II IAIB laps Vastus: Isal võib olla fenotüübilt B või AB vererühm ja genotüübid IBIB või IBi või IAIB 43. Elundkond on kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. Inimese elundkonnad on: katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, veri ja vereringeelundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem ja meeleelundkond, endokriinsüsteem, immuunsuselundkond, suguelundkond. 44. Välisskelett- lülijalgsete väline toes, mille peaülesanne on toetada ja kaitsta organismi keha ja siseelundeid. Välisskelett moodustub hüpodermise sekreedi nõristumise tulemusena. Enamasti on välisskelett mitmekihiline ja tema struktuur on kompleksne. Välisskeletiks on limuste kojad ja karbid jt organismide kehamoodustised. 45. Hermafrodiit on mõlemasooline olend. Hermafrodiitsed organismirühmad omavad nii emas- kui isassugurakke
Inimese anatoomia ja füsioloogia Inimese elundid ja elundkonnad -10 SISENÕRENÄÄRMED ehk ENDOKRIINSÜSTEEM Sisenõrenäärmed võtavad elundite ja elundkondade talitluse regulatsioonist osa hormoonide vahendusel, mis otse vereringesse viiakse ja üle kogu keha laiali kantakse. Hormoonide produtseerimiseks spetsialiseerunud elundid on sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisenõrenäärmed. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi teatud elundite ja elundkondade talitlust. Näiteks mitmete hormoonide toime ilmneb juba miljondikgrammides. Isegi väikesed, normaalse hormoonihulga muutused võivad tõsiselt häirida keha sisemist tasak...
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia 2. loeng 10.09.18 Kuidas toimub komminukatsioon inimese sees? 1. Aju koordineerib protsesse kehas kahe süsteemi abil: närvisüsteem ja endokriinsüsteem, ehk hormoonsüsteem 2. Mõlemad süsteemid kasutavad inf Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg AJU JA NÄRVISUSTEEM Suur osa teadmistest tuleneb vigastada saanud aju uuringutest Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondades Ärvisusteemi ´´ehitusmaterjalideks´´ on neuronid NÄRVISÜSTEEMI ÕLESEHITUS KESKNÄRVISÜSTEEM(kns) Pea ja seljaaju PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM(pns) Ühendus knsiga seljaaju kaudu
ulatuses.Suuremad nihked seisekeskkonnas häirivad organismi talitust,kahjustades sealhulgas kehalist töövõimet. Ainevahetuse regulatsioon on suunatud organismi sisekeskonna stabiilsuse säilitamisele.Seda on pidevalt muutuvates oludes võimalik saavutada üksnes ainevahetusprotsesside täpse ja tundliku reguleerimise teel. Olulisemad on kaks organisüsteemi-närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Inimese keha kasutab väliskeskkonnast saadud aineid nii oma struktuuride ülesehitamiseks kui ka energiavajaduse rahuldamiseks. Seega on aine-ja energiavahetus omavahel lahutamatult seotud,õigupoolest on nad ühe ja sama nähtuse mõnevõrra erinevad ilmingud.Energiakuluga on seotud inimese liikumine ja liigutuste sooritamine.Energiat on vaja ka keha püsiva temperatuuri säilitamiseks, organismile omaste ühendite sünteesimiseks ja
Organismi normaalse talituse tagab sisekeskkonna suhteline stabiilsus,muutlikkus vaid piiratud ulatuses.Suuremad nihked seisekeskkonnas häirivad organismi talitust,kahjustades sealhulgas kehalist töövõimet. Ainevahetuse regulatsioon on suunatud organismi sisekeskonna stabiilsuse säilitamisele.Seda on pidevalt muutuvates oludes võimalik saavutada üksnes ainevahetusprotsesside täpse ja tundliku reguleerimise teel. Olulisemad on kaks organisüsteemi-närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Inimese keha kasutab väliskeskkonnast saadud aineid nii oma struktuuride ülesehitamiseks kui ka energiavajaduse rahuldamiseks. Seega on aine-ja energiavahetus omavahel lahutamatult seotud,õigupoolest on nad ühe ja sama nähtuse mõnevõrra erinevad ilmingud.Energiakuluga on seotud inimese liikumine ja liigutuste sooritamine.Energiat on vaja ka keha püsiva temperatuuri säilitamiseks, organismile omaste ühendite sünteesimiseks ja ainete transportimiseks rakkudevälise ja-sisese
meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega. Südame vereringesüsteem aitab transportida vajalikud ained kudedesse, samuti kudedest eritussüsteemi. Eritussüsteem omakorda kõrvaldab organismis tekkinud laguained ja liigsed ained. Kõigi elundite tegevust omakorda reguleerivad ja kooskõlastavad närvisüsteem ja endokriinsüsteem, meelelundid koos peaaju ja närvisüsteemiga võimaldavad meil keskkonnas paremini orienteeruda ja mõelda. Regulaarne liikumine ja sport mõjutavad kogu meie organismi, kuid positiivne mõju avaldub vaid sel juhul, kui me harjutame optimaalse koormusega. Seega, mitte palju ja tugevasti, vaid organismi tugevdava koormusega. Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab
___________ tõene/väär Munarakk valmib perioodiliselt. ___________ tõene/väär Menstruatsioon on munaraku eraldumine koos vere ja limaskestaga. ___________ tõene/väär Munarakkude valmimine lõppeb naistel 60.-65. eluaasta juures. ___________ tõene/väär Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast on ovulatsioon._______ tõene/väär Mida noorem on naine, seda suurem oht on sünnitada väärarenguga järglane._____ 9.3 Endokriinsüsteem Vasta küsimustele. Sisesekretsiooninääre, mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd, toodab kasvuhormooni, endorfiine, reguleerib suguelundite ja luustiku arengut? __________________________________ Mis näärme hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust? __________________________________ Kõige väiksemad sisenõrenäärmed, mis reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust?
· Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon närvisüsteemi vahendusel.
Inimese organism toimib ühtse tervikuna. Vajadus organismi erinevate osade talitluse kooskõlastamise ja koordineerimise järele ei kaasne üksnes kehalise pingutusega. Selleks et organism toimiks normaalselt, ühtse tervikuna, peab see kooskõla olema tagatud pidevalt nii stabiilsetes oludes kui ka eksistentsitingimuste muutumisel Inimese organismi erinevate osade talitluse liidavad ühtseks tervikuks kaks elundkonda närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Närvisüsteem on peamine regulatoorne süsteem inimese kehas, mis kas otse või kaudselt kontrollib ja koos kõlastab kõigi teiste elundkondade talitlust. Suures osas realiseerub närvisüsteemi funktsioon aga endokriinsüsteemi vahendusel ja toetusel. Ka viimase peamine ülesanne on organismi erinevate osade talitluse koordineerimine, kuid ta täidab seda rolli, olles ise allutatud närvisüsteemi kontrollile. Igasugune kontroll,
Puu- ja juurviljad, piim ning magusamaitsega toidud tuleks kindlasti menüüst välja jätta, sest tuhkru organism ei suuda neid omastada. Kasvatades ja hoides oma lemmiklooma hoole ja armastusega, pakub tuhkur vastu õnnelikku, pikka ning rõõmsat kooselu. 9 KASUTATUD KIRJANDUS Abel, T. 2010. Teadmisi tuhkrutest. [WWW] http://tuhkrutohter.blogspot.com/ (05.05.2012) Ambos, A. 2009. Endokriinsüsteem. [WWW] kmi.ttu.ee/upload/File/Mol_meditsiin_Endokriinsysteem_2009.ppt (03.05.2012) Ammersbach, M., DeLay, J., Caswell, J., Smith, D., Taylor, W., Bienzle, D. 2008. Laboratory Findings, Histopathology, and Immunophenotype of Lymphoma in Domestic Ferrets. Vet Pathol, 45, 663-673. [Online] (http://vet.sagepub.com/content/45/5/663) (21.04.2012) Bourne, D., Caley, K. 2012a. APPEARANCE/ MORPHOLOGY: SKIN/COAT/PELAGE with
Inimese iseloomulikud tunnused suur aju, 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid ,liigeste struk, käte, jalgade, vaagna ,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - ra...
Organismi ehituse ja talituse tasemed: molekulaarne > rakuline > koeline > organid ja organsüsteemid > organism > rahvastik (poulatsioon). Elundkonnad: (1) katteelundkond (nahk, juuksed, karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid), (2) luustik ehk skelett (luud, liigesed), (3) lihastik, (4) närvisüsteem (peaaju, seljaaju, närvid), (5) sisenõristus ehk endokriinsüsteem (hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e. munandid), (6) vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem (süda, veresoonkond), (7) lümfisüsteem (lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid), (8) hingamissüsteem (nina, neel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud), (9) seedesüsteem (primaarsed organid: suu,
5. Organismi kaitsemehhanismid ja immuunsus. Organismi kaitsemehhanismid – esmased (nahk, ripsmed)fagotsüütide ehk õgirakkude süsteem fagotsütoos Immuunsus organismi võime tõrjuda haigustekitajaid, nende mürke või muud antigeeni omadustega võõrainet, osaleb organismi sisekeskonna säilitamises, koosneb – harknääre, punene luuüdi, põrn, lümfisülmed 6. Sisenõrenäärmed ja hormonaalne süsteem (hüpofüüs, neerupealis, kõhunääre). Hormonaalsüsteem ehk endokriinsüsteem koos närvisüsteemiga moodustavad keha kontrolli- ja koordinatsioonisüsteemid. - Sissenõrenäärmed – produtseerivad ja eitavad verre hormone - Hüpofüüs vastutab kasvuhormooni tootmise eest - Neerupealne toodab adrenaliini - Kõhunääre toodab insuliini 7. Närvisüsteemi jaotus ja põhielemendid (neuron, närv, juhtetee; hall- ja valgeaine roll närvitegevuses; mõisted: sensoorne, motoorne, vegetatiivne).
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
LOOMAFÜSIOLOOGIA EKSAM 1. Lihtsa eluka närvisüsteem (selgrootutel) Madalamatel loomadel on närvisüsteem esindatud üksteisest eraldatud närvirakkude sünapside abil seotud võrguga. (meritäht, lameuss, meriroosiline) Neuronite kehad koores ja närvikiud ning sünapsid tuumas. Käsnad – puudub närvisüsteem pea täielikult. Neil pole üldse neuroneid, vaid mõned rakud talitlevad neuronitena. Ainuõõssetel ns algeline. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Rõngusside lihtne ns koosneb närvitänkudest, mis jätkeid pidi ühinedes moodustavad kõhtmise närviketi. Ümarusside piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud; närvitänkude süsteem (looma algeline aju). Õisloomadel hulk neuroneid, mis suudavad üsna kiiresti infot juhtida. Kammloomadel on iga kammplaati kontrollivad rütmikeskused. Lameussidel bilateraalsümmeetrilise ajuga närvisüsteem, neil 2 närv...
- Steroidi-antibiootikumi kombinatsiooni esialgne toimeeffekt on hea, kuid see võib viia eksiteele! Tuleb meeles pidada, et glükokortikosteroide saab manustada infektsiooni olemasolul ainult hädavajadusel!!! · Vastunäidustused - Tiined loomad (abordid, glükokortikosteroide kasutatakse ka abordi esilekutsumiseks) - Infektsioonhaigused - Diabeet - Luuhõrenemine - NEERUPUUDULIKUS · Toksilisus, kõrvaltoimed: - Endokriinsüsteem cushing sündroom (rasvade ümebrpaiknemine), pikaajalisel manustamisel ka neerupealiste puudulikkus - KNS muutused käitumises (depressioon) - Skeletilihassüsteem osteoporoos, lihasatroofia - Seedetrakt haavandid, pankreatiit, maksafünktsiooni häired - Nahk haavade paranemise aeglastumine (kollageeni sünteesi vähenemine)
langus organismis, suur veekaotus, vedelike taastamine koos mineraalainetega, ajuturse, krambid, hallutsinatsioonid, hüpotooniline hüperhüdratatsioon. hüperhüdratatsioon-veesisalduse tõus. Organismi päevane veevajadus. 40 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus on suurem, keha sisaldab rohkem vett. Organismis olev vesi. Rakusisene vesi-rakkude koostisest, pool kehakaalust. Rakuväline vesi. Regulatsioon. Organism reguleerib ise veesisaldust. Sisesekretsioon. endokriinsüsteem ja närvisüsteem. Ns toimub impulsside edasiandmine hästi kiiresti, muutusi organismis esile kutsuda sek. Sama ruttu kaob ka mõju. Endokriinsüsteem on toetav, abil esile kutsutud muutused püsivad organimis kaua, püsivad veres pikema aja vältel ja mõjutavad pikemat aega. Hormoonid. Kõrge bioloogilise aktiivsusega, väga väikestes kogustes kutsuvad nad esile tugevaid muutusi. Mõõdetakse mg veres. Tillukesed organid. Lagunevad organismis väga ruttu. Mõjub nii
õõneselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende talitlus ei allu inimese tahtele. 1 4) Kirjelda lühidalt, kuidas on tagatud väga paljudest erinevatest struktuuridest koosneva inimorganismi talitlus ühtse tervikuna. Inimese organismi erinevate osade talitluse liidavad ühtseks tervikuks kaks elundkonda- närvisüsteem ja endokriinsüsteem. Närvisüsteem on peamine regulatoorne süsteem inimese kehas, mis kas otse või kaudselt kontrollib ja kooskõlastab kõigi teiste elundkondade talitlust. Suures osas realiseerub närvisüsteemi funktsioon aga endokriinsüsteemi vahendusel ja toetusel. Ka viimase peamine ülesanne on organismi erinevate osade talitluse koordineerimine, kuid ta täidab seda rolli, olles ise allutatud närvisüsteemi kontrollile. Treeningkoormuste mõju inimese organismile.
Kõhunäärme hormoon glükagoon-stimuleerib glükogeeni lammutamist,tõstab veresuhkru taset.Glükagoon stimuleerib ka lipolüüsi ja glükoneogeneesi. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus- ajuripats süsteem (asenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised süsteem. Endokriinsüsteem ehk sisekretsioonielundkond ehk sisenõrenäärmete süsteem on üks tähtis keha üheteistkümnest organsüsteemist. Endokriinsüsteem koosneb kogumist näärmetest, mis toodavad neid hormoone, mis on vajalikud keha normaalseks funktsioneerimiseks. Endokriinnäärmed erinevad teistest näärmetest järgmiste omaduste poolest: neil ei ole viimajuhasid ja seepärast nende produktid ei eritu limaskesta, vaid satuvad otse verre. Nad sisaldavad erilisi aineid hormoone. Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talituse regulatsioonist osa hormoonide
Kõhunäärme hormoon glükagoon-stimuleerib glükogeeni lammutamist,tõstab veresuhkru taset.Glükagoon stimuleerib ka lipolüüsi ja glükoneogeneesi. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus-ajuripats süsteem (asenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus- ajuripats-neerupealised süsteem. Endokriinsüsteem ehk sisekretsioonielundkond ehk sisenõrenäärmete süsteem on üks tähtis keha üheteistkümnest organsüsteemist. Endokriinsüsteem koosneb kogumist näärmetest, mis toodavad neid hormoone, mis on vajalikud keha normaalseks funktsioneerimiseks. Endokriinnäärmed erinevad teistest näärmetest järgmiste omaduste poolest: neil ei ole viimajuhasid ja seepärast nende produktid ei eritu limaskesta, vaid satuvad otse verre. Nad sisaldavad erilisi aineid hormoone. Sisesekretoorsed näärmed võtavad elundite talituse regulatsioonist osa hormoonide
Närvisüsteem kontrollib kõiki füsioloogilisi ja ganglionid, retseptorid intellektuaalseid funktsioone Närvisüsteemi kõrval teine oluline Endokriinsüsteem Endokriinnäärmed regulatoorne süsteem: ainevahetus, sigimine jms Mehaaniline kaitse, toestus, liikumine, Skeletisüsteem Luud, kõhred, sidemed vereloome, mineraalainete "ladu"
· Närvisüsteemi põhiliseks ülesandeks on välisärrituste vastuvõtt ning reaktsioonide kujundamine, lähtudes eesmärgist tagada kohastumuslik vastus, mis on sotsiaalselt aktsepteeritav Psüühika roll somaatilistes reaktsioonides ja NS aktiveerimisel · Kavatsuste, plaanide aktiveeriv mõju läbi retikulaarformatsiooni tegevuse · Tunnetus, emotsioonid, hüpotalamus, hüpofüüs, endokriinsüsteem, hormoonid (hüpofüsaar-endokriinne süsteem) Tajutud stiimulitega kaasnevad emotsioonid, mille tulemusel tekivad nihked somaatilistes ja vegetatiivsetes funktsioonides (kaob tasakaal) Limbiline süsteemi positiivsed ja negatiivsed struktuurid, seoses korteksiga (erutusprotsessid ajukoorde ja tagasi) W.Cannoni stressimudel viitab ajukoore ja hüpotalamuse tähtsusele sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimisel H
Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem: Primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre 10
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
Juhul kui sooleseina tekib vigastus ja bakterid pääsevad kõhuõõnde, võib tekkida raskekujuline infektsioon. Seetõttu on soolestikku lõhkuvad vigastused väga ohtlikud. Pärast suu kaudu võetavat antibiootikumikuuri on seedimine mõneks ajaks häiritud. Soolte normaalne mikrofloora vajab taastumiseks aega – tarbi hapendatud piimatooteid, mis sisaldavad rohkelt piimhappebaktereid e laktobatsille. 6. Sisesekretsioonielundkond e endokriinsüsteem …on nagu raadio: hormonaalsed signaalid on erinevate raadiojaamade programmid, mida saadetakse eetrisse (vereringesse). Igal jaamal on oma leviala ja igaühe vastuvõtmiseks on vajalikud spetsiifilised retseptorid (raadiovastuvõtjad). Samas on “saatekeskus” osaliselt KNS-i kontrolli all. Sisenõrenäärmed e endokriinsed näärmed sünteesivad hormoone. Organismi ainevahetuse humoraalne regulatsioon toimub hormoonide vahendusel. Hormoonid
oksüdatsioon annab 9.1 kcal energiat. Energia tasakaal: Salvestatud energia = tarbitud energia kulutatud energia. Positiivne energiabilanss: energiat saadakse toiduga rohkem, kui kulutatakse. Negatiivne energiabilanss: energiat kulutatakse rohkem, kui toiduga saadakse. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamusajuripats süsteem (asenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised süsteem. Endokriinsüsteem kontrollib Kasvu ja arengut, Energia regulatsiooni, Sisemist homoöstaasi, Reproduktsiooni. Stressi endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele. Parakriinne mõju hormoon toimib lokaalselt läheduses olevatele rakkudele. Autokriinne mõju hormoon toimib samale rakule, mis seda tootis. Peptiidhormoonid: Sünteesitakse prehormoonide ja preprohormoonidena. Säilitatakse membraaniga ümbritsetud graanulites. On suhteliselt polaarsed
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 ...
Agonist töö ajal annab järele, muutes liigutuse sujuvaks ja juhtivaks · sünergist lihas, mis töötab agonistiga umbes samas suunas või muudab liigutuse suunda meile vajalikus suunas · fiksaator - lihas, mis liigutuse ajal fikseerib agonisti alguskoha või alguskohast proksimaalsemal oleva kehaosa, et agonist saaks kogu jõu rakendada distaalsemasse punkti. SISENÕRESÜSTEEM JA HORMOONID Sisenõresüsteem = endokriinsüsteem = kõik elundid (ja ka üksikrakud), mis eritavad bioloogiliselt aktiivseid aineid organismi sisekeskkonda. Bioaktiivsed ained: · lokaalhormoonid e prostaglandiinid autokriinsed rakku mõjustavad tema enda või sama tüüpi rakkude poolt toodetud ained parakriinsed rakud toodavad aineid, mis toimivad naabruses olevatele teist tüüpi rakkudele · neurotransmitterid e mediaatorained närvirakud produtseerivad aineid, mis toimivad
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
Füsioloogia kordamisküsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste. Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e. funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Physis + logos, kr. physis tähendab loodust ja kr. logos mõistet või käsitlust. Aristotelese järgi hõlmab see kogu looduse tõlgendamist ja mõistmist, olles seega midagi natuurfilosoofia taolist. Aristotelese füsioloogia tegeleb looduses ettetulevate nähtuste, jõudude ja seadustega. Füsioloogia kuulub teadusliku meditsiini alusdistsipliinide hulka, sest nii tervis kui haigus on seotud teatud viisil organism talitlemisega ning arst ja meditsiini valdkonnas töötavad teadlased vajavad teadmisi ning oskusi organismi seisundi hindamiseks ja mõistmiseks. Homöostaas – > kr homoios ‘taoline, sarnane’ + stasis ‘seisund’ - bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis to...
- Emotsionaalne ebastabiilsus sh ebastabiilsed suhed - Ebastabiilsus mina-pildis, impulsiivsus, destruktiivsus enese suhtes - Tuju muutused, tühi tunne, emotsiooni pursked - Paranoilisus, dissotsieerumine meeleheitlik hülgamise ennetamine - suitsidaalsus Traumajärgsete reaktsioonide seletused Reageerimine ohule: põgene võitle tardu - Mitte tahtlik ja juhitud 3 süsteemi poolt kehas: kesknärvisüsteem, endokriinsüsteem, immuunsüsteem - Ajutüvi töötab turvamehena, kes jälgib pidevalt keskkonda ohu suhtes otsustab reaktsiooni laadi - Stiimul aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi, mis vallandab stressihormoonide eritumise sealt tuleb energia vallandumine, mis suunatakse elusäästvatese organitesse - Ülisuure ohu korral lülitatakse süsteem välja tardumine: automaatne mitte
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
· Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid · Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas · Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust · See tagatakse protsesside abil, mida regleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel
ja põrsastele antakse piimaasendajaid. Piimaperiood kestab kuni võõrutamiseni (varsad, talled, põrsad) või piimasöötade andmine (vasikad) lõpetamiseni. Noorlooma vanus sel ajal võib varieeruda suurel määral, kuid enamasti toimub see 4...6 kuu vanuselt. Põrsad 2-6 nädala vanuselt. Tähtis on, et selleks ajaks on noorloom harjunud sööma liigile omaseid söötasid. Piimaperioodil on hea juurdekasv. Absoluutne juurdekasv saavutab maksimumi. Aktiviseerub ka endokriinsüsteem. Muutub mitmekesisemaks hormoonide ja teiste bioaktiivsete ainete spekter. Sugulise küpsemise e. puberteediperiood algab peaaegu kõigil põllumajandusloomadel pooleaastaselt (hobusel 2. eluaastal). Sel perioodil arenevad kiiresti suguorganid ja hormonaalsüsteem, tekivad sekundaarsed sugutunnused ning kujunevad välja seksuaalrefleksid. Noorloomade kehavormid muutuvad sugupoolele iseloomulikuks. Kuid bioloogiliselt, füsioloogiliselt ega ka majanduslikult pole õige selles vanuses emasloomi
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
............................................. 37 3.2.1.Kesknärvisüsteem............................................................................................................ 38 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem ................................................................................................. 46 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem ............................................................................................. 47 3.3. Hormoon- e. endokriinsüsteem ............................................................................................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ...............................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
