Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam (1)

5 VÄGA HEA

xxx
xxx
xxx
xxx
AS TALLINNA SADAM
Ainetöö
Juhendaja xxx
Tallinn 2012

1. osa

(1) Vaatlus
Ettevõtte ehk (2) vaatlusobjekti nimi: AS Tallinna Sadam.
Vaatluse liik: (3) dokumentaalvaatlus .
Vaatluse liigi põhjendus: Lähtun vaatlemisel (4) dokumentidest.
Väljavõtted on AS Tallinna Sadama 2007-2010 a aruannetest tuhandetes eurodes.
Vaatluse (5) eesmärk: Selgitada välja olulised suhtarvud varade, kohustuste ning kasumitekke kohta. Leida keskmised. Iseloomustada andmeid diagrammidel ehk (6) arvjoontel.
Näited (7) visuaalse vaatluse kohta laiemalt: vaatlus on üldiselt vaatlus, mille puhul vaatleja registreerib nähtavaid asju oma silmadega . Näiteks saab loendada autosid ja inimesi.
(8) Eksperimendi kohta: eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga. Näiteks füüsikalised ja keemilised eksperimendid/katsed.
(9) Tööpäeva pildistamise kohta: objekti vaadeldakse n-ö kaugemalt , mittenähtavalt objektile endale. Näiteks kaamerate vms abiga saab tuvastada, kui palju objekt/töötaja reaalselt töötab ja mida muu tööajal teeb.

(10) Struktuursuhtarvud protsentidena (2 kümnendkohta ehk kohta peale koma):

Väljavõte 2010. a kohta
Käibevara
Põhivara
Lühiajalised kohustused
Pikaajalised kohustused
Omakapital
Bilansimaht
Põhivara osakaal varades on (11)
Lühiajaliste kohustuste osakaal võõrkapitalis (kohustustes) on (12)
Lühiajaliste kohustuste osakaal bilansimahus on (13)
Käibevara osakaal varades on (14)
Pikaajaliste kohustuste osakaal võõrkapitalis (kohustustes) on (15)
Omakapitali osakaal bilansis on (16)
Lisa: kohustused kokku on
Ma saan need andmed aruande (17) bilansi osast, mis on oma olemuselt
(18) momentrea elementide samaaegne kogum. Seda teemat täpsustame aegridade osas tulevikus.

(19) Koordinatsioonisuhtarvud:

Käibe- ja põhivara suhtarvon (20)
Lühi- ja pikaajaliste kohustuste suhtarv on (21)
Kohustuste ja omakapitali suhtarv on (22)
mis tähendab, et igale omaniku 1 €-le on ettevõtja kaasanud kapitali (23) €.

(24) Dünaamikasuhtarvud

AS Tallinna Sadama aruanded 2009 ja 2008
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded
Müügitulu
2009
2008
2007
2009
2008
Suhtarvud eelneva perioodi suhtes
on (25)
on (26)
Raha+nõuded+derivatiivid (lihtsustatult RNV)
Müüdud kaupade ja teenuste kulu ( otsekulu /tegevuskulu)
2009
2008
2007
2009
2008
Lisa: 2010. a RNV on
2010. a tegevuskulu on
RNV suhtarvud eelneva perioodi suhtes
on (27)
on (28)
Leian arvutatud suhtarvude ehk indeksite abil näitajate keskmised kasvutempod, kasutades
(29) geomeetrilist keskmist.
Leian sama keskmise viimase ja eel-eelviimase aasta põhjal (arvutus) (30) .

(31) Intensiivsussuhtarvud

Leian viimase perioodi lõpu ning ka alguse (st eelmise perioodi lõpu) keskmise ostjate võla (nõuded ostjate vastu ja muud nõuded). Selleks kasutan (32) aritmeetilist keskmist. Keskmine ostjate võlg on (33)
Leian keskmise päevamüügi ( eeldusel , et aastas on 360 päeva). Müügisumma leian (34) kasumiaruandest , kus selle näitaja nimi on (35) müügitulu.
Keskmine päevamüük on (36)
(2009. a)
(Ümardamise) piirviga on päevamüügil (37) .
Sellist jagamisega saadud näitajat nimetatakse aritmeetiliseks (38) isoleeritud keskmiseks, kuna on teada (39) müügitulu ning päevade arv.
Nüüd leian ostjate võla ja päevamüügi suhte arvutusega (40) . See suhe iseloomustab, mitu päeva keskmiselt ostja viivitab arvete tasumisega.
Leian viimase perioodi lõpu ning ka alguse (st eelmise perioodi lõpu) keskmise RNV. Selleks kasutan (41) kronoloogilist keskmist. Viimase aasta keskmine RNV on (42) .
Leian keskmise otsekulu (eeldusel, et aastas on 360 päeva). Otsekulud leian (43) kasumiaruandest, loomult on see (44) perioodrea element.
Keskmine päevakulu on (45) .
Nüüd leian viimase aasta keskmise RNV ja otsekulude suhte (arvutusega) (46) . See suhe näitab teoreetiliselt, mitme päeva otsekulusid suudetakse tasuda.

(47) Võrdlussuhtarvud

Maksevõime üldine tase ehk käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhe on (48) . Järeldus: kuna käibekapital on positiivne, siis on ka maksevõime tase suurem kui 1.
Maksevõime tase oleks hea, kui see on 1. Seda arvu 1 nimetatakse sellisel juhul (49) ideaaliks. Leitud maksevõime tase on sellisel juhul (50) hälbimissuhtarv arvu 1 suhtes.
Järgnevalt joonistan ja nimetan omal valikul ühe diagrammi, mis aitab võrrelda erinevaid näitajaid ehk koordinatsiooni ning ühe arvjoonise, milline näitab tervikut ja osasid ehk struktuuri.
(51) Koordinatsioonisuhtarvudes võrreldakse osakogumite suhteid omavahel, nt käibevara jagatud põhivaraga.
Käibe- ja põhivara suhtarv on
Sektordiagramm nende osakogumite kohta on
(52) Arvjoonis , tulpdiagramm
Põhivara osakaal varades on
Vastused 1. osa kohta kokkuvõtlikult
(1) Vaatlus
(14) 0,0575=5,75%
(27) 1,2309=123,09%
(40) 59,69
(2) vaatlusobjekti
(15) 0,8509=85,09%
(28) 1,0784=107,84%
(41) kronoloogilist
(3) dokumentaal
(16) 0,6714=67,14%
(29) geomeetrilist
(42) 30797
(4) dokumentidest
(17) bilansi
(30) 0,6637=66,37%
(43) kasumiaruandest
(5) eesmärk
(18) moment
(31) Intensiivsus
(44) periood
(6) arvjoontel
(19) Koordinatsiooni
(32) aritmeetilist
(45) 58,42
(7) loendamine
(20) 0,0610=6,10%
(33) 13426,5
(46) 1,46
(8) füüsikalised ja keemilised katsed
(21) 0,1752=17,52%
(34) kasumiaruandest
(47) Võrdlus
(9) kaamera
(22) 0,4893=48,93%
(35) müügitulu
(48) 1,2
(10) Struktuursuhtarvud
(23) 0,49
(36) 224,94
(49) ideaaliks
(11) 0,9425=94,25%
(24) Dünaamika
(37) 0,53%
(50) hälbimissuhtarv
(12) 0,1491=14,91%
(25) 1,2101=121,01%
(38) isoleeritud
(51) 6,10%
(13) 0,0490=4,90%
(26) 1,7144=171,44%
(39) müügi
(52) 94,25%

2. osa

Väljavõte AS Tallinna Sadama tulude kohta
2006
2007
2008
2009
2010
1. Selleks, et leida variatsioonikoefitsiente, pean kõigepealt leidma aritmeetilise keskmise, amplituudi, keskmise lineaarhälbe ning standardhälbe (sh dispersiooni).
Aritmeetiline keskmine on .
Amplituud on .
Keskmine lineaarhälve on .
Dispersioon on .
Standardhälve on ruutjuur dispersioonist, seega .
Variatsioonikoefitsientide leidmine:
Amplituudi koefitsient on .
Keskmise lineaarhälbe koefitsient on .
Standardhälbe koefitsient on .
Dispersiooni koefitsient on .
2. Tulude 2-sammu (ehk 2 aasta kaupa) tasandus . Selleks leian iga 2 aasta keskmise, seejuures asetan keskmise aastate keskele , tegelikkuses aastate vahele. Hiljem tsentreerin, et saaks teatud aasta juurde märkida.
Tsentreeritult:
Aasta
2006
2007
2008
2009
2010
Tulu
2-sammu libisev keskmine
2-sammu tsentreeritud libisev keskmine
Tulude 2-sammu tasanduse ja tegelike näitajate võrdlus graafikul
3. Tulude absoluutne aheljuurdekasv
Aasta
2006
2007
2008
2009
2010
Tulu
Absoluutne aheljuurdekasv
4. Absoluutse alusjuurdekasvu leidmine absoluutse aheljuurdekasvu abil
Aasta
2006
2007
2008
2009
2010
Absoluutne aheljuurdekasv
Absoluutne
alusjuurdekasv
Värskeima tulu ja vanima tulu absoluutse alusjuurdekasvu põhjal võib öelda, et 2007 oli kõige
halvem aasta ning 2010 oli parim aasta.
5. Trendimudel ja prognoosimine.
Kuna tulud pole n-ö sirgjooneliselt suurenenud, vaid on ka langust olnud, siis kõige parem on trendi hinnata parabooli abil, sest ka see on kõikuva iseloomuga.
Aasta
Jrk-nr
Abiaeg T
Tulu y
T2
yT
yT2
T4
2006
1
2007
2
2008
3
2009
4
2010
5
Kokku
0
T2 leidmine:
2006
2007
2008
2009
2010
yT2 leidmine:
2006
2007
2008
2009
2010
yT leidmine:
2006
2007
2008
2009
2010
T4 leidmine:
2006
2007
2008
2009
2010
Trendi parabooli valem on , kus
Seega kordajad on järgmised:
Parabooli võrrand on seega .
Prognoosi abiajad:
Aasta
Abiaeg T
2006
-2
2007
-1
2008
0
2009
1
2010
2
2011
3
(iga eelmise ja järgneva aasta abiaja vahe on 1, seega 2011 abiaeg on 3 ja saab leida prognoosi)
Prognoos 2011. aastaks on
6. Prognoosi kohaselt on värskeima (ehk 2011) aasta tulu 97098 ning vanima aasta (ehk 2006) tulu 75285. Nende suhe on seega .
7. Väljavõte viimase aasta passiva võõrkapitali ja omakapitali kohta
Võõrkapital
Lühiajalised kohustused
Pikaajalised kohustused
Võlakohustused
Võlakohustused
Tuletisinstrumendid
Sihtfinantseerimine
Eraldised
Muud võlad
Sihtfinantseerimine
Võlad tarnijatele ja muud võlad
Kokku
Kokku
Kokku võõrkapital
Omakapital
Aktsiakapital nimiväärtuses
Kohustuslik reservkapital
Riskimaandamise reserv
Jaotamata kasum
Perioodi kasum
Kokku omakapital
Analüüsin väljavõtet aritmeetilise keskmise leidmise teel. Seega liidan kõik passivas olevad summad ning jagan nende koguarvuga .

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 49 allalaadimist

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #1

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #2

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #3

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #4

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #5

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #6

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #7

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #8

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #9

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #10

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #11

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #12

Majandusmatemaatika ainetöö - AS Tallinna Sadam #13

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

0mg Õppematerjali autor

suhtarv tulu vaatlus suhtarvud periood põhivara ostja omakapital koefitsient sadam prognoos käibevara võõrkapital majandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus.....................

Transpordiökonoomika

doc

Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS

Finantsjuhtimine ja investeeringute analüüs

xlsx

Finantsi 2 praks(analüüs)

Finantsaruanded Bilanss, 2005-2009 (tuh. Kr) 31.12.2005. 31.12.2006. 31.12.2007. 5 6 7 Raha ja pangakontod 23 777,0 46 816,6 20 513,4 Aktsiad ja muud väärtpaberid 6 285,4 - - Nõuded ostjate vastu (debitoorne võlgnevus) 42 674,3 55 921,1 147 399,4 Mitmesugused nõuded 15,9 498,0 18,2 Ettemakstud tulevaste per. kulud 3 563,4 4 966,7 6 010,7 Varud kokku 34 456,1 48 443,8 62 827,4 Käibevara kokku 110 772,1 156 646,2 236 769,0 Pikaajal. finantsinvesteeringud - - - Materiaalne põhivara (jääkmaks.) 37 163,3 38 291,6 4

Finantsjuhtimine

doc

Finantsanalüüs - Majandusanalüüsi praktikaaruanne

TALLINNA MAJANDUSKOOL Raamatupidamine xxx xxx xxx OSAÜHING KORMEK TRADING Majandusanalüüsi praktikaaruanne Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2012 SISUKORD 1 ETTEVÕTTE TUTVUSTUS.................................................................................................. 3 2 FINANTSANALÜÜSI EESMÄRK JA INFOALLIKAD............................................................ 4 3.1 Müügitulu dünaamika..................................................................................................... 5 4.1 Nõuete hindamine ja lootusetud võlad........................................................................... 8 5 ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME............................................................................................... 9 5.1 Maksevõime üldine tase........................................................................................

Finantsarvestus

docx

NORDECON

test nn. ekspressanalüüs: 8 5.2 Rahandusliku stabiilsuse määramine 8 LISA.1. Konsolideeritud finantsseisundi aruanne (3.a andmed) 9 LISA.2. Konsolideeritud koondkasumiaruann (3.a andmed) 10 LISA.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne (3.a andmed) 11 Kokkuvõte 12Sissejuhatus Majanduse üldist olukorda on hea vaadata läbi ehitusturul toimuva. Eestis on kaks suurimat Ehitusettevõtet Nordecon ja Merko. Uudistest kõlab, et majandus on pöördunud tõusule, kuid kui vaadata nende kahe suurima ehitus ettevõtte dividendide maksmist, siis võiks hetke olukorra kohta tekkida palju küsimusi. Kas ehituses on halvimad ajad möödas ja firmade näitajad on paranenud või mitte? Järgnevas töös analüüsime ühte nendest Nordeconi. Uudiseid Äripäevast: Äsja lõppenud Merko Ehituse aktsionäride üldkoosolekul kinnitati möödunud aasta 14,1 miljoni eurone kahjum ning jäeti dividendid välja maksmata.

Finantsarvestus

pdf

AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs

SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - BILANSS 4 2 HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS - KASUMIARUANNE 10 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsusarvud 13 3.2 Käibekapital ja selle koostisosad 17 3.3 Kapitali struktuuri suhtarvud 20 3.4 Marginaal, tasuvus, rentaablus 23 KOKKUVÕTE 27 ARVUTUSKÄIGUD 28 LISAD 33 SISSEJUHATUS Antud töös on analüüsitud kahe ettevõtte rahanduslikku olukorda lähtuvalt möödunud tegevuse tulemustest finantstasandil - AS Starman (www.starman.ee) ja AS STV (www.stv.ee). Mõlemad ettevõtted pakuvad meile võimalust olla kursis toimunuga maailmas läbi kaabel-TV, interneti- ja telefoniteenuse. Analüüs teostatakse põhiliselt ettevõttete majandustegevu

Finantsanalüüs

docx

FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond FINANTSARUANDLUSE ANALÜÜSI KODUTÖÖ TALLINNA KAUBAMAJA AS BAASIL Tartu 2013 SISUKORD SISUKORD...........................................................................1 1.SISSEJUHATUS..................................................................3 2.BILANSI HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS..................4 3.KASUMIARUANDE HORISONTAAL- JA VERTIKAALANALÜÜS....9 4.RENTAABLUS..................................................................14 5.EFEKTIIVSUSE SUHTARVUD...................

Majandusarvestus

pdf

Finantsanalüüs konspekt

FINANTSANALÜÜSI KONSPEKT Sisukord 1. Finantsaruande analüüsi vajadus ja põhimeetodid ................................................................ 3 1.1 Finantsaruannete analüüsimise arengust ja analüüsi mõiste .................................................. 3 1.2 Analüüsi eesmärgid ................................................................................................................ 4 1.3 Finantsaruande analüüsi vajadus ............................................................................................ 6 1.4 Finantsaruande analüüsi põhimeetodid .................................................................................. 6 2. Finantsaruanded kui analüüsi infoallikad, arvestuspõhimõtete ja hinnangute mõju finantsnäitajatele .......................................................................................................................... 15 2.1 Bilanss .........................................................

Finantsanalüüs

Rohkem sarnaseid