Bioloogia kontrolltöö küsimused (0)

1. OSA
1. Millised tunnused on iseloomulikud elusorganismidele – ehk, mis eristab elus ja eluta loodust. Tuleb tuua välja vähemalt kaheksa erinevat märksõna

• biomolekulide olemasolu
  
• areng
  
• ainevahetus
  
• reageerimine ärritustele
  
• evolutseoneerumine
  
• paljunemine
  
• pärilikus
  
• on olemas nähtav elu algus ja elu lõpp
  

2. Järjesta eluslooduse organiseerituse tasemed lisades sobivate tasemete juurde sellele tasandile iseloomulikud omadused

• raku tasand – olemas kõik elu tunnused
  
• molekulaarne tasand – elu tunnused puuduvad, on olemas valgusüntees
  
• organelli tasand – enamus elu tunnuseid puudub, moodustuvad üksnes rakkudes ja saavad ainult seal täita nende funktsioone
  
• raku tasand – ilmnevad kõik elu tunnused
  
• koe tasand – sarnase ehituse ja talitusega rakud koos vaheainega
  
• organi tasand – koondunud koed , mis kõk koos täidavad ühte kindlat funtsiooni
  
• elundkonna ehk organsüsteemi tasand – mitu organit, mis talitsevad ühiselt
  
• organismi tasand – on olemas kõik elu tunnused, ssekeskkonna stabiilsus
  
• populatsiooni tasand – ühel asutusalal elavad sama liiki organismid, saab võimalikuks suguline paljunemine
  
• liigi tasand – isendid saavad vabalt paljuneda, ühine sise- ja välisehitus, talitus jne
  
• ökosüsteemi tasand – ühisel territooriumis, omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos eluta keskkonnaga
  
• biosfääri tasand – kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht
  

3. Järjesta uurimistöö etapid
uurimisküsmus – taustainfo kogumine -- hüpotees sõnastamine – vaatlus /katse – järeldus(e/te) tegemine
5.Sõnasta uurimisküsimus ja/või hüpotees
6.. Loe tabelist, graafikult, jooniselt välja andmed (tulemused) ja sõnasta nende põhjal järeldused
7. Milline on ainete üldine jaotus organismis (rakus)?
Anorgaanilis aineid on tavaliselt üle 80% ning põhiosa sellest on vesi. Kõige enam on rakkudes valke (14%), siis lipiide (2%) ja siis sahhariide .
8. Millised on peamised keemilised elemendid (makroelemendid) ja mis on nende peamised funktsioonid?
Süsinik – orgaaniliste ainete selgroog , hingamise, fotosünteesi reaktsioonides
vesinik - biomolekulide koostises, vees, vajalik vesiniksidemete moodustamisel
lämmastik – aminohapete, nukleiinhapete koostises
hapnik – peamiselt vee molekulides, biomolekulide koostises, toitainete lõhustamine, hingamine
fosfor – rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises
vävel – leidub osades aminohapetes ja vitamiinides
9.Milline on loetelus olevate keemiliste elementide bioloogiline roll organismides
Fe- vereloomes, osaleb hapniku viimisel kopsudest kudedesse, aitavad kahjutuks teha organismi sattunud kehavõõraid ühendeid, naha normaalse värvuse tagamiseks
I- termoregulatsiooniks, oluline valkude sünteesis
Na- normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel, närviimpulsside edasikandmisel
Ca- kuulub organismi luukoe, hammaste ja teiste kudede koosseisu, lihaste normaalse töö tagamiseks, närviimpulsside edasikandumiseks.
Mg-süsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks , südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, närvitalitluseks
K- närviimpulsside edasikandumiseks, süsivesikute normaalseks ainevahetuseks, happe-alustasakaalu tagamiseks veres
10. Milline on vee roll raku, organismi ja ökosüsteemi tasandil?
Raku tasandil- vajalik lahustina, toimib raku skeletina, säilitab siserõhku ja püsivat temperatuuri
Organismi tasandil- toimib lahustina(kõik keem reaktsioonid, mis toimuvad organismis, toimuvad vesikeskkonnas), säilitab siserõhku ja püsivat temperatuuri, higistamisel jahutab keha
Ökosüsteemi tasandil- pehmendab temperatuuri muutusi, elukeskkond organismide jaoks
11.Mil viisil (mille alusel) jagatakse sahhariidid kolme rühma (tunda pildilt ära, valemina vaid glükoos) – too näiteid.
Sahhariitide üldvalem: Cm H2n On
Glükoosi valem: C6H12O6
12.Millised on järgmiste sahhariidide funktsioonid organismides
glükoos- põhiline energiaallikas
fruktoos- põhiline energiaallikas
riboos -DNA, RNA koostises
desoksüriboos-DNA, RNA koostises
maltoos- energiaallikas
laktoos-energaallikas
sahharoos- energiaallikas
kitiin-lülijalgsete ja seente rakkudes
tselluloos- taimedel kaitsefunktsioon
tärklis-taimede varuaine
glükogeen-loomade varuaine
13.Too näiteid erinevate lipiidide leidumisest organismides.
Rasvakiht loomadel, tamedes õlid, vahakiht taimedel, hormoonid, rakumembraani koostises
14.Milliseid funktsioone täidavad lipiidid erinevates organismides?
-talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana
-süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed
-seemnetes varuaineks
-taimsed vahad kaitsevad ärakuivamise eest
- loomsed vahad kaitsevad märgumise eest
-rakumembraani koostises
-hormoonid
-ainevahetuslik funktsioon(nt metaboolse vee tekkimine kaamlitel)
-lahusti funktsioon (rasvadesse lahustatakse mürgised ained, mida organismil on keeruline välja viia)
15.Mida annab valkudele juurde erinevate struktuuritasemete olemasolu – kuidas see mõjutab nende biofunktsiooni.
Mida keerulisema struktuuriga on valk, seda tundlikum ta keemiliselt on. Seal, kus on vaja tundlikumalt reageerida, täidavad funktsiooni tundlikumad ehk kõrgema struktuurtasemega valgud . Struktuursus ka taastub (nt kasutat. Seda lihastes)
16.Milliseid ülesandeid valgud organismides täidavad.
-ensüümid (kiirendavad biokeemilise reaktsioone ehk ainevahetust)
-struktuurides ( rakumembraanide ehitus, karvad , küüned, suled, kabjad, sarved )
-ainete transport organismis
- retseptorid
-liikumine (algloomade viburid, lihaskoe valgud)
-varuaine äärmisteks juhtumiteks
-kaitsefunktsioon ( antikehad , verehüübimisvalgud)
-toksiinid (loomade mürgid)
17.Pildilt ära tund DNA ehitus, biheeliks .
DNA on kaksikahelaline heeliks ehk biheeliks.
18.Milline on DNA roll erinevates organismides?
Päriliku info säilitamine ja edasikandmine järglastele.
2.OSA
1.Mida saab vaadata valgus- ja mida elektronmikroskoobiga – millised on suurenduse piirid?
Valgusmikrosoobiga saab vaadata vaid kudesi, mis on läbipaistvad ning väga ei saa suurendada. Elekronmikroskoobiga saab uurida ka kudesi, mis ei ole läbipaistvad ja suurendada saab rohkem kui valgusmikroskoobiga.
2.Kuidas jagatakse organismid vastavalt rakulisele ehitusele – kolm erinevat viisi.
Prokarüoodid ehk eeltuumsed ja eukarüoodid ehk päristuumsed
Üherakulised ja hulkraksed organismid
Heterotroofid (loomad, seened) ja autotroofid (taimed, vetikad)
3.Milline roll on tuumal ja selles paiknevatel kromosoomidel?
Rakutuum kontrollib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomides on pärislikku ainet ehk DNA-d.
4.Millised ülesanded on rakumembraanil?
Piiritleb, kontrollib toitainete sisenemist ja jääkproduktide eemaldamine
5.Tervikpilt raku funktsioneerimisest lihtsal tasemel õpik lk. 52
6.Millised iseärasused eristavad taimerakku loomarakust (neli märksõna) lk 52 ja 64?
Vakuool (vee säilitamine)
Rakukest (rakkude kaitse)
Kloroplastid (fotosüntees)
Kromoplastid (ligimeelitav värvus)
7.Mille poolest erineb bakterirakk päristuumsetest rakkudest (vähemalt kolm iseärasust)? lk 75 joonis
puuduvad kõik membraansed organellid (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks , kloroplastid, mitokondrid )
puudub rakutuum
saab jagade teiste bakteritega enda DNA-d (mitte ainult järglastele)
8.Mil viisil levivad bakteriaalsed haigused, too näiteid.
Bakteriiaalsed haigused on nakkushaigused. Need lebivad õhu kaudu (keegi aevastab sinu kõrval ja nakatab sind), söögi, joogi kaudu (keegi haige on enne joonud sellest pudelist millest sinagi)
9.Milliste haiguste puhul on antibiootikumide ravi mõttekas?
Bakteriaalsete haiguste. Viiruste vastu antibiootikumid ei aita.
10.Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks?
Soe ja niiske õhk.
11.Mil viisil püüab inimene hoida ära toiduainete riknemist bakterite tõttu?
Hoiab toitu külmas kohas ja vaakumpakendis
12.Milline on bakterite roll looduses?
Need lagundavad aineid (jämesoolas lagundavad orgaanilisi ühendeid, jääkainete ja surnud organismide lagundamine, )