Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese elundkonnad KT (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mil viisil talitleb nahk meeleelundina?
  • Mil viisil talitleb nahk erituselundina?
  • Kuidas kaitseb nahk UV-kiirguse kahjustava toime eest?
  • Mil viisil osaleb nahk organismi termoregulatsioonis?
  • Kuhu nad imenduvad?
  • Millised protsessid toimuvad jämesooles?
  • Kuidas toimub organismis hingamise regulatsioon?
  • Kuidas tekib suhkruhaigus ja milles see seisneb?
  • Mis toimuvad verega suures väikeses vereringes?
  • Kuidas reageerib organism haigustekitajatele?
  • Kuidas toimub eritamine neerudes?
  • Mil viisil toimub lõpliku uriini koguse reguleerimine?
  • Mil viisil reguleerib organism lühiajalisele füüsilisele pingutusele?
  • Milles seisneb energeetiline pidevus?
  • Millised muutused toimuvad seoses vananemisega luustikus?
II Nimeta

  • Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises
  • Nahas paiknevad retseptorid : taktiilsed retseptorid ( venitus ,surve) , termoretseptorid (külm,kuum)
  • Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu
  • Tugi- ja liikumiselundkonna funk .: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid
  • Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . – peensool (toitainete imendumine verre) – jämesool( seedimata toiduosakesed) –pärak
  • Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed
  • Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, vereplasmavalkude süntees, punaste vererakkude süntees, punaste vererakkude lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varupaik, kolesterooli süntees
  • Seedeelundkonna ül: toidu purustamine, toitainete lagundamine seedeensüümide abil, toitainete lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi
  • Veres leiduvaid aineid, mille sisaldust reguleerib maks: veresuhkur , aminohapped , rasvad , kolesterool , kahjulikud ained
  • Vereringe elundkonna ül: hingamisgaaside transport hingamiselunditest teistesse elundkondadesse ja tagasi, toitainete transport seedeelundkonnast teistesse elundkondadesse, ainevahetuse jääkide transport kudedest erituselunditesse
  • Tegurid, mis mõjutavad südametööd: adrenaliin , jäsemete liigutamine, vererõhk
  • Hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: insuliin , glükagoon ja adrenaliin
  • Rakke, mis kindlustavad vere kaitsefunktsiooni: leukotsüüdid, trombotsüüdid, erütrotsüüdid
  • Võimalusi , kuidas toimub jääkainete eritamine kehast- higistamine , uriiniga, kopsudest väljahingatava õhuga
  • Kuse-elundkonna osad: neerud , kusejuhad, kusepõis, kusiti.
  • Inimese sisenõrenäärmeid(ül + hormoon )- 1) kilpnääre- intensiivistab rakuainevahetus(türoksiin) , 2) ajuripats – vähendab vee hulka uriinis (antidiureetiline hormoon), 3) kõhunääre- vähendab glükoosi sisaldust veres ( insuliin) , 4)sugunäärmed- mõjutavad sugutunnuste välja kujunemist (N –östrogeen ; M- testosteroon )
  • Protsesse, millele kulun energia puhkaval inimesel- ainevahetus ,kasv, metaboolne energiakadu ,väljaheited,uriin
  • Protsesse, mis kindlustavad organismis füüsilise pidevuse- ATP, mis lihaskoes ; ATP, mis tekib glükoosi käigus; Aeroobsel hingamisel sünteesitav ATP
  • Toitained , millest saab organism energiat füüsilise pingutuse korral: glükoos, rasvad, valgud
  • Inimese vananemisega kaasnevaid muutusi: juuste hõrenemine, kuulmise nõrgenemine, luude hõrenemine, naha elastsuse vähenemine
  • Keskkonnategurid , mis kiirendavad vananemist : tubakasuits , liigne füüsiline koormus, ravimid , rasvane praetud toit
    III Selgita
  • Mil viisil talitleb nahk meeleelundina? Inimese kompimiselundiks on nahk. Nahas asuvad erinevad retseptorid, mille abil inimene tajub valu, survet , külma ja kuuma.
  • Mil viisil talitleb nahk erituselundina? Läbi naha toimub higistamine.
  • Kuidas kaitseb nahk UV-kiirguse kahjustava toime eest? Melaniin on rasvlahustuv rakuvärvaine ( pigment ), mida sünteesitakse nahas. See annab nahale värvuse ja kaitseb ultraviolettkiirguse eest.
  • Mil viisil osaleb nahk organismi termoregulatsioonis? Soojuse äraandmine ( kehapinnalt)
  • Millised on suhkrute ,valkude ja rasvade lõhustamisel soolestikus tekkivad ained ja kuhu nad imenduvad? Suhkrud -glükoos-verre Valgud -aminohapped-verre Rasvad( lipiidid )- glütserool+ rasvhapped -lümfiringe
  • Millised protsessid toimuvad jämesooles? Seedimata toiduosakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse
  • Kuidas kontrollib maks 1)vere glükoosisisaldust 2)aminohapete hulka veres 3) mittevajalike ainete sisaldust veres? 1) Kui veresuhkru liiga kõrge- eritub kõhunäärmest INSULIINI; Kui glükoosi hulk veres liiga madal - hakkab kõhunääre sünteesima GLÜKAGOONI 2) Kehavalkude tootmisest ülejäänud aminohapped lõhustatakse 3) Lagundab
  • Kuidas toimub organismis hingamise regulatsioon? Toimub vere CO2 sisaldusest sõltuvalt.
  • Mil viisil reguleerivad pankrease (kõhunääre) hormoonid vere glükoosisisaldust? Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui glükoosi hulk veres liiga väike, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni.
  • Kuidas tekib suhkruhaigus ja milles see seisneb? Organism ei suuda vere glükoosisisaldust kontrollida, sest nende kõhunääre toodab liiga vähe või ei tooda üldse insuliini. Ilma insuliinita ei saa glükoos rakkudesse siseneda ja selle kontsentratsioon veres tõuseb.
  • Selgita muutusi, mis toimuvad verega suures / väikeses vereringes?
    Suur vereringe: Varustada keha hapnikuga.
    Väike vereringe ehk kopsuvereringe : Venoosne veri kopsu, kus rikastub hapnikuga
  • Kuidas reageerib organism haigustekitajatele ? Kaasasündinud kaitsemehhanismid reageerivad kiiresti paljudele patogeenidele. Omandatud immuunsus reageerib aeglasemalt kindlatele patogeenidele(mikroobid)
  • Kuidas toimub eritamine neerudes? (joonis vihikus) Neerukehakesed e nefronid ( ultrafiltratsioon )- esmane uriin Neerutorukesed( reabsorbtsioon ) – uriin
  • Mil viisil toimub lõpliku uriini koguse reguleerimine? Reabsorbtsiooni
  • Mil viisil reguleerib organism lühiajalisele füüsilisele pingutusele? Hapniku hulk väheneb,, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb , kehat . tõuseb, veresuhkru taseme tõus
  • Milles seisneb energeetiline pidevus? Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel
  • Milline on treeningu pikaajaline mõju südamele ja veresoonkonnale,kopsudele ja lihastele ? Suureneb südame löögimaht, kopsumaht ja lihaste anaeroobne töövõime, tugevdab veresooni
  • Millised muutused toimuvad seoses vananemisega luustikus? Sigimiselundkonnas?
    Toimub luude hõrenemine( osteoporoos ). Liigesepõletik
    Meeste viljakus väheneb, naised muutuvad viljatuks ligikaud 50-aastaselt
    VÕRDLE

  • Neuraalne
    Humoraalne
    NS vahendusel
    Hormoonide
    Kiire regulatsiooni tüüp
    Aeglane regulatsiooni tüüp
    Kiire nagu telefoni ühendus
    Ühendus nagu raadio

  • Postiivne tagasiside
    Negatiivne tagasiside
    Võimendatakse organismis tekkinud kõrvalekallet
    Käivitub esialgsetele muutustele vastupidine reaktsioon ,mis kindlustab organismis esialgse olukorra
    Oksendamine ,sünnitamine, vere hüübimine
    Keha temp. regulatsioon

  • Ülemine kriitiline temp
    Alumine kriitiline temp
    Kui higistamine ei jahuta
    Väliskk on külm ja organism ei suuda püsivalt sooja hoida
    Keemilised reaktsioonid kiirenevad- toodetakse veel rohkem soojust
    Ainevahetus peatub
    päikesepiste
    alajahtumine
  • Hapniku ja süsihappegaasi transport toimub vere vahendusel.
    Hapnik- aktiivne transport Süsihappegaas- passiivne transport

  • Sissehingamine
    Väljahingamine
    Sissehingatav õhk – 20,8% hapnik
    0,03% süsihappegaas
    Väljahingatav õhk- 16,6% hapnik
    süsihappegaas 4,4%
    Vahelihas tõmbub kokku(lameneb)
    Vahelihas lõtvub(kumerdub)
    Roietevahelised lihased lõtvuvad
    Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku

  • Insuliin
    Glükagoon
    Kui veresuhkur liiga kõrge eritub kõhunäärmest insuliini
    Kui veresuhkur liiga mada, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni
  • Humoraalne reaktsioon ( antikehad hävitavad patogeenid ) / Tsellulaarne immuunsus (tapjarakud hävitavad patogeenid)

  • Esmane uriin
    Lõplik uriin
    Sisaldab glükoosi, aminohappeid , teisi organismile vajalikke aineid
    Ei sisalda enam neid aineid
    (toimub vee,glükoosi,aminohapete tagasi imendumine)
  • Vee saamine: jook,söök Vee kadu: naha kaudu, higi, hingamine ,uriin,

  • N sugunäärmned – munasarjad
    M sugunäärmed-
    Munarakkude küpsemine
    Spermatogenees
    Naissuguhormoonide süntees (östrogeen ja progesteroon)
    Meessuguhormoonide sünteed (testosteroon)
  • Glükoos- iga pävasel aktiivsusel( anaeroobne treening )
    Rasvad- aeroobsed protsessid kestva aktiivsuse korral
    Valgud- tavaliselt mitte , nälgimise korral ainult
  • Inimese elundkonnad KT #1 Inimese elundkonnad KT #2 Inimese elundkonnad KT #3 Inimese elundkonnad KT #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kellu33 Õppematerjali autor
    Vastused inimese elundkonna kt kordamisküsimustele. Hea ettevalmistus.

    Sarnased õppematerjalid

    Bioloogia II kursus-KODUNE KONTROLLTÖÖ NR 2-TEEMA - INIMENE
    7
    doc

    Bioloogia II kursus: KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE

    KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad

    Bioloogia
    bioloogia-ii-kursus-kodune-kontrolltoo-nr-2
    8
    docx

    bioloogia-ii-kursus-kodun e-kontrolltoo-nr-2

    KODUNE KONTROLLTÖÖ NR.2. TEEMA - INIMENE 1. Vii kokku süstemaatika ühik ja inimese kuuluvus õigesse süsteemiühikusse. Alusta süsteemi väikseimast ühikust. a) Riik loomad b) Hõimkond keelikloomad c) Klass imetajad d) Selts esikloomalised e) Sugukond inimlased f) Perekond inimene g) Liik tark inimene 2.Vali õige!Homöostaas on:a) regulaarne soolade vahetus organismi ja keskkkonna vahel b) stabiilne keskkonna temperatuur c) stabiilne sisekeskkond d) stabiilne organismi sisene temperatuur 3. Kas esitatud väited on õiged või väärad

    Bioloogia
    Inimene kui tervik
    8
    doc

    Inimene kui tervik

    INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastav

    Bioloogia
    Ülevaade inimorganismi ehitusest
    3
    docx

    Ülevaade inimorganismi ehitusest

    *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. *Lihasrakkudes paiknevad müofirillid. *Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist 40-50% *Silelihaskude ja vöötlihaskude, skeletilihased, südamelihased. Närvikude: *Närvikude võtab vastu ärritusi, kannab edasi tekkinud ärritust. *Neuronid- *Dendriit- *Närviimpulss- *Üks närvirakk suudab erutuda maksimaalselt 500 korda sekundis. *Tugevam ärritus ei tekita tugevamat signaali, vaid põhjustab suurema arvu närviimpulsside genereerimise. *Närvirakud ei uuene. Sünapsid: *Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Elundkonnad:

    Bioloogia
    12-klassi bioloogiaõpiku 2-peatüki küsimused
    8
    docx

    12. klassi bioloogiaõpiku 2. peatüki küsimused

    BIOLOOGIA 2. PEATÜKI KÜSIMUSED Küsimused lk 60 1) Milline on inimese asend loomariigi süsteemis? Hõimkond: selgroogsed Klass: imetajad Selts: esikloomalised Ülemsugukond: inimlaadsed Alamsugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo Sapiens 2) Millised on inimese sarnasused inimahvidega? * Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest?

    Bioloogia
    Inimene - asend loomariigis-üldiseloomustus-iseloomulikud tunnused
    7
    docx

    Inimene - asend loomariigis, üldiseloomustus, iseloomulikud tunnused

    Vereringeelundkond ja glükoosisisalduse kontroll Vereringeelundkond= süda+veri+veresooned Väike vereringe-kopsude ja südame vahel Suur vereringe-südame ja kogu keha vahel Südame tööd mõjutavad: Hingasmisgaaside sisaldus veres Füüsiline pingutus Adrenaliin Vanus Vererõhk (mida aeglasemalt süda lööb, seda kõrgem on vererõhk) Veresuhkru sisalduse kontroll Terve inimese versuhkru tase: 3,5-6 Sõltub: Toit+jook,füüsiline aktiivsus Glükoos jõuab verre: Süsivesikute seedimisel Glükogeeni lagundamisel Glükoosi sünteesid mittesüsivesikutest- valkude ja rasvade lagundamisel. Toidust saame: tärklis, sahharoos, maltoos Veresuhkru regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimisega veres tegeleb kõhunääre ehk pankreas Pankreas eritab: A. Insuliini, mis vähendab vere glükoosisisaldust. B

    Bioloogia
    Bioloogia - inimene
    4
    doc

    Bioloogia - inimene

    Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid

    Bioloogia
    Bioloogia mõisted
    4
    odt

    Bioloogia mõisted

    1)Maks-temalt tulev ensüüm tegeleb rasvarikkamate toitude, alkohoolsete jookide lõhustamisega. 2)Süljenäärmed-sealt tulev amüülaas hakkab juba suus toitu lõhustama. 3)Kõhunääre-toodab lipaasi rasvade lõhustamiseks. Millistes seedekanali osades ja mille mõjul toimub valkude lõhustumine? Valkude lõhustumine algab maos pepsiini toimel ning lõppeb peensooles(peensoole abil lõhestumine). Lõhustumissaadusteks on aminohapped ja need imenduvad verre. III 2)Kuidas kohaneb inimese organism väiksema hapnikusisaldusega õhus(liikudes kõrgemalt-madalamale)? Inimene hakkab hingeldama, et rohkem hapniku tuleks ja et organism saaks piisavalt hapniku. Kõrgemal on väiksem hapnikusisaldus, seega on organismil vaja tööd tega, et see kätte saada. 5)Rasvade lõhustumine Millises seedekanali osas?maos-kaksteistsõrmikus Mille mõjul?sapi,lipaasi KÕRGE(neg tagasiside)Keskne roll on kõhunäärmel

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun