofidel too nende kohta näiteid?
Kuidas on ökosüsteemis omavahel seotud autotroofne ja heterotroofne ainevahtustüüp?
Milleks vajab organism glükoosi?
Milline on energeetiline saagis?
Millised on aeroobse glükoosilagundamise etapid lähteained ja saadused õpik lk 92 joonis?
Millised tegurid mõjutavad ainevahetuse kiirust?
Milline on fotosünteesi tähtsus evolutsiooni aineringete toiduahelate ja Maa atmosfääri seisukohast?

Lõik failist

Kirjeldab elusorganismidele ühiseid tunnuseid.

Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele – ehk,
mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt 8 erinevat märksõna
8 erinevat elusa ja eluta looduse märksõna: 1. biomolekulid - ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nt sahhariidid ehk süsivesikud,
Lipiidid ehk rasvad , valgud ehk proteiinid .,
Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed . 3. Toimub ainevahetus : auto-
Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid , kes toodavad energiat toidus sisalduva orgaanilise aine
Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega( kahepaiksed ).
6. Stabiilne sisekeskkond : kõigusoojased: kalad , kahepaiksed ning roomajad . ning püsisoojased: imetajad ning linnud . 7. Reageerimine
Ärritusele: nt lehed keeravad lehed rulli, inimesel silma pupill suureneb või väheneb vastavalt valgusele jne. 8. Pärilikkus. 9. Evolutsio-
Neerimine: pika aja jooksul generatsioonide vahetumine . 10. Keerukas ehitus: nt inimesel 5 miljardit rakku.

Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades
sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused (nt. raku tasand – olemas kõik elu tunnused).

Molekulaarne tasand- elu tunnused puuduvad.

Organelli tasand- enamik elu tunnuseid puudub.

Raku tasand- esimene tasand, millel on kõik elu tunnused.

Koe tasand- moodustuvad ühesugustest rakkudest.

Organi tasand- kindla ehituse ning ülesandega organismi osa.

Organsüsteemi tasand- sarnase ülesandega organid moodustavad organsüsteemi.

Organismi tasand- stabiilse sisekeskkonnaga.

Populatsioonitasand- saab võimalikuks suguline sigimine, ühe liigi isendid ühel kindlal ajal.

Liigi tasand- sarnaste tunnustega, sarnast elupaika asustavad organismid, kes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Nt pruunkaru, mitte
Liht karu

Ökosüsteemi tasand- kindlalt piiritletud ja kindlate omadustega keskkond, mida asustavad selleks sobilikud liigid.

Biosfääritasand- kogu planeet Maa osa, mida asustavad elusorganismid .

Järjesta uurimistöö etapid

Probleemipüstitus

Taustainfo kogumine

Hüpoteeside püstitus

Katse või vaatluse läbiviimine

Tulemuste esitamine

Kokkuvõte ja järeldused

Sõnasta uurimisküsimus ja/või hüpotees
Mingisugune oletus selle ülesande kohta (ei pea olema alati positiivne vastus, st et selle ümberlükkamine pole vale. Mida täpsem
Hüpotees, seda parem.

Loe tabelist, graafikult, jooniselt välja andmed (tulemused) ja sõnasta nende põhjal järeldused

Milline on ainet üldine jaotus organismis (rakus)?
Makroelemendid ning mikroelemendid .

Millised on peamised keemilised elemendid (makroelemendid) ja mis on nende peamised funktsioonid?
C- süsinik, moodustab orgaaniliste ainete selgroo, hingamise ja fotosünteesi reaktsioonides.
H- vesinik , biomolekulide koostises, vee koosseisus , VAJALIK VESINIKSIDEMETE MOODUSTUMISEL.
O- hapnik, peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumine ja hingamise.
N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises.
P- fosfor , RAKUMEMBRAANI EHITUSES, nukleiinhapete koostises.
S- väävel, leidub osades aminohapetes ja vitamiinides.

Milline on loetelus olevate keemiliste elementide bioloogiline roll organismides – Fe, I, Na, Ca, Mg, K
Fe- raud, seob hemoglobiini koostises hapnikku, rauaühend heem annab verele punase värvuse.
I- jood , vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus.
Na- naatrium , osalevad koos K- kaaliumiga närviimpulsi moodustumises, veebilansi hoidmises, toimuvad transpordiprotsessid raku
Tasandil.
Ca- kaltsium , oluline luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes(krampide vältimiseks) reguleerib veel hulka organismis.
Mg- magneesium , klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks.

Milline on vee roll raku, organismi ja ökosüsteemi tasandil?
Vesi on suure soojusmahtuvusega- hoiab organismisisest püsivat temperatuuri.
Hoiab ära ülekuumenemise- higistamine, taimedel õhulõhede kaudu.
Kindlustab organismidel ringeelundkondade töö( veri )
Kaitsefunktsioonina- pisarad, liigesed , sülg, loode areneb vesikeskkonnas.
Küllastab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu ehk pH.
Hea lahusti- vees lahustub rohkem aineid kui kuskil mujal.
Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides.
Kindlustab rakkude siserõhu ehk turgori .

Mil viisil (mille alusel) jagatakse sahhariidid kolme rühma (tunda pildilt ära, valemina vaid glükoos) – too näiteid.
Monosahhariidid nt glükoos 3-6 süsinikku C6H12C6
Polüsahhariidid nt tärklis
Oligosahhariidid nt maltoos .

Millised on järgmiste sahhariidide funktsioonid organismides
– glükoos, fruktoos , riboos, desoksüriboos, maltoos, laktoos , sahharoos , kitiin , tselluloos , tärklis, glükogeen.
Glükoos- kerge energiaallikas .
Fruktoos- samuti kerge energiaallikas. Mõlemad on kristalsed, magusad ja lahustuvad vees.
Riboos ja desoksüriboos- on nukleiinhapetes( DNAs ja RNAs, moodustavad nö skeleti)
Maltoos ehk linnasesuhkur
Laktoos ehk piimasuhkur
Sahharoos- glükoos+fruktoos. Leidub peaaegu kõikides taimedes.
Kitiin- lülijalgsete ning seente rakkudes, moodustab kaitsvaid kestasid, vees ei lahustu, ei seedu.
Tselluloos- struktuuripolümeer, mida leidub taimerakukestades.
Tärklis- peamine taimne varuaine , ei lahustu külmas vees ning laguneb amülaasi toimel.
Glükogeen- loomne varuaine maksas , lihastes. Analoogne taimede tärklisele. Hargneb rohkem, mis võimaldab kiiremini lagundada ja
Kiiremini energiat vabastada.
Süsivesikute 3 põhilist ülesannet: enenrgeetiline, struktuurne ehk kaitsev ja varuainena.

Mil viisil jaotakse rasvad erinevatesse rühmadesse – lihtrasvad, liitrasvad. Too näiteid erinevate lipiidide leidumisest organismides.
Lihtlipiidid ehk lihtrasvad on neutraalrasvad, mis jagunevad omakorda tahketeks rasvadeks. Nt seapekk ja või.KÜLLASTATUD TAIME-
RASVAD(süsiniku aatomite vahel on üksiksidemed) ning vedelateks rasvadeks ehk õlid on KÜLLASTUMATA RASVHAPPED .
Enamasti vedelas olekus. (süsiniku aatomite vahel on kaksiksidemed) ning vahadeks, nt lammastel villa peal. On ka puuviljadel, okastel

Milliseid funktsioone täidavad lipiidid erinevates organismides (vt. loetelu slaididelt)?
Tahked rasvad on talletatud organismides rakkudes ning on energiaallikad .
Vedelad rasvad on samuti taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks.
Vahad on taimedes puuviljadel, okastel kaitsva toimega
Loomadel lambavillal ning mesilasvaha.

Mille poolest erinevad valkude erinevad struktuuritasemed?
Valkude erinevad struktuuritasemed erinevad nii keerukuse poolest kui ka valgu funktsiooni poolest.

Mida annab valkudele juurde erinevate struktuuritasemete olemasolu – kuidas see mõjutab nende biofunktsiooni.
Erinevate struktuuritasemete olemasolu annab juurde erineva funktsiooni.

Milliseid ülesandeid valgud organsimides täidavad.

Ensümaatiline- spetsiifiline- igal ensüümil on ainult 1 ülesanne. Ensüüm ise ei muutu.

Struktuurne- rakumembraanide ehitus, karvad , küüned, suled, kabjad, sarved , viiruste kapslid .

Transporti korraldavad- hemoglobiin transpordib hapnikku. Transportvalgud nt membraanides.

Regulatoorne- insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust.

Retseptoorne- rakumembraani pinnaretsptorid annavad välissignaale edasi.

Liikumise- algloomade viburid, ripsmed , lihaskoe valgud. (inimestel spermid )

Varuaine- munavalge, piim

Kaitse- antikehad , verehüübimisvalgud, kattevalgud.

Toksiline- putukate mürgid, nt mesilased , madude mürgid, valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib kaltsiumi välja.

Pildilt ära tund DNA ehitus, DNA monomeeri mõiste, biheeliks .
Dna ehitus. Dna monomeeri mõiste- -Dna monomeer ehk Desoksüribonukleotiid- on
moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Biheeliks- tähendab seda, et DNA on enamasti rakkudes kaksikahelaline heeliks- biheeliks.

Milline on DNA roll erinevates organismides
DNA roll on päriliku info säilitamine ja edasikandmine.

Millele viitab evolutsiooniliselt see, et DNA ja selle kodeeriv süsteem on kõigis elusorganismides sama?

Mida saab vaadata valgus- ja mida elektronmikroskoobiga – millised on suurenduse piirid

Millise panuse on andnud rakubioloogiasse: R. Hook , A.v. Leeuwenhoek , K.E.v. Baer
R.Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.aastal ning võttis esimesena kasutusele mõiste rakk .
Sakslasest A.v. Leeuwenhoek valmistas mitmeid erinevaid mikroskoope, uuris ainurakseid ning baktereid.
K. E. V. Baer avastas 1826 . Aastal imetaja munaraku. Järeldas sellest, et loomaorganism saab alguse munarakust.

Kuidas jagatakse organismid vastavalt rakulisele ehitusele – kolm erinevat viisi.
Prokarüoodid ehk eeltuumsed ning eukarüoodid ehk päristuumsed.

Milline roll on rakus tsütoplasmal?
Tsütoplasma ehk pm veri(vesi ja selles lahustunud ained) stabiliseerib, seob tervikuks ning osaleb ainevahetuses.

Milline roll on tuumal ja selles paiknevatel kromosoomidel.
Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomid on rakutuuma kõige olulisemad koostisosad. Kromosoomidelt
Toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Kromosoom koosmeb DNA molekulidest+seotud valkudest.

Milline roll on rakumembraanil, mil viisil erinevad ained läbi selle liiguvad.

Piiritleb

Toitainete sisenemine ning jääkproduktide väljumine ehk ainevahetus

Info vahetus ehk väliskeskkonna signaalid ning rakkude omavaheline suhtlemine

Seob rakud kudedeks (tänu rakkudele püsib organism koos)
Ainete liikumine läbi membraani:
a) osmoos - põhimõtteliselt vee välja tulemine ning soolasuse kasv. Sool justkui tirib organismist vee välja, st kahepaiksed ei elagi
merevees.
b) passiivtransport- valkude abil, energiat ei vaja.
c) aktiivtransport - valkude abil, vajab lisaenergiat.
d) fagotsütoos- tahkete ainete sissehaaramine rakku.

Selgita erinevate rakuorganellide ülesandeid rakus.
TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK on membranne kanalite süsteem. Toimub ainete transport. Siledapinnalises-valkude süntees ja karedapinnalises
Süsivesikute ja lipiidide süntees.
RIBOSOOMIDES: toimub valkude süntees, mis on ka nende põhiülesandeks. Valgu sünteesimise ajal nim ribosoome polüsoomideks. Polü-
Soom on samu valgu molekule sünteesivate ribosoomide kogum, mis on seotud ühe mRNA molekuliga .
Nad on membraanita ning kõige väiksemad organellid .
LÜSOSÜÜM: ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Neis toimub ainete lagundamine.
Jagunevad kaheks: primaarsed ning sekundaarsed.
GOLGI KOMPLEKS : ülesanneteks on valgusünteesi lõpetamine; valkude transport; lüsosüümide teke; rakumembraani osade tootmine.
(VIIMANE POLE OLULINE)
MITOKONDER : ainult emapoolset liinipidi leviv (ka meestel) Ülesanneteks rakuhingamise läbiviimine, sisaldab autonoomset DNA-d ja ribo-
Soome.
TSÜTOSKELETT: annab rakule kuju ning kindlustab rakkude liikumise. Koosneb valkudest,mis võimaldavad rakkudel
Muuta oma kuju, hoiab organelle paigal.

Tervikpilt raku funktsioneerimisest lihtsal tasemel.
Joonistel peab iga kriips midagi tähendama.

Mis on näha ja mis mitte valgusmikroskoobiga ( rakukude ja rakuosade suurused)?

Millised iseärasused eristavad taimerakku loomarakust (neli märksõna).
Põhiline iseärasus, mis on ainult neile omased : plastiidid . Lisaks sellele on taimerakkude tsütoplasmas suured vakuoolid , mis teistel
Päristuumsetel organismidel puuduvad. Siis on nad ümbritsetud tiheda rakukestaga ning põhiliseks koostisaineks on tselluloos.

Milline funktsioon on vakuoolil, plastiididel ja rakukestal?
VAKUOOL : hoiab vett, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ,vananenud rakkudes on jääkai-
Ned, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. Võivad sisaldada kas magusaid suhkruid, et loomad aitaks levitada antud taime seem -
Neid või vastupidi sisaldada lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse ning see kaitseb loomade eest.
PLASTIIDID:on sünteesivad. Jagunevad leukoplastideks, kloroplastideks ning kromoplastideks.
RAKUKEST: koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. Ülesanneteks on taime kaitsmine ning püstihoidmine ning ainevahetuse
Tagamine.

Millised erinevused ja sarnasused on seenerakul taime- ja loomarakuga võrreldes?
Sarnasused: nende tsütoplasmas paikneb 1 või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele, on nad kõik heterotroo-
Fid ning seetõttu kasutavad eluks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet.
Enamik seentest on hukraksed organismid. Tsütoplasmas on samad organellid, mis esinevad ka loomaraku ehituses. Seenerakud esinevad
Ka päristuumsetele rakkudele iseloomulikud tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ning lüsosoomid.
Erinevused:Paljunevad eoste abil. Puuduvad taimedele omased plastiidid ning vakuoolid. Rakukest on taimeraku omast õhem, elastsem
Ja koosneb peamisekt kitiinist.

Milline on seente roll looduses?
Nad on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keemilisi ühendeid,
Mis teistele organismidele toiduks ei kõlba. Kasutavad orgaanilise aine allikana tselluloosi ning ligniini .

Mille poolest erineb bakterirakk päristuumsetest rakkudest (vähemalt kolm iseärasust)
Bakterirakk on prokarüootne ehk eeltuumne rakk, mis paljuneb pooldumise teel.
Nad on hästi väiksed, neil puudub tuum, Golgi kompleks, tsütoplasmavõrgustik, saavad vahetada ehk nö üle kanda geneetilist infot kõr-
Val olevatele bakteritele.

Mil viisil levivad bakteriaalsed haigused?

Piisknakkus (tuberkuloos)

Saastunud toidu ja joogiga (salmonelloos)

Siirutajad ( puukborrelioos )
Otsene kontakt haigega (leepra ehk pidalitõbi

Too eelneva juurde näiteid?
Piisknakkus- läkaköha.
Koolera - saastunud toidu-ja joogiga.
Süüfilis-sugulisel teel

Milliste haiguste puhul on antibiootikumide ravi mõttekas?
Läkaköha puhul, koolera, puukborrelioos, süüfilis.

Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks?
Bakterite paljunemiseks ehk pooldumiseks on vaja
Sobivat kasvutemperatuuri, niiskust, toitainete olemasolu, jääkainete vähesust, keskkonna happesust, hapniku juuresolekut või
Puudumist.

Mil viisil püüab inimene hoida ära toiduainete riknemist bakterite tõttu?

Milline on bakterite roll looduses?
Bakterid on olulised lagundajad, neil on oluline roll seega mulla kujundamisek orgaanilise aine lagundajatena. Tagavad aine ringlemise
Ökosüsteemis ning süsinikuringes ja lämmastikuringes osalevad taimete puhul toimuvas fotosünteesis, nad suudavad õhust taimedele
Lämmastikku viia.
Samuti on nad sümbionandid, ehk sümbioosis taimede, loomade ja seentega. St et mõlemad pooled saavad nö oma kasu kätte. Inimese
Nahal ja sooles samuti. Veel taimtoiduliste seedeelundkonnas tselluloosi lagundajad.
Ja patogeenid- ehk haigustekitajad- neid on bakterite üldhulgast väga vähe.

Milline erinevus on auto- ja heterotroofidel, too nende kohta näiteid?
AUTOTROOFID sünteesivad ise eluks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Autotroofid
On valgusenergia sünteesijad nt rohelised taimed. Ja keemilise energia kemosünteesijad.
HETEROTROOFID saavad oma eluks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kõik seened, loomad, taimed,
Enamused bakteritest ja proteistid. Liik on nt pruunkaru, rasvatihane ja võilill.

Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon , milline on nende protsesside energeetiline väärtus (sisend/väljund),
too näiteid organismides toimuvatest protsessidest.
Assimilatsioon on kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse sahhariide , lipiide , valke, nukleiinhappeid jne.
Vaja on selleks lähteaineid, ensüüme, täiendavat energia. (makroenergilised ühendid)
Nt fotosüntees, DNA süntees
Dissimilatsioon on kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid . Selle käigus lagundatakse toiduga saadavad või organismis süntee-
Situd ained ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks.
Nt. Glükoosi lagundamine
Nt 1 kg sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6kj energiat.

Kuidas on ökosüsteemis omavahel seotud autotroofne ja heterotroofne ainevahtustüüp?
Ökosüsteem saab alguse autotroofsetest organismidest ning liigub edasi heterotroofsete organismideni.

Milline roll on organismides ATP-l ja ADP-l, millises protsessides seda tekib ja kus kasutatakse.
ATP on universaalne energia talletaja , ülekandja. Osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glükolüüsi, hingamise ja käärimise
Käigus.
ADP on

Milleks vajab organism glükoosi?
Glükolüüs on organismisisene peamine energiaallikas.

Kuidas erineb glükoosi lagundamine aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes (viimase puhul kaks erinevat),
milline on energeetiline saagis?
Aeroobsetes on rakus hapnikku piisavalt. Glükolüüsi käigus toimub erinevate ensüümide toimel 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille
Tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H
Eraldunud vesinikuaatomid seostuvad vesinikukandjaga,
Mis võimaldab hiljem vesinikuaatomeid kasutada.
Anaeroobne toimubrakkudes hapniku puudusel. Selles vesinikku ei eraldu. See lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. Kogu
Protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga. Glükoos ®2 piimhape (C2H4COOH) 2 ADP + Pi ® 2 ATP

Millised on aeroobse glükoosilagundamise etapid, lähteained ja saadused (õpik lk. 92 joonis)?
Erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe
molekuli ning 4 vesiniku aatomit. Glükoos®2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H
2 ADP + Pi ® 2 ATP
Millised tegurid mõjutavad ainevahetuse kiirust?

Fotosünteesi üldvalem – lähteained ja saadused.

Pimedus ja valgusstaadiumi iseärasused (õpik lk 94 joonis 4.14)

2H2O ® 4H+ + 4e- + O2 VALGUSSTAADIUMI VALEM. Eralduvad vesinikioonid ja elektronid.

Eraldunud hapnik läheb läbi õhulõhede atmosfääri.
Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri.

PIMEDUSSTAADIUMI VALEM: 6CO2 + 12NADPH2 ® C6H12O6 + 6H2O + 12NADP

Millised tegurid mõjutavad fotosünteesi intensiivsust ja millisel viisil (Vt. TV graafikud).

Milline on fotosünteesi tähtsus evolutsiooni, aineringete, toiduahelate ja Maa atmosfääri seisukohast?

Esmase orgaanilise aine loomine;

Glükoos on põhiline energiaallikas organismidele

Toiduahela esimeseks lüliks;

Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel.

Süsiniku- ja hapnikuringe ;

Fossiilsete kütuste teke ( nafta , kivisüsi, maagaas);

Millised tegurid ja mil viisil mõjutavad fotosünteesi.

valguse tugevusest

süsihappegaasi konsentratsioonist õhus

taimede varustatusest vee ja mineraalainetega

taime füsioloogilisest seisundist

temperatuurist

lehe vanusest

taimeliigist

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MeeriOnTark Õppematerjali autor

Glükoos- kerge energiaallikas.Fruktoos- samuti kerge energiaallikas. Mõlemad on kristalsed, magusad ja lahustuvad vees.Riboos ja desoksüriboos- on nukleiinhapetes( DNAs ja RNAs, moodustavad nö skeleti)Maltoos ehk linnasesuhkurLaktoos ehk piimasuhkurSahharoos- glükoos fruktoos. Leidub peaaegu kõikides taimedes. Kitiin- lülijalgsete ning seente rakkudes, moodustab kaitsvaid kestasid, vees ei lahustu, ei seedu.Tselluloos- struktuuripolümeer, mida leidub taimerakukestades.Tärklis- peamine taimne varuaine, ei lahustu külmas vees ning laguneb amülaasi toimel.Glükogeen- loomne varuaine maksas, lihastes. Analoogne taimede tärklisele. Hargneb rohkem, mis võimaldab kiiremini lagundada ja Kiiremini energiat vabastada.Süsivesikute 3 põhilist ülesannet: enenrgeetiline, struktuurne ehk kaitsev ja varuainena.

eluslooduse organiseerituse tasemed uurimistöö etapid peamised keemilised elemendid makroelemendid vee roll raku organismi ja ökosüsteemi tasandil bakteriaalsed haigused seente roll looduses glükoosi lagundamine aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes

Sarnased õppematerjalid

odt

Bioloogia kontrolltöö küsimused

1. OSA 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt kaheksa erinevat märksõna ·biomolekulide olemasolu ·areng ·ainevahetus ·reageerimine ärritustele ·evolutseoneerumine ·paljunemine ·pärilikus ·on olemas nähtav elu algus ja elu lõpp 2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused ·raku tasand olemas kõik elu tunnused ·molekulaarne tasand elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees ·organelli tasand enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone ·raku tasand ilmnevad kõik elu tunnused ·koe tasand sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega ·organi tasand koondunud koed, mis kõk koos täidavad ühte kindlat funtsiooni ·elundkonna ehk organsüsteemi tasand mitu organit, mis talitsevad ühiselt ·organismi tasand on ole

Bioloogia

doc

Tasemetööks kordamine bioloogias

Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C

Bioloogia

doc

11 klassi konspekt

1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanemate

Bioloogia

docx

11. klassi bioloogia eksami piletid

1. Organismides olevad anorgaanilised ained 2. Süsivesikud. Nende ehitus ja ülesanded. 3. Lipiidid. Nende ehitus, jaotus ja ülesanded. 4. Valgud. Nende ehitus, ülesanded, tekkereaktsioon. 5. DNA ja RNA. Nende ehitus ja ülesanded. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. 9. Rakuorganellid. Nende ülesanded. 10. Glükoosi lagundamine. Raku hingamine. 11. Fotosüntees. 12. ATP ehitus. Joonis. 13. Mitoos 14. Meioos 15. Sugurakkude areng 16. Viljastumine 17. Inimese looteline ja lootejärgne areng 18. Pärilikkuse molekulaargeneetika. (DNARNAvalk) 19. Mendeli I seadus 20. Mendeli II seadus 21. Mendeli III seadus 22. Morgani seadus 23. Suguliitelised puuded 1. Organismides olevad anorgaanilised ained Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses esinevad peamiselt anorgaanilised ained ning orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide

Bioloogia

docx

Bioloogia konspekt 10. Klass (Kutsekool)

BIOLOOGIA Bioloogia on otsetõlkes ELUteadus. Kõige suuremad elusorganismide rühmad on riigid ja kokku on neid viis. 1. Loomad 2. Taimed 3. Bakterid 4. Seened 5. Protistid ( algloomad, vetikad ) Elu omadused 1.Rakuline ehitus -> ainuraksed näide amööb -> hulkraksed näide inimene Ainevahetus ( organism vajab keskkonnast toitu ja hapnik ja eraldab keskkonda tagasi jääkained ) Autotroobid ( taimed, vetikad ) [ toodavad toitaineid ise ] Heterotroofid ( kasutavad valmis toitu ) Paljunemine Kasvamine ja arenemine Reageerimine keskkonnatingimustele Keeruline ehitus Elu organiseerituse tase 1. Molekulaarne tase. · Biomolekulid = orgaanilised ained, näiteks: Valgud, DNA 2. Rakuline tase. · Rakk on väikseim üksus millel on elu omadused. 3. Koe tase · Kude on sarnase ehitusega ja talitusega rakud koos vaheainega. - Lihaskude - Sidekude - Epiteelkude ehk kattekude

Bioloogia

docx

11.klassi bioloogia konspekt

Ül 1. Pilt on eraldi vihikus. Ül 2 A) Vesi see ei ole ainurakne biomolekul B) DNA see on teiste valikute koostis C) C Hüljes ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude

Bioloogia

docx

Bioloogia I kursus

BIOLOOGIA 1. PERIOOD 1 Humoraalne regulatsioon talituste (elundkondade ja elundite) reguleerimine veres esinevate hormoonide (ja teiste keemiliste ühendite) abil Neutraalne regulatsioon talituste reguleerimine närvisüsteemi abil. BIOmolekulide esinemine on elu tunnus. Rakk on elu organiseerituse esimene tasand, millel on kõik elu tunnused Biosfäär on suurim ökosüsteem Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb regulatsioonist (närvisüsteemi ja hormonaalse) Hüpotees on oletatav vastus püstitatud probleemile, selle paikapidavust saab kontrollida katsete ja vaatluste abil. Katse planerimisel jaotatakse uurimisobjektid 2te rühma: eksperimentaal- ja kontrollgrupp. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. Imetajad on püsisoojased Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia Kõik organismid saab jaotada ehitustüübi alusel ainurakseteks ja hulkrakseteks. 2 SAHHARIIDID Sahhariid e süsivesik koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. Kaks peamist

Bioloogia

doc

Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisaldus üle 80%. Põhiline anorgaanil

Bioloogia

Rohkem sarnaseid