MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA sissejuhatus (0)

3.02.2014 
MIKRO - JA MAKROÖKONOOMIKA 
EPJ0100 
Sissejuhatus 
TÖÖKORRALDUS 
Mikroökonoomika (1.-8. nädal):  Alar  Pukk 
 
Makroökonoomika (9.-16. nädal): Tiina Nuuter 
 
 
 
 
 
1 
3.02.2014 
TÖÖKORRALDUS 
Eksam  (50% mikroökonoomika, 50% makroökonoomika); 
Semestri jooksul 4 kontrolltööd: 
2 mikroökonoomikas; 
2 makroökonoomikas; 
Eksamieeldus: kõigi kontrolltööde tulemus  ≥ 51%; 
Eritingimused: 
mõlema mikroökonoomika kontrolltöö tulemus ≥ 81% annab 
võimaluse saada mikroökonoomika punktid eksamile ette; 
mõlema makroökonoomika kontrolltöö tulemus ≥ 81% annab 
võimaluse saada makroökonoomika punktid eksamile ette; 
eksamiosa vabastuse saamiseks peab eksamieeldus olema 
täidetud; 
Kontrolltöid saab  sooritada  üks kord. 
 
 
TÖÖKORRALDUS 
Mikroökonoomika kontrolltööd: 
  1. kontrolltöö: 5. nädal (3. märts); 
  2. kontrolltöö: 8. nädal (24. märts). 
 
 
Mikroökonoomika kõnetunnid: 
  T 15:00-17:00 
  ruum: III-B-305 
  [email protected] 
 
 
 
 
2 
3.02.2014 
MIKROÖKONOOMIKA-ALAST KIRJANDUST 
Kerem, K.,  Keres , K.,  Randveer , M. Mikroökonoomika alused. 
Tallinn: Külim, 2004. 
Kerem, K., Randveer, M., Vensel, V. Mikroökonoomika 
alusteooriad. Tallinn: Külim, 1996 
Myers, D.  Construction  Economics: A New  Approach . London, 
New  York : Spon Press, 2008. 
Riley , John G.  Essential  Microeconomics.  Cambridge  University 
Press, 2012. 
jt 
 
MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED 
Majandusteooria – sotsiaalteadus, mis uurib inimeste 
majanduslikult otstarbekat käitumist ressursside piiratuse 
tingimustes. 
Ressursid  – põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja 
teenuste tootmiseks. 
Tootmisressursse on 3 liiki: 
1)
loodusvarad; 
2)
tööjõud ehk inimressursid; 
3)
kapital. 
Sageli lisatakse sellesse loetellu veel neljas ressurss – 
ettevõtlikkus. 
3 
3.02.2014 
MAJANDUSE PÕHIKÜSIMUSED 
Keskne probleem majanduses – ressursid on piiratud. 
Fikseeritud kogus ressursse vs palju vajadusi ja soove. 
Nappus – võimetus rahuldada kõiki soove. 
Toimetulekuks tuleb valida 
MIDA TOOTA? 
KUIDAS TOOTA? 
KELLELE TOOTA? 
Majandus – teadus valikute tegemisest. 
ALTERNATIIVKULU  
Alternatiivkulu – alternatiivse võimaluse maksumus, 
millest loobutakse valiku tegemisel. 
Majandusteaduse üks alusmõisteid. 
Igasuguse majandusliku otsuse juures tehakse kompromiss 
ressursi kasutamise alternatiivsete võimaluste vahel. 
Näide: olgu nädalas 5 tundi, et õppida kaht ainet: 
mikro- ja makroökonoomikat ja 
ehitusmaterjale. 
Kumma õppimisele kulutada lisatund? Kasutegur? Muud 
mõjutavad asjaolud? 
Ressursid on harva samaväärselt kohandatavad 
alternatiivsetele kasutusviisidele – seda illustreerib 
kasvavate alternatiivkulude seadus. 
 
4 
3.02.2014 
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER 
Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste 
tootmisvõimaluste kombinatsioone mingi fikseeritud 
ressursside koguse ja antud tehnoloogia korral.  
Näide: riik toodab kahesuguseid tooteid: 
põllumajandussaadusi; 
tööstustooteid. 
 
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER 
A – kõik ressursid suunatud tööstustoodangu tootmisele; 
B, C, D, E – võimalikud vahepealsed kombinatsioonid; 
F – kõik ressursid suunatud põllumajandussaaduste tootmisele; 
Kõvera kuju väljendab kasvavate alternatiivkulude seadust; 
G – kättesaamatu olemasolevate ressursside korral; 
H – ressursside ebaefektiivne kasutamine. 
5 
3.02.2014 
TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVER 
Efektiivsuse tõstmine –  tootmisressursside  rohkem 
läbimõeldud kasutamine. 
Tootmisvõimaluste kõver illustreerib graafiliselt 
valikut; 
nappust; 
alternatiivkulu. 
EHITUSSEKTORI  ERILISUS  
Ehitusmajandus täiesti eraldiseisev: 
ehituse kui tootmissektori suurus; 
panus inimeste elukvaliteeti; 
ehitustoodete  unikaalsus . 
Eristatavaid omadusi: 
iga ehitis on unikaalne; seega tuleb iga projekti juures 
teostada majanduslikud arvutused; 
ehitusturgu iseloomustab suur arv suhteliselt väikese 
suurusega ettevõtteid, mis on jaotunud üsna suurel 
geograafilisel alal; 
ehitused on reeglina kodukontorist kaugel,  mistõttu 
ehitusjuht  peab tundma tehnilisi lahendusi; 
ehitussektori aktiivsus on otseselt sõltuv majanduse 
üldisest olukorrast; 
hinna kujunemine on keerukas tänu võistupakkumise 
protsessile. 
 
6 
3.02.2014 
EHITUSSEKTORI ERILISUS 
Oluline märksõna – jätkusuutlik ehitus, s.h. 
ressursside efektiivne kasutus; 
keskonna efektiivne kaitse (keskkonnamõjude 
minimeerimine ); 
sotsiaalsete  huvidega   arvestamine . 
 
 
 
Allikas: www. isover .com 
Allikas: www.simasa.co.uk 
EHITUSTURG JA SELLE  KEERUKUS  
Turg  – majanduse toimimise korraldus, mis võimaldab 
inimestel teha omavahel vabatahtlikke vahetustehinguid 
ostjate ja müüjate vahetustehingud mingi konkreetse toote või 
teenuse osas; 
palju erinevaid turge (nt ehitusmaterjalidele, elamutele, 
erinevatele teenustele jne); 
ühine: toimub  infovahetus  hinna, kvaliteedi ja koguste kohta; 
erinev: formaalsuse tase (nt väärtpaberiturg ja ehitusturg); 
Ehitusturg on oma  olemuselt  väga mitmekesine ning 
killustunud. 
Defineeritud sõltuvalt  
konkreetse ehituse tüübist (suurus, keerukus);  
geograafilisest asukohast; 
tellijast. 
 
7 
3.02.2014 
EHITUSTURG JA SELLE KEERUKUS 
Eesti ehitussektori ettevõtete erinevatest näitajatest pakub 
ülevaadet Eesti Statistikaamet. 
Ettevõtteid jagatakse: 
mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat ning aastane käive 
ja/või  bilansimaht  mitte üle 2 miljoni euro); 
väikeettevõtted (10 kuni 49 töötajat ning aastane käive 
ja/või bilansimaht mitte üle 10 miljoni euro); 
keskettevõtted (50 kuni 249 töötajat ning aastane käive 
ja/või bilansimaht mitte üle 43 miljoni euro); 
suurettevõtted (250 või enam töötajat ning aastane käive 
üle 50 miljoni euro ja/või bilansimaht üle 43 miljoni euro).  
Pea 90% elamu- ja mitteeluhoonete ehitusega tegelevatest 
ettevõtetest Eestis on mikroettevõtted. 
EHITUSTURG JA SELLE KEERUKUS 
Ehitusprojektiga on seotud suur hulk erinevaid osapooli, kellel 
on täita erinev roll; 
konkurentsi tase sõltub projekti keerukusest; 
transpordikuludega arvestamine; 
suure/ keeruka  projekti puhul sageli ehitusturu haare suureneb 
– konkureerivad ettevõtted laiemast geograafilisest 
piirkonnast ; 
orienteeritus siseturule; rahvusvahelisel tasandil suudavad 
konkureerida ainult suurettevõtted; 
seega turul osalejad: need, kes soovivad ja suudavad mingis 
geograafilises piirkonnas lepingu saamise nimel konkureerida. 
 
8 
3.02.2014 
MAJANDUSLIK ANALÜÜS 
Uurimisobjekt : inimese majanduskäitumise aspektid; 
Positivistlik analüüs: kirjeldab fakte, tingimusi, suhteid, 
seoseid, käitumist majanduses; 
 
Näide: materjalide hinnad on eelmisel kuul langenud. 
Normatiivne analüüs – sisaldab moraalseid ja väärtuselisi 
hinnanguid ja soovitusi. 
 
Näide: alkoholi tootmine on halb. 
Majanduslike kontseptsioonide analüüsimiseks kasutatakse 
mudeleid . 
Majanduslik mudel - reaalse maailma lihtsustatud kujutis, 
mida kasutatakse, et mõista, selgitada ja ennustada 
majanduslikke nähtusi. 
 
MAJANDUSLIK ANALÜÜS 
Mudelid võivad olla esitatud erinevatel viisidel: 
verbaalselt; 
  Näide: kauba nõutav kogus muutub turul pöördvõrdeliselt kauba 
  hinnaga. 
p 
matemaatiliselt; 
  Näide:  q = 60 − 0.5 p
graafiliselt; 
  Näide: 
Mudeleid tuleb praktikas 
  kontrollida. 
q 
 
9 
3.02.2014 
MAJANDUSRINGLUS 
Näide majandusmudelist – toodangu ja tulu ringkäik. 
Kõige lihtsustatum mudel majandusringlusest sisaldab 
suhteid vaid majapidamiste ja ettevõtete vahel. 
 
Ettevõtted 
Majapidamised  
MAJANDUSRINGLUS 
Toodete ja teenuste  turud  on vabatahtlikud vahetused 
tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha toodete 
ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad. 
 
Toodete ja teenuste turg 
Ettevõtted 
Majapidamised 
10 
3.02.2014 
MAJANDUSRINGLUS 
Ressursiturud  on vabatahtlikud vahetused ressursiomanike ja 
ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija 
ressursside vastu. 
 
Toodete ja teenuste turg 
Ettevõtted 
Majapidamised 
Ressursiturg  
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA 
Majandusteadus  jagatakse tüüpiliselt kaheks  suuremaks  
uurimisvaldkonnaks: 
1.
mikroökonoomika; 
2.
makroökonoomika. 
Mikroökonoomika analüüsib indiviidide, majapidamiste, 
ettevõtete, majandusharude majanduskäitumist tootjate ja 
tarbijatena. 
Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku 
funktsioneerimist (majanduse koondnäitajate analüüs). 
 
 
11 
3.02.2014 
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA 
Näiteid:  
Mikroökonoomika huviorbiiti kuuluvad: 
hindade kujunemine ja muutumine; 
ettevõtete  reaktsioon  muutuvatele hindadele; 
jne. 
Ehk  huvipakkuvaks  on individuaalsete majandusotsuste 
tegemine. 
Makroökonoomika huviorbiiti kuuluvad: 
inflatsioonimäär; 
töötuse määr; 
majanduskasv ; 
jne. 
Ehk huvipakkuvaks on majanduse tervikliku toimimise 
seisukohast  olulised küsimused. 
 
12