Elundkonnad ja hormoonid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Sisenõrenäärmed

Sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed on organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. Hormoonid nõristatakse verre ilma spetsiaalsete viimajuhadeta. Hormoonid reguleerivad ainevahetust Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained ­ hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmedVeri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid ja ka nende mõju on pikaajalisem, Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi

Bioloogia

1

docx

BIOLOOGIA kordamine KT-ks - elundkonnad, vereinge

NEIS ASUVAD RETSEPTORRAKUD, MILLEL ON VÕIME MUUNDADA VÄLISMÕJU NÄRVISÜSTEEMIS TÖÖDELDAVATEKS NÄRVIIMPULSSIDEKS. NINAS ASUVAD HAISTMISRETSEPTORID, KEELEL ASUVAD MAITSMISRETSEPTORID (REGISTREERIVAD KEEMILISI SIGNAALE), SILMADES ASUVAD NÄGEMISRETSEPTORID (REGULEERIVAD VALGUSSIGNAALE), KÕRVADES ASUVAD KUULMISRETSEPTORID (REGISTREERIVAD MEHAANILISI SIGNAALE), NAHAS ASUVAD TERMORETSEPTORID (REGISTREERIVAD SOOJUST). SISENÕRESÜSTEEM ­ REGULEERIB ORGANISMI ELUAVALDUSI. HORMOONID ON AINED , MILLEL ON KINDEL TOIME TEISTELE RAKKUDELE JA ORGANITELE. HORMOONIDE REGULEERIVAD RAKUAINEVAHETUST, KASVUREGULATSIOONI, VÄRVUSE KUJUNEMIST, RINGEELUNDKONDA, SEEDIMIST JA SIGIMIST. SIGIMISELUNDKOND ­ VAJALIK JÄRGLASTE SAAMISEKS. SIGIMINE TOIMUB SUGULISELS. JÄRGLASI SAADAKSE MEHE JA NAISE SIGIMISELUNDKONNA TOODETUD SUGURAKKUDE ÜHINEMISEL. HOMÖOSTAAS ­ ORGANISMI VÕIME TAGADA SISEKESKKONNA STABIILSUS MUUTUVATE VÄLISTINGIMUSTE JUURES

Bioloogia

3

doc

Inimene

KORDAMISKÜSIMUSED: Inimene · I Elundkonnad 1. Nimetage 3 naha tähtsust organismis. 2. Millest koosneb ja mis tähtsused on tugielundkonnal? 3. Kirjeldage toidu liikumist seedeelundkonnas. Mis tähtsus on seedeelundkonnal? 4. Millest koosneb ringeelundkond. Nimetage 3 ringeelundkonna tähtsust. 5. Millest koosneb ja mis tähtsus on hingamiselundkonnal? 6. Millest koosneb ja mis tähtsus on erituselundkonnal? 7. Kuidas jaguneb närvisüsteem? Selgitage. 8. Nimetage meeleelundid. Mis tähtsus on meeleelunditel? 9

Bioloogia

2

docx

Inimene

Tema rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked, on neuronid. See koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendriidid on lühemad jätked, mis võtavad vastu signaale. Pikemad jätked on neuriidid ehk aksonid ja nad juhivad närviimpulsse edasi teistesse rakkudesse. Kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga, nim. sünapsideks. 8) Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Ühistalitusega elundid koonduvad elundkonnaks. Inimese puhul on nendeks katteelundkond (nt. nahk; kaitseb keskkonnamõjude eest), tugielundkond (võimaldab liikuda), seedeelundkond (lagundab toitu), hingamiselundkond (varustab organismi hapnikuga), ringeelundkond (transpordib kehas

Bioloogia

12

docx

Inimese bioloogia

· Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju ­ seal toimub informatsiooni töötlemine) ja piirdenärvisüsteem (närvid). · Meeleelundites asuvad spetsiifilised retseptorrakud, mille ühiseks omaduseks on võime muundada välismõju närvisüsteemis töödeltavateks närviimpulssideks. · SISENÕRESÜSTEEM · Reguleerib organismi eluavaldusi. · Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõre- ehk endokriinnäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. · Hormoonid reguleerivad väga paljusid funktsioone: rakuainevahetust, kasvu, iono- ja osmoregulatsiooni, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist ja sigimist.  · SIGIMISELUNDKOND · Vajalik järglaste saamiseks. · Mehel: eesnääre, seemnesari, peenis. · Naisel: rinnanääre, munasari, emakas, tupp

Bioloogia

2

doc

Bioloogia-inimese füsioloogia

signaalide edastamine; sidekude, elastsetest kiududest koosnev võrk, põhimassi moodustab kollageen, sidekoe ülesandeks on ühendada teisi kudesid omavahel ja toetada elastseid kehaosi(veri, rasvkude luukude); lihaskude, ülesandeks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon, mis toimub tänu müofibrillidele, lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihakude: jaguneb skeletilihased ja südamelihased; epiteelkude, ülesandeks on kaitsta organismi. Elundkonnad: katteelundkond- kaitseb keskkonna mõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Inimese väliskatteks on nahk. Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekudedest. Nahas asuvad taktiilised retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest

Bioloogia

4

docx

Inimene (koed, elundkonnad, erinevus loomadest)

Rakud paiknevad mitmekihiliselt, tihedasti ja üksteise kõrval. - lihaskude. Talitluseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: a.) silelihaskud - koosneb ühetuumalistest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskoest koosnevad kõik siseelundkonnalihased (v.a süda). Silelihaskoe kontraktsioon ei allu tahtele, seda reguleerib nii vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid. b.) vöötlihaskude ­ koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Nad on kontraktsiooni võimelised e kokkutõmbevõimelised. Allub tahtele, treenitav, treenides suureneb. Vöötlihaskude jaotakse kaheks: 1.)skeletilihased ­ kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Skeletilihaste kontraktsioon allub tahtele. 2.) südamelihaskude e müokard ­ rakud on harunenud ja ühendavad omavahel võrgustikuks.

Bioloogia

7

doc

Koed, elundkonnad ja mõisted

närve. · Seljaaju sunktsioonideks on: Sisenõresüsteem 1)annab infot edasi peaajju; · Reguleerib organismi eluavaldusi. 2)tema kaudu toimivad refleksid. · Paljud elutalitused on · Peaaju asub koljuõõnes ja jaotub hormoonide kontrolli all. suurajuks ja ajutüveks. · Hormoonid on ained, mida · Suuraju koosneb otsaajust ja toodavad sisenõrenäärmed ja vehajust. millel on kindel toime teistele · Otsaaju on kõge suurem aju osa rakkudele ja organitele. ja koosneb kahest poolkerast. · Hormoonid reguleerivad väga · Ajupoolkerad koosnevad

Bioloogia

Kommentaarid (0)