......................................................................24 1.10 Ettevõtte alustamine......................................................................................................26 3 1.11 Ettevõtte tegevus...........................................................................................................28 1.12 Uurimus tulemuste ja teooria peatüki vastavuse analüüs..............................................29 Kokkuvõte.................................................................................................................................31 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................32 Summary.................................................................................................................
seda läbi innovaatilise tegevuse defineeris Fry juba 15 aastat tagasi. Definitsioon arvestab nii ettevõtte käivitamise kui ka uuendamise aspekti, jättes isikliku riski tähelepanuta. Mõlema määratluse kohaselt on ettevõtja isik, kes tegutseb äris ja/või juhib ettevõtet. Ettevõtlus on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb. Ettevõtja üheks eesmärgiks, aga mitte ainukeseks motiiviks, on tulu saamine. Kirjanduses võib kohata ettevõtluse mõiste erinevaid aspekte - majanduse ja motivatsiooniga seonduv äri kasv, arendav ja riskivõttev käitumine. Ettevõtlus on ettevõtte asutamine ja selle tegevuse organiseerimine kasumi saamise ning ettevõtte omanike vara suurendamise eesmärgil. Ettevõtlus on äri käivitamine ja/või arendamine, kasutades uuenduslikku riskivõtvat juhtimist. Ettevõtlus on riskivõttev äriettevõtte planeerimise, organiseerimise ja käitamise protsess (Griffin). Ettevõtlus on majanduse arengut edasiviiv tegur
Alje Nohrin Äriplaani koostamine E-kursus Tallinn 2013 SISUKORD Õpijuhis.................................................................................................................................................... 3 1. ÄRIPLAAN............................................................................................................................................. 4 1.1 Äriplaani koostamise vajadus .................................................................................................. 4 1.2 Äriidee leidmine ...................................................................................................................... 4 1.3 Äriplaani struktuur .................................................................................................................. 5 1.4 Kirjutamisstiil .................................................................................................................
majanduslikus arengus. Cantilloni käsitluse järgi oli ettevõtja isik, kes leidis mõne seni kasutamata võimaluse ja tegi seejärel selle ära kasutamiseks vajalikke uuendusi. Selleks tuli kokku viia inimesed, raha ja tootmisvahendid ning luua uus organisatsioon. (nn Cantilloni ettevõtja) 8. J. Schmpeteri ettevõtjakäsitlus. Ettevõtja roll majanduses. Innovatsioonide põhiliigid. "Loov hävitus." Mark I ja Mark II süsteemid. · Huvitus majanduse ajaloolisest arengust ja jõudis veendumusele, et ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. · See tuleneb ettevõtja võimest tegutseda loova organisaatorina ja luua innovatsioonide kaudu uusi tegevusalasid · Schumpeteri 1906. aastal avaldatud väitekiri põhines rahvamajanduses sel ajal valitsenud tasakaaluihalusel. Ta sai siiski päris varakult aru, et valitsev teooria oli ebatäiuslik
b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid. 4 Keskkond hõlmab maastikke. Siin põimuvad omavahel looduslik, kultuuriline, eetiline, emotsionaalne aspekt. Säästliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud ostused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskonnapoliitilised ostused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale
notari teenuseid, sest kiirmenetluses kasutatakse andmeid, mille tõendamine toimub olemasolevatest andmebaasidest/registritest automaatselt. Kiirmenetlusse saab kandeavalduse esitada, kui: 1. kõik kandega seotud isikud on kantud Eesti registritesse; 2. kõik kandega seotud isikud kirjutavad kandedokumentidele alla kas isiklikult või juriidilise isiku puhul registrijärgse esindaja kaudu; 3. osaühing kasutab tüüppõhikirja ning näitab tegevusala andmed Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori http://www.rik.ee/e-ariregister/emtak 4. taseme järgi; 4. osaühing ei ole esmakannet või kapitali suuruse muutmist taotledes registreerinud osanike nimekirja väärtpaberite keskregistris; 5. äriühingu elektroonilisel asutamisel peab osakapital olema rahalise sissemaksena. 6. ei taotleta registrist kustutamist, registripiirkonna muutmist ega juriidilise isiku ühinemist, jagunemist ega ümberkujundamist; 7
Keskkonda käsitletakse ressursina, millel seetõttu peaks olema väärtus, hind jne. Loodusele on aga raske määrata objektiivset hinda. b). Keskkond- vara, mis moodustab osa kultuuripärandist. Keskkond hõlmab ka kultuuripärandit, tehiskeskkonda jm sarnast. c). Keskkond- maastiku iseloomulikud elemndid. Keskkond hõlmab maastikke. Siin põimuvad omavahel looduslik, kultuuriline, eetiline, emotsionaalne aspekt. Säästliku ja jätkusuutliku arengu põhimõtted: · majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud ostused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse mõjuga keskkonnale 5 · põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskonnapoliitilised ostused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte)
• < 1% keskettevõtted (50-249) • 0,2% suurettevõtted (250+) • SMEs – Small and Medium Enterprises – 0-249 töötajat (VKEd). 4. Nende (küsimuses 3 nimetatud) ettevõtete orienteeruv osakaal ettevõtete koguarvus ja tööhõives. Vastasin eelmises küsimuses 5. Väikeettevõtete osakaalu tõusu põhjustanud tegurid. • Ameerika ühiskond oli muutumisfaasis. • Paljud suurettevõtted olid jäigad ega suutnud kohaneda uute turutingimustega. • Muutus majanduse struktuur ning esile kerkisid uued tegevusalad. • Probleemiks töötuse kõrge tase. Väikeettevõtetele hakati pöörama suuremat tähelepanu. • Birch jõudis oma töös järeldusele, et suurem osa uutest töökohtadest luuakse väikeettevõtetes. 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3
Kõik kommentaarid