1.Raku tuum *Kuju- ümar. *Ümbritsetud-membraaniga, mille kaudu toimub aine vahetus. *Sees paiknevad-kromosoomid, sisaldab Dnad-d. *Tuuma ülesanded-juhtida raku elutegevust ja määrata pärilikust. 2.Tsütoplasma. *Sisaldab-vett ja vees lahustunud aineid. *Tähtsus-ühendab raku tervikuks. 3. Organellid. Organell Ülesanne *Tsütoplasma ainete transport. *Mitokoncrid energia varustus. *Ribosoomid toodavad valku. *Lüsossoomid lagundavad mittevajalike aineid. *Glogi kompleksvalkude sorteerimine ja pakkimine. 4. Rakumembraan. *Ehitus-õhuke kile. *Ülesanded- katab, kaitseb ja laseb valikuliselt ained läbi. KOED. *Kude on sarnase tekke päritolu ja ülesandega rakkude kogum. 1.Epiteelkude *Leidub-katab väljastpoolt ja vooderdab seestpoolt. *Iseloomustab-rakud on tihedasti üksteise kõrval, 1 või mitme kihiliselt. *Ülesanne- katavad ja kaitsevad eritavad ja jahutavad. *N.- lame epiteel, kuup epiteel. 2.Sidekude *Leidub-elundite vahel ja kõ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ 12-1 Olga Jazeva LEUKOTSÜÜTI FÜSIOLOOGIA JA LEUKOTSÜÜTIDE FUNKTSIOONIHÄIRED Iseseisev töö füsioloogias ja patoloogias Tallinn 2011 LEUKOTSÜÜTIDE FÜSIOLOOGIA Organism koosneb rakkudest ja rakukude poolt moodustatud vaheainest. Rakk (cellula) on organismi väiksem struktuuriüksus. Arvatakse, et inimese keha koosneb 10 14 rakust. Rakkude suurus on erinev. Suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk lümfotsüüt. Kujult võivad rakud olla lamedad, kuubikujulised, käävjad, jätketega. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on raku ehituse põhistruktuur ühesugune: peamised osad on tuum ja tsütoplasma. Rakkude koostisse kuulub umbes 70
aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukeseseinalised rakud, mis aitavad vedelikke transportida, sügisel kasv aeglustub tekivad paksuseinalised rakud ja tüvi saab oma tugevuse. (kevad ja sügispuidu erinevus võib olla kuni 3 korda.) Puukooreks loetakse pea kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumit. Koore osa moodustab ~10% kogu mahust. Koor koosneb sisekihist (aktiivne) niin ja väiskihist (surnud) korp. Niin ümbritseb kambiumit, pehme rakukude, puumahlu juhtiv ja tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse ja ristsuunas täidavad sama ülesannet niinest väljuvad säsikiired. Korp ülesanne kaitsta puud keemiliste, mehhaaniliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest, sellega ära hoida puu kuivamine. Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimise, mingil määral soojustav isoleeriv kiht. Tekib kambiumis korba ja niine vahelisel piiril. Maltspuit on puidu välimine, heledama värvusega puiduosa
Looduses on bakterid väga olulised orgaanilise aine lagundajad, tagastades atmosfääri taimede poolt assimileeritud co2-te. Ka bakterid on ainsad organismid, mis suudavad lämmastikuallikana kasutada õhulämmastikku. MÕISTED: koloonia miljonitest rakkudest koosnev silmale nähtav kogumid müksobakter moodustuvad palja silmaga nähtavaid viljakehi. aktinomütseet - generatsiooni aeg aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks ehk rakukude arvu kahekordistamiseks. biokile koosneb bakteritest (panna katseklaas vette täitub sellega). Nii koloniseeritakse bakterite poolt vees ja mullas ka surnude a loomade jäänused, mis kiirendab nende lagunemist. patogeen bakter, mis tungides inimese organismi võib põhjustada haigusi. bakter toksiin toksiin, mis kustub esile koekahjustusi mügarbakter osa õhulämmastikku siduvad bakterid, mis elavad sümbioosis liblikaõieliste
Kirjeldab elusorganismidele ühiseid tunnuseid. 1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt 8 erinevat märksõna 8 erinevat elusa ja eluta looduse märksõna: 1.biomolekulid- ained, mis väljaspool organisme ei moodustu, nt sahhariidid eh Lipiidid ehk rasvad, valgud ehk proteiinid., Nukleiinhapped ehk DNA ja RNA, vitamiinid ja teised. 2. Neil on rakuline ehitus: ainuraksed ja hulkraksed. 3. Toimub ain Troofid ehk taimed, kes toodavad anorgaanikast orgaanikat ning heterotroofid, kes toodavad energiat toidus sisalduva orga Oksüdatsioonil. 4. Toimub paljunemine: mittesuguline ning suguline. 5. Arenevad ja kasvavad: otsene ning moondega(kah 6. Stabiilne sisekeskkond: kõigusoojased: kalad, kahepaiksed ning roomajad. ning püsisoojased: imetajad ning linnud. 7. R Ärritusele: nt lehed keeravad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
