I. MEHAANI KA I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus s Ühtlane sirgjooneline liikumine x x 0 vt s vt v a0 t ...
SOOJUSE KANDUMINE LIIKUVA AINEGA Veronika ja Liisi 7.KL Sisukord Soojuse liikumine Konvektsiooni kasutamine majade kütmisel Konvektsioon maa sees Maa siseehitus Tuuline ja tuuletu ilm Pilte Soojuse Liikumine Liigub tuulega Liikumiseta oleks ekvaatoril palav Liikuv vesi Konvektsioon- soojuse kandumine liikuva ainega Konvektsiooni Kasutamine Majade Kütmisel Voolav vesi kannab leegi soojuse radiaatorile Õhu ringlemine Konvektsioon maa sees Soojus kandub maakoorele magma vooluga Magma paneb maakoore liikuma Laamad Maa siseehitus Maakoo Ülemine Alumin Välistuu Sisetuu r vahevöö e m m vahevö ö ~15C* ~400C* ~4200C ~5700C* ~6100C*
Neerude sees liigub veri mööda peenikesi kapillaare. Siin filtreeritakse suur hulk vett koos selles lahustunud ainetega kapillaaridest välja neerutorukestesse. Vedelik liigub piki neerutorukesi ning siin imenduvad vajalikud ained ja enamus veest tagasi torukesi ümbritsevatesse kapillaridessse. On kindlaks tehtud, et neerusid läbib iga päev ligi 200 l vedelikku, millest 99% imendub tagasi verre.Ülejäänud vesi koos organismile tarbetute ainetega moodustab uriini. Kirjelda soojuse saamise ja kaotamise mehhanisme. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)&konvektsioon (Soojus levib keha
SOOJUSE TASAKAALU VÕRRAND Q antud = Q saadud KALOR Cal on mittesüsteemne soojushulga mõõtühik, mis on kasutusel mitmetel elualadel. 1Cal = 4,2 J 1Cal on soojushulk, mida on vaja 1kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. TERMODÜNAAMIKA I SEADUS U=A+Q Siseenergia muutus keha üleminekul ühest soojuslikust olekust teise võrdub välisjõudude töö ja kehale antud soojushulga summaga. TERMODÜNAAMIKA II SEADUS Protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse muundumine tööks, ei ole võimalik. PÖÖRATAV PROTSESS on protsess, kus on võimalik esialgsele vastupidises suunas toimuv protsess. (Klaas vett külmkappi-saame jää-välja võttes jälle vesi.) PÖÖRDUMATU PROTSESS on selline protsess, mis ei saa toimuda esialgsele vastupidises suunas. SOOJUSMASINAKS nim. masinat, mis muudab kütuse siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auto-, laeva-, lennukimootor, keskkütteahi on soojusmasinad.
toitained(glükoos, jääkained, hormoonid) 8) Milline on neuroni ehitus ja mis on sünaps? Neuroni ehitus- närvirakk, dendriit- lühem, võtab vastu, neuriit- pikem. Sünaps- koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis on mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Vajalikud K ja Na ioonid. 9) Millisteks tegevusteks vajab inimene energiat puhkelolekus ja töö korral? Puhkelolekus- ainevahetuseks, kasvuks, metaboolseks energia kaoks ehk soojuse eraldamiseks, väljaheideteks, uriiniks Aktiivse töö korral- ainevahetuseks, metaboolseks energiakaoks ehk soojuse eraldamiseks, väljaheideteks, uriiniks ja tööks. 10) Kuidas toimub hingamise regulatsioon, veresuhkrusisalduse regulatsioon, vee ja soolade regulatsioon, termoregulatsioon? Hingamise regulatsioon- Toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal piimhape sisaldus veres kasvab.
Inimese ja looduse suhted tänapäeva eestis Loodus on väga oluline termin inimese jaoks. Muistsel ajal sai inimene looduselt kõik eluks vajaliku - toidu, soojuse, tööriistad. Tänapäeval on inimene loodusest osaliselt võõrandunud. Osa toidust tuleb küll looduselt nagu vanasti, kuid enamus valmistatakse tehastes. Miks käitub inimene loodusega halvasti, kuigi ta peaks loodust hoopiski hoidma? Visatakse prügi maha, jäetakse suured prügikotid metsa alla ning tehakse tuld, kus iganes pähe tuleb, mistõttu võivad tekkida suured ja laastavad tulekahjud. Tulekahjudes surevad tuhanded väikeloomad, kes on loodusele omalt poolt kasulikud
moodustades ühise elektronpilve. Paardumata elektron – üksik elektron o.a – elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Katioon – positiivse laenguga ioon anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari. Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaaride moodustamisel osalaeng – iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel.
kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid.
käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase, varustamine verega. 5. Aordi osade nimetused. Piirkonna järgi jaguneb aort viieks osaks: 1) ülenev aort - aordi algusosa, mille jooksul see suundub ülespoole; 2) aordikaar (arcus aortae) ehk piirkond, mille jooksul aort teeb pöörde ja hakkab liikuma allapoole; 3) alanev aort - aort liigub allapoole;
mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soojus juhitakse ühelt kehalt teisele kui need on kontaktis); konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega); aurustumine (vett aurustatakse ära ja sellega neeldub suur soojushulk); soojuskiirgus (soojust eemaldatakse soojuskiirgusena). Soojusbilanss soojuse saamine peab olema sama suur kui soojuse kaotamine. Termoneutraalne tsoon 25-30 temperatuurivahemik kus püsiva kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu energiat. Füüsikaliste harjutuste tagajärjel toimuvad muudatused: hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemp tõuseb, veresühkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisega, südame löögisagedus ja hingamine intensiivistuvad,
paiknevad tootjad eksportijad importijad eelised keskkonna probleemis osatähtsus Nafta 40% Mootorkütuseks, 66% Lähis- Ameerika Saudi-Araabia Ameerika Kõrge kütte Merepõjast raske kätte taastamatu soojuse Idas Saudi-Araabia Norra USA väärtus, suurtes saada.Suur saastamisne, saamiseks, Ameerikas Venemaa Venemaa Jaapan kogustes vajab ümbertöötlust elektrienergiaks, 6% Mehhiko Inglismaa Saksamaa trantsportida
2)Molekulid on pidevas liikumises. Nt. Lõhnade liikumine. 3)Molekulide vahel on tõmbe- tõuke jõud. Nt. aine elastsus. 5.E. Tarricelli, B.Pascal, Celcius, Reamur, Fahrenheit. 6.1) Süsteemile antud soojushulga arvel suureneb keha siseenergia ja süsteem teeb tööd. Nt. igasugused mootorid, katlad, mehhanismid. 2) Soojus ei saa iseenesest ülekanduda külmemalt kehalt soojemale. Nt. Kohvi jahtub mitte ei lähe soojemaks, ega jää ka samale temperatuurile. 7.Energia/ soojuse kvaliteet. Nt. Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab. 8.Soojusjuhtivus- soojuse ülekandumine osakeselt osakesele. Soojuskiirgus- soojuse ülekandumine kiirgusena, selleks peab piisavalt kõrge temperatuur olema. Soojusülekanne- Soojuse ülekanne soojemalt kehalt külmemale. Kovektsioon- soojuse levik gaasis või vedelikus. 9.Temperatuur näitab soojus astet. Reamur, Celcius, Fahrenheit.
1.Termodünaamiline keha. Termodünaamilises Tehniline töö loetakse positiivseks td keha rõhu süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub vähenemisel ning negatiivseks rõhu suurenemisel. energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul 17.Faasimuutuse diagrammid. Sõltuvalt tingst (rõhk, juhtudel tdk veeaur
Slide 4 Kogu soojuse pumpamise protsess on seotud energia jäävuse seadusega: soojuspumba kasutajal on hea teada, et tema soojuspump ei tegele energia tootmise või tekitamisega. Lihtsustatult seisneb seadme tööpõhimõte selles, et ümbritsevast keskkonnast ammutatakse ventilaatori ja aurusti abil madalatemperatuurilist energiat, mis muudetakse kompressoriga kõrgematemperatuuriliseks soojusenergiaks. Slide 5 ' Õhk-vesisoojuspumbaks nimetatakse seadet,mis võtab soojuse õhust ja annab soojuse veele. See seade kasutab üht tänapäeval enim edasi arenenud küttetehnoloogiat: õhk-vesisoojuspump ei tooda energiat, vaid pumpab seda ühest keskkonnast teise. Slide 6 Maasoojuskütte ehk rahvakeeli maakütte energia ammutab soojuspump maa seest. Suvel kütab päike maapinna soojaks ja talvel juhitakse pinnasesse salvestatud päikeseenergia maasoojuspumbaga hoone küttesüsteemi. Soojuspumba tööks tarvilikule maakollektorile tuleb
muuta objektiivseteks/üldkehtivateks. Teatud juhtudel peab see siiski võimalik olema, kuna kõik meie otsustused on algselt tajuotsustused. Näiteks vaadeldes kivi, mis on päikesekiirte all soe, võib vaatleja teha hinnangu, et päikese paistmine kivile muudab selle soojaks. Tähelepanek hõlmab kaemusi, et päike paistab ja kivi on soe, kuid see kehtib ainult vaatleja jaoks sel kindlal ajahetkel. Samas kui lisada peale taju veel arumõistus põhjusest, mis ühendab päikesepaiste ja soojuse mõisted paratamatult, saame kogemusotsustuse – päike soojendab kivi. Või teine näide – kui öelda, et õhk on elastne, siis on see samuti tajuotsustus. Üldkehtivaks muutub see alles siis, kui kõik tunnevad õhu elastsust. Selleks on vaja määratleda õhu mõiste, mis on olemuselt hüpoteetiline ja mida peavad kõik ühtemoodi tunnetama. 4) Bacon kirjeldab oma õige induktsiooni meetodit tabelite kujul. Kolmes tabelis sisalduvad asjade lihtomadused ja nende vormide seosed
Tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder) Õlikultuurid (raps, päevalill) Puidujäätmed (raie-, puidutöötlemisning ehitusjäätmed) Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik jne) Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa Reovete muda Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest) Kuidas kasutatakse? SOOJUSE TOOTMISEKS- Praegu saadakse biomassipõhist energiat peamiselt puidu põletamisest tekkiva soojusena. Kuigi biomassi otsene põletamine soojuse tootmiseks ja sellel põhineva aurutsükli käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on meil sellele vaatamata kohustus pidevalt tõhustada süsteeme ja tehnoloogiat ning vähendada sellega kaasnevaid heitmeid. Soojuse tootmiseks kasutatakse kahte erinevat süsteemi: lokaalküttesüsteeme, kus põletatakse tavaliselt halupuid, pelleteid (puidugraanuleid), hakkpuitu jm, ning kaugküttesüsteeme, kus restkoldega või keevkihtkateldega katlamajades põletatakse
Esitlus soojuspumbad Tallinn 2013 Sissejuhatus 1. soojuspumba töö põhimõte 2. soojuspumpadest üldiselt 3. soojuspumpade lühiiseloomustus 4. õhk-õhk soojuspumbad 4.1 õhk-vesi soojuspumbad 5. maasoojuspump 6. kokkuvõte 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa.
või languses peenikestes torudes.Nähtus, kus vedelik/keha püüab võtta kõige väiksemat kuju. Mingi aine molekulide, soojuse või molekulide suunatud liikumise ülekandumisega.Vedeliku molekulide vahel mõjuva tõmbejõu mõjul; PPJ-jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele.Nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes.Nähtus, kus vedelik/keha püüab võtta kõige väiksemat kuju. Mingi aine molekulide, soojuse või molekulide suunatud liikumise ülekandumisega.Vedeliku molekulide vahel mõjuva tõmbejõu mõjul; PPJ-jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele.Nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes.Nähtus, kus vedelik/keha püüab võtta kõige väiksemat kuju.
SOOJUSPUMBAD 1. Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse? Soojuse ülekandmine tähendab soojuse kandmine madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks 2. Mis on külmutusagents? Aine abil kantakse soojust üle 3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis?
soojuskandjalt, kus vajalike vooluhulkade tasakaalustamiseks on jaotustorustikud varustatud vajalike reguleerventiilidega Kollektor vesikütte süsteem Toimib sarnaselt nagu kahetoru vesiküttesüsteem, süsteemi on lisatud veel pealevoolu ja tagasivoolu kollektorid Segasüsteem Korrustele jaotus sarnaselt kahetoru süsteemile ning korrusel jaotus ühetoru süsteem, ringsüsteem 3. Soojuspumba tööprotsessid Soojuspumba on 3 tööringi mis omavahel ei segune: Soojuse ammutamise ring Soojuspumba oma ring Soojuse äraandmise ring (küttesüsteemi oma ring) Sooja ammutamine aurustiga -> külmaine aurustamine -> kompressoriga pressitakse aur kokku(muudetakse rõhku) -> soojuse ära andmine külmaine kondenseerumine -> rõhkude tasakaalustamine rõhuregulleer ventiiliga, külmaine muutumine auru ja veeldunud aine seguks 4. Küttekehad Vesiküttekehad: Radiaatorid (75% konvektiivne soojusülekanne, 25% kiirguslik) (malmsektsioon-,
pilvise ilmaga, kuigi viimasel juhul kujuneb on saak märksa väiksemaks. Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Lisaks kollektoritele kuuluvad süsteemi juurde veel juhtimisseadmed ning mahutid soojuse salvestamiseks. Kollektorid paigaldatakse katusekattele või monteeritakse sarnaselt katuseakendega katusesse. Kollektor täidab sel juhul samaaegselt katusekatte ülesannet, ei ole tarvis kollektorialust laotuspinda eraldi katta. Kollektorid saab paigaldada ka juba kasutuses olevale majale. Kollektori kasutegur sõltub mitmetest asjaoludest: hoone soojustuse tasemest, kollektori pinna suurusest, kollektori suunast ilmakaarte suhtes, kollektori kaldenurgast(väikseim 30°, maksimaalne 70°)
võrgustikku, töötavad rütmiliselt, ei saa kontrollida, vere pumpamine organisimis laiali)Närvikude-lihaste koostises;ärrituste vastuvõtt ja nende ümbertöötlus, ärrituse edasikanne, organite töö koordineerimine. dendriidid- lühikesed,harunevad, närviimpulsid kulgevad neuroni keha suunas neuriidid- ainult üks pikk, närviimpulsid kulgevad neuronist välja teistesse neuronitesse või lõppelunditesse. Termoregulatsioon on kehatemperatuuri kontroll ja korrigeerimine e soojuse tekkimise ja äraandmise regulatsioon (püsisoojased).Hüpotalamuses paikneva termoregulatsioonikeskuse mõjutavad Läbivoolava vere temperatuur, Närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, Hormoonid (türoksiini, adrenaliini mõjul suureneb soojuse teke).Konvektsioonil levib soojus keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Soojuse äraandmine suureneb tuulega
Suured tuulepargid võivad koosneda sadadest individuaalsetest elektrituulikutest, mis on ühendatud elektrivõrguga. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase. Koormab keskkonda vähem kui teised energiaallikad. tuuleenergia tootmismaht (GW) Vaade õhust Rootsi Lillgrundi PÄIKESEENERGIA on saadud päikesekiirguse energiast Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel KASUTAMINE Soojuse tootmiseks kasutatakse päikesekütteseadmeid Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese- soojuselektrijaamades läbi soojuse Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: kiirguse kontsentreerimisega paigaldised
Siin viisil. termodünaamilises Süsteemide liigitus: Termodünaamilist süsteemi, millel süsteemis tehnilist tööd puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga (ka siis, kui süsteemi ei tehta ning termodün. temperatuur erineb väliskeskkonna temperatuurist), keha üleminekuks nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatiliseks olekust 1 olekusse2 süsteemiks, soojuse ülekannet tõkestavaid pindu aga vajalik soojushulk q=i2- adiabaatilisteks pindadeks. Süsteem, mis on i1. Seega on väliskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja isobaarilises td mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud protsessis keha poolt ehk isoleeritud termodünaamilise süsteemi nime. juurdesaadav või
Päikeseenergia Mis on päikeseenergia? -Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast, see vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. -Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Kasutusalad -Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. -Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse. -Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad: -kiirguse kontsentreerimisega paigaldised -kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised
Kehad kiirgavad ja neelavad soojust. Tarvi Langus 7.klass Sisukord Kust saab maa oma soojuse? Kõik kehad kiirgavad soojust. Kuidas kiirgus kehasid soojendab? Näiteid soojuskiirgusest: Kust saab maa oma soojuse? Maa saab oma soojuse päikeselt, täpsemalt päikese kiirgusest. Soojusjuhtivus ei tule kõne allagi, sest maa ja päikese vahel aine puudub. Päikese kiirguses on kolm olulist koostisosa. Kõik kehad kiirgavad soojust. Soojust kiirgavad kõik kehad isegi universum, mille keskmine temperatuur on -270 kraadi. Kiirguse iseloom sõltub keha temperatuurist. Soojuskiirgused liigitatakse pikalaineliseks ja lühilaineliseks kiirguseks. Jahedad kehad kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust (nt inimene).
sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 2.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele. Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu veekogudesse. Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni. 3.Too näited soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Maailmmeri on suur energia hoidja. Aurumise ja selle kandumisel mandrile teel paigutatakse energiat ümber, sest kui aur sedemeteks muutub eraldub selllest sama palju energiat kui aurustumisel. Hoovustega sooja vee ümber paigutamisel külmemasse piirkonda tõuseb vee temperatuur. Soojade hoovuste mõjualal on aurumine suurem. Golfi hoovus suurendab aurumist Ameerika idarannikul. Põhja-atlandi hoovus aga Atlandi ookeani kirde osas
Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. 1
. 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 6. Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 12 2 3 1. Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. · Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa.
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1318&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da Soojuspumbad Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2
MULLAST B. AEG MULLATEKE ON AEGLANE PROTSESS. SOOJAS JA NIISKES KLIIMAS ON MULLATEKE KIIREM. NOORIMAD MULLAD ON RANNIKUL, VULKAANILISTEL ALADEL 1. MULLA PAKSUS PAKSEMAD MULLAD ON ROHTLATES, KUS NEED ON SAANUD KAUEM KUJUNEDA, NEID EI HÄVITANUD MANDRIJÄÄ 2. MULLA EHITUS VANEMATES MULDADES ON HORISONDID SELGEMALT VÄLJA KUJUNENUD C. RELJEEF MÕJUTAB VEE, SOOJUSE JA MULLAOSAKESTE JAOTUMIST 1. TASANE MULLATEKKE TINGIMUSED ÜHTLASEMAD a. MULLAD ÜHTLASEMAD SOOJUS, NIISKUS, TOITAINED JAOTUVAD ÜHTLASELT b. TUULE-EROSIOONI ESINEMINE SUURTEL LAGEDATEL PÕLDUDEL KANNAB TUUL VILJAKA PINNASE ÄRA 2. EBATASANE VEE, SOOJUSE EBAÜHTLANE JAOTUMINE a. MITMEKESISED MULLAD JALAMIL ON PAKSEMAD JA NIISKEMAD MULLAD
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3
Soojustehnika eksamiküsimused. Aroni nägemus soojuse eksamist, ei vastuta õigsuse eest ja osad joonised ja asjad puudu ka. 1. Mida käsitleb soojustehnika ja termodünaamika ? Soojusthenika teadusharu, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi, kusjuures on rakendusteadus. Alused rajanevad termodünaamikal ja soojuslevil. ST tegeleb soojuse tootmise ja transportimisprotsessidega, samuti jahutusprotsessidega külmutustehnika. Termodünaamika Teadus mis tegeleb erinevate energialiikide vastastikuste muundumistega (hõlmab keemilisi, füüsikalisi, mehaanilisi, sooojuslike ning elektromagneetilisi nähtusi) 2. Energia mõiste ja mõõtühikud? Energia objekti töövõime, töövaru, s.t. kehade võime panna tööle teisi kehi. Ühikud: Peamine: J(dzaul), J=N*m=kg*m²/s², (kJ, MJ, GJ) , veel: Wh(3600J), cal(4,19J) 3
· Sotsiaalkindlustusmaks 33% so ca 495.- EEK · Kogumispenson 2% so ca 30.-EEK · Töötuskindlustus 0,6+0,3= 0,9 % so ca 13,5 EEK · Transpordikulu ca 10.-EEK · Kütuse kulu ca 20.- EEK · Amortisatsioon ca 40.- EEK · Ettevõtte üldkulud · Puhkusereservi moodustamise kulud ca 1/11 kogusummast so 150.- EEK · Seega ca 546,50 EEK töötajale kätte ca 270.- EEK/kord. Leiame, et selline kulu on ühes kalendrikuus mõistlik Soojuse kadu · Küte (soojuse kadu) suvekuudel kujuneb järgmiselt: maja peasoojusmõõtja järgi esitatakse majale arve soojusenergia eest nt 10 000 EEK, inimesed esitavad sooja vee näite nt 200 m³ seega 200*30,17 = 6 034.- EEK. · Küte (soojuse kadu) on seega 10 000 - 6 034 = 3 966.- EEK, mis jaotatakse ruutmeetrite järgi korteritele. Alternatiivina oleks võimalik suvel soojusenergia jagada 200 m³-le, seega 10 000/ 200 = 50.- EEK/ m³ (lisandub külma vee tasu 20,6 EEK/ m³).
http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis
Lahusühtlane segu, koosneb lahustist ühtlaselt jaotunud ühest, mitmest lahustunud ainest. Lahustatav ainegaasilis,vedelas, tahkes olekus aine. Lahustumisel segunevad lahustatava aine osakesed lahustiga, moodustades sellega ühtlase segu.vee molekul(lahusti) suhkru molekul(lahustunud aine).vee molekulid on polaarsed hüdratsioon(hüdraatumine)-aineosakeste(ioonid,molekuilid) seostumine vee molekulidega. Kui ülekaalus on soojuse eraldumine hüdraatumisel, on lahustumine eksotermiline. kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel, on lahustumine endotermiline.vees hästilahustuvate ainete osakesed hüdraatuvad tugevasti.lahustumise soojusefekt: sidemete katkemisel osakeste vahel - energia neeldub; osakeste hüdraatumisel energia eraldub
SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast. Tööstuses tarbivad soojust eelkõigge mitmesugused tööstusahjud, kuivatid ja väga erinevat tüüpi soojusvahendid. Olmes aga tarvitatakse soojust peamiselt kütteks. Soojust
muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (Iga päev läbib neeru ligi 1000 liitrit verd). Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa sooli ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon. Termoregulatsioon Kehatemperatuuri konstantsus eeldab soojusproduktsiooni ja soojuse äraandmise võrdsust pikema ajavahemiku jooksul ehk teisiti öeldes tasakaalustatud soojusbilanssi. Soojuse äraandmine: Soojuse äraandmine organismist toimub peamiselt naha ja hingamisteede kaudu. · Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad isoleerivad omadused, mis aitavad säilitada kehatemperatuuri jahedas keskkonnas. · Naha verevarustus on organiseeritud nii, et see võimaldab (~ 8 korda) muuta soojuse äraandmist ümbritsevasse keskkonda.
Termodünaamika alused: 1) Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks. 2) Tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. 3) On makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid p, V, T, Q, U, m. I ja II printsiip: I printsiip U = Q + A -> Siseenergia muut on võrdne süsteemile antud soojushulga ja välisjõudude poolt tehtava töö summaga ehk Q = U A -> Süsteemile antud soojuse arvel suureneb süsteemi siseenergia ning süsteem teeb välisjõudude ületamiseks tööd.
rahasõbralikuks. Esmalt tuleks kontrollida, kas maja on korralikult soojustatud. Juhul, kui on soojust lekkivaid kohti tuleks need renoveerida. See võib aga päris kulukas olla. Võimalik on veel lasta koju ehitada päikesepatareid või soojuspump. Mõlemad maksvad päris kopsaka summa, kuid kaugemas tulevikus toob see 2/3 soojusenergiat tasuta. Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirgusest. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks. Majade katustele paigaldatakse päikepatareid. Tegemist on kastidega, mille karastatud katteklaasi all asub must ja mattpinnaline absorber; selle sees olevas vasktorustikus ringleb soojuskanduri lahus, mis päikeseenergia mõjul soojeneb. Kõige all on isolatsioonikiht, mis peab takistama soojuse kadu ümbritsevasse keskkonda. Soojusenergia juhitakse akumulatsioonipaaki, milles toimub keskküttesüsteemi, pesu-, või vannivee soojuse edasi kandmine.
jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja moodustab praegu EL-s kaks kolmandikku kogu taastuvenergiast. Bioenergial on palju eeliseid, sest see on: · konkurentsivõimeline, kuna soojuse tootmiseks kasutatava biomassi peamised allikad on suhteliselt odavad võrreldes fossiilenergia allikatega · alati saadav, sest vastupidiselt päikese- ja tuuleenergiale saab bioenergiat toota pidevalt, kuna enamikku lähteaineid on võimalik varus hoida · otstarbekas, kuna bioenergia abil saab täita hooajati muutuvaid vajadusi (näiteks varutakse paljudes majapidamistes talveks küttepuid) · keskkonnasäästlik, sest vastavad uuringud on näidanud, et EL-s oleks võimalik kasutada
Termiline 4. Liigitus kommutatsiooni protsessi olemus järgi a. Kontakt aparaadid (automaatsed ja mitte automaatsed) b. Kontakti vabad aparaadid (füüsilised kontaktid puuduvad kontakteerumine toimub pooljuhtide abil) 5. Liigitus kaitseviisi ja astme järgi a. Lahtine b. Kinnine või kaitstud ehitus viis c. Plahvatus kindel d. Hermeetiline 6. Elektriaparaaditele esitatavad nõuded a. Soojuse eraldus b. Termiline ja elektro dünaamiline mõju c. Ülepingetaluvus d. Kontaktide kommuteerimis võime e. Aparaatide töökindlus ja selle puudumise tagajärjed f. Kulumiskindlus g. Väikesed mõõtmed ja mass h. Odavus i. Võimalikult lihtne konstruktsioon j. Paigalduse ja teeninduse lihtsus k. Töötäpsus ja toime kiirus
Eutrofeerumine – veekogude rikastumine toitainetega (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega) ning seejärel taimestiku äkiline vohamine ja kinnikasvamine, mis toob kaasa hapnikupuuduse veekogus ja veekvaliteedi halvanemise. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “kasvuhoonegaasid” (CO2, NO2, metaan, freoonid), mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase. Need soojuskiirgust neelavad „inimtekkelised“ kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi, see aga suurendab loomulikku kasvuhooneefekti
hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda soojushulgast ● Pulss tõuseb 110-115 lööki minutis 100m jooksu harjutamine - Mis muutub peale lõdvestavat jalutamist? ● Energiavarude vähenemine veelgi ja väsimus intensiivistub. ● Adrenaliini eritumine ● Piimhappe tekkimine kiirelt ● Südametöö kiirenemine ● Higistamine intensiivistub ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaob vesi ja soolad ● Pulss tõuseb 115-120 lööki minutis Korvpall 20 min ● Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja eritub higi. Vere temperatuur alaneb. ● Pulsisagedus suureneb (130-145 lööki minutis). Kuna trenn on efektiivne. ● Tekib janu, sest inimene eritab naha kaudu palju vedelikku. Venitused, sirutused, lõdvestumine ja lõdvestav jalutamine ● Pulsisagedus väheneb. ● Hingamine aeglustub. ● Lihased lõdvestuvad. ● Lihastes ATP varu taastamine. ● Eemaldatakse organismi kogunenud piimhappe eemaldamine.
Mida suurem on korrapäratus, seda suurem on ka entroopia. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas. Seega on iga isoleeritud süsteemi saatuseks muutuda korrapäratuks. Pöörduval protsessil suureneb gaasi energia samapalju kui väheneb soojusallika energia ning süsteemi energia ei muutunud. Konstantsel temperatuuril saab süsteemi entroopiamuutu S arvutada valemist: ülekandmist keskkonna temperatuuri lõpmata väike tõstmine muudaks soojuse ülekande suunda. Entroopia on olekufunktsioon süsteemi korrapära (või korrapäratus) ei sõltu vastava oleku saavutamise teest. Tööd kulumata ei saa soojust üle viia külmemalt kehalt soojemale. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Tuleb teha kindlaks, missugused tegurid tõstavad süsteemi entroopiat. Temperatuuri tõusuga kaasneb süsteemi korrapära vähenemine, kuna molekulid hakkavad rohkem (energilisemalt, kiiremini) liikuma.
Elektriküte Elekteriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid, õliradiaatorid, konvektorid, küttekaablid, klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga seadmed. Seega tasub lasta kavandada elektriküttesüsteem spetsialistidel. Samuti tuleb rõhku panna soojustusele. Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda. Elektriga saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi just neid pindu mida parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika mida vaja on
Soojuspumbad funktsioneerivad täpselt sama põhimõtte kohaselt, ainult vastupidises suunas. Ometi on ka siin määravaks põhimõtteks soojusenergia ülekanne. Kogu protsess toimub tänu väga madala keemistemperatuuriga vedelikele ehk jahutusainetele. · Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad. · Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog. · Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks. · Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni vedelik jahtub ja ringlus taastub: taas võetakse soojust ja antakse tagasi kütteseadmetes voolavale veele. Kogu tööprotsess toimub 100% ilma heitmeteta. Maasoojuspump Maasoojuspump on soojuspump, mis ammutab oma energia maa seest. Suvel kütab päike
Pilootseadmete tasemel tegeldakse tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga. Energiakasutuses võib täheldada efektiivsuse tõusu sisemajandusliku kogutoodangu primaarenergiasisaldus on langenud 1990. aastaga võrreldes 30%. Nii elektrienergia tootmine kui ka tarbimine on pärast üleminekuperioodil toimunud suurt langust vähesel määral tõusnud ja viimase 34 aasta jooksul jäänud peaaegu stabiilseks. Soojuse tootmiseks tarbiti põhiliselt kütteõli, maagaasi ja põlevkivi. Soojuse tootmise maht on 1990. a. 79 PJ tasemelt langenud viimasel paaril aastal keskmiselt 45-46 PJ-le. Alates 1993. a. on pidevalt suurenenud maagaasi ja vähenenud kütteõlide osatähtsus soojuse tootmises. Eesti küttemajanduses on seni valdav olnud kaugküte, mis moodustab kogu küttest ligi 70%. Kuigi kaugküttesse on taasiseseisvuse perioodil tehtud suuri investeeringuid, on selles valdkonnas jätkuvalt probleeme
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e.
Solar power What is solar power? Solar power is the energy, which is derived from solar radiation energy. Mainy used to heat and power production, but as well as natural lighting. Solar power released as a result of fusion reactions taking place in the sun. What is solar power? Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Using heat production production of electricity from solar energy Kasutamine: Soojuse tootmiseks (sh. tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
