Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Esimene päev......................................................................................................... 3 Avinurme vallavalitsus......................................................................................... 4 Sotsiaal- ja turvakeskus....................................................................................... 4 Päevakeskus ,,Lootos"......................................................................................... 5 Teisipäev................................................................................................................. 5 Porkuni kool......................................................................................................... 5 Vao pagulaskeskus.............................................................................................. 7 Hooldekodu....................
liitpuudega lastele nii koolis kui ka lasteaias. Koolis on 6 liitklassi ja lasteaias 3 üld- ning 5 erirühma. Päevakeskus Käo Organisatsioonist Päevakeskus Käo loodi 1996. aastal eesmärgiga aidata raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega lapsi ja täiskasvanuid nende parima võimaliku eneseteostuse saavutamiseks.Päevakeskus Käo on Eestis ainulaadne, sest seal on loodud erivajadustele vastavad võimalused saada seostatult nii hoolekande kui ka rehabilitatsiooniteenuseid. Päevakeskus pakub oma hoolealustele arendavaid tegevusi ning turvalist keskkonda, et nad saaksid oma perede keskel elada täisväärtuslikku elu, mis omakorda annab lapsevanematele võimaluse käia tööl. (http://www.kaokeskus.ee/) Käo Päevakeskuse all on kolm üksust: Lastekeskus, Pae keskus ja Maleva keskus. Kõigi kolme üksuse puhul on eesmärgiks pakkuda ea- ning võimetekohaseid tegevusi. Toetada teenuse saajate perekondi, andes neile
Asutuse nimi: MTÜ Kirilill Puuetega Laste ja Noorte Toetajate Ühendus Evelin Teiva - kooli ja päevakeskuse juhataja, telefon 58 234 042 Asukoha aadress: Lille tn 8,Lääne-Virumaa, Rakvere 44311 Telefon: (+372) 32 45115 Meiliaadress: [email protected] Veebiaadress: http://www.kirilill.edicypages.com/ Seisuga 01.09.2012 osutatakse teenuseid 37-le Lääne-Virumaalt pärit kliendile ja MTÜ Kirilill on tööandjaks 27-le inimesele. Tutvustus Ühingul on kaks osakonda: 1. Päevakeskus Päevalill 2. Rakvere Lille Kool koos arendusrühmaga Pääsusilm Rakvere Lille Kooli eesmärk koos arendusrühmaga Pääsusilm: Kooli tegevuse eesmärk on toimetulekuõppe võimaldamine mõõduka vaimupuudega õpilastele ja hooldusklassi loomine raske ja sügava vaimupuudega lastele. Kooli tegevuse eesmärgist tulenevalt on koolil ülesandeks tagada õpilastele toimetulekuõppekava ja hoolduskooli programmi täitmiseks vajalikud õppe - ja kasvatustingimused. Ühingu eesmärkideks on:
Eesti Elektrijaam), tekstiilitööstuse, masinatööstuse ja metallitöötlemise, ehitus- ja ehitusmaterjalitööstuse, mööbli-, naha- ja toiduainetetööstusega. Narvas on munitsipaalhaigla, polikliinik ja stomatoloogiapolikliinik, mitmed perearstikeskused. Sotsiaalset kaitset pakuvad rehabilitatsioonikeskus, laste varjupaik, kriisikodu, esmase meditsiinilis-sotsiaalse rehabilitatsiooni punkt, öömaja, laps-invaliidide päevakeskus. Puudub vanurite päevakeskus, probleemiks on ka sotsiaalasutuste koondumine kesklinnas. Narvas on 5 gümnaasiumit, 6 keskkooli, 2 põhikooli (kokku 1999/2000 õppeaastal 10 633 õpilast). Lisaks on linnas neli kutsekeskkooli. Alates 1999.a tegutseb TÜ Narva kolledz (vene koolide klassiõpetaja, vene keele ja kirjanduse õpetaja, inglise keele õpetaja). Tootmismaid on hetkel Narva linnas 640 hektarit. Tootmismaad paiknevad eelkõige raudteest
20 aasta jooksul on nad tegelenud erinevate riskirühma kuuluvate inimeste abistamisega: Jaganud humanitaarabi Pärnu linnas ja maakonnas Korraldanud riskirühma perede lastele laagreid Abistanud tulekahjus kannatanuid mööbli, voodipesu, riiete, jalatsite, toidunõudega Pakkunud MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskuse poole pöördunutele vaimset ja moraalset tuge 1996 aastal alustatitööd puudust kannatavate perede lastega, millest on välja kujunenud Shalomi Lastemaja päevakeskus 2007-2009 pakuti kodututele inimestele päevakeskuse teenust 2009 sõlmitud lepingud suuremate toidukaupluste kettidega andis võimaluse luua üle-eestiline toiduabivõrgustik 2011 soovitakse täiustada Shalomi ja kohalike omavalitsuste ning teiste MTÜ-de vahelist koostööd 2012.a. alustati Shalomi Lastemajas päevakeskusele lisaks varjupaiga teenuse osutamisega 2013.a. jätkub Shalomi Lastemaja (Rääma 40b) renoveerimine 2014.a
18 aasta jooksul oleme tegelenud erinevate riskirühma kuuluvate inimeste abistamisega: · Jaganud humanitaarabi Pärnu linnas ja maakonnas. · Korraldanud riskirühma perede laastele laagreid. · Abistanud tulekahjus kannatanuid mööbli, voodipesu, riiete, jalatsite, toidunõudega. · Pakkunud meie poole pöördunutele hingehoidu. · 1996 aastal alustasime tööd puudust kannatavate perede lastega, millest on välja kujunenud Shalomi lastemaja päevakeskus. · 2007-2009 pakkusime kodututele inimestele päevakeskuse teenust. · 2009 sõlmitud lepingud suuremate toidukaupluste kettidega andis võimaluse luua üle-eestiline toiduabivõrgustik. · 2011 soovime täiustada Shalomi ja kohalike omavalitsuste ning teiste MTÜde vahelist koostööd. · 2012.a. alustasime Shalomi Lastemajas Päevakeskusele lisaks Varjupaiga teenuse osutamisega · 2013.a. jätkub Shalomi maja ( Rääma 40b ) renoveerimine
EAKATE HOOLDUSVORMID SISSEJUHATUS Elanikkonna vananemine on üks suuremaid ja majanduslikke väljakutseid Euroopa ühiskonnas. Seega on ka Eesti riigis eakate osakaal rahavastiku keskmine või pisut üle selle, aga samas jälle on eakate tervis üks kehvemaid Euroopas. Tänu sellele oleks meil vaja rohkem tähelepanu pöörata ka eakate hooldusele. Levinumad eakatele pakutavad hooldusvormid oleks Ööpäevane hooldamine hoolekande asutuses Eakate abistamine kodus Abivahendite võimaldamine Lisaks on kohalikud omavalitsused loonud vanurite maju, kus siis eakad saavad tubades või korterites omaette elada ja kasutada vajalikke teenuseid Hooldusvormid Eesti Vabariigis pakutakse eakatele järgmisi hooldusteenuseid ja vorme. Tervishoiuteenuste seaduse järgi: Statsionaarset hooldusravi Koduõendus - hooldusteenust Vähihaige kodust toetusravi Geriaatrilist hindamist Sotsiaalhoole...
2009 Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. abi andmise meetmete eelistamine, mis toetavad inimese iseseisvat toimetulekut, töötamist ja õppimist ning vähendavad abivajadust pikemas perspektiivis Institutsiooni paigutamisele kodus elamise toetamise võimaluste eelistamine kodusarnaste hoolekandeasutuste loomine ning hoolekandelise abi pakkumine võimalikult inimese kodu lähedal niivõrd kui see on võimalik Sotsiaalsetesse raskustesse sattunud inimese olukorra parandamisel on oluline kõikide osapoolte sh inimese enda, perekonna, ülejäänud ühiskonnaliikmete, riigi ja kohaliku omavalitsuse aga ka tööandjate panus. ...
Elamine kogukonnas - kogukonnas elamise teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi. Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused. Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud...
hooldusõppe omandanud noortele (Täht 2009: 12). Kokkuvõttes võin öelda, et toimetulekuõpe on mõeldud mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilastele, selle eesmärk on, et nad "omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks" ning seda rakendatakse üle Eestis põhikooli tasemel. Alustatakse ka sarnase õppe kasutamisega kutseõppes (mille näiteks on Päevakeskus Käo juhtimisel valminud projekt "Õpikeskkonna kujundamine erivajadustegainimesteesmaseks kutseõppeks"). Toimetulekuõpet kasutatakse ka koolieelses õppes (nt Põlva Roosi kool-lasteaias). Kuid sellega kaasneb kaks probleemi: esiteks, seda oleks vaja rohkem, teiseks, see ei oleametlikult sätestatud. (Nende kooliastmete jaoks puudub vastav õppekava, kuid mõned entsuastlikud õpetajad rakendavad sedaka neil tasemetel. Sama kehtib ka hoolusõppe kohta). Allikad Õigusaktid:
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja...
Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming. Maslow´püramiid- Inimvajaduste hierarhia, mis on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem (füsioloogilised vajadused , turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus) Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja/või emotsionaalne. Väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine. Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu neto...
Laste Vanemate Ühing jne. Kindlasti on kergem kui saab oma muret ja rõõmu teistega jagada, ja kes veel paremini üksteisest aru saaks, kui ühesuguste probleemidega kokkupuutuvad inimesed. Koos on kergem infot ja kogemusi hankida ja vahetada. Ka lapsed saavad seal kohtuda omasugustega ja sõlmida sõprussuhteid, mis on ilmselt üsna tugevad ja millest saavad jõudu ka lapsed ise. Raskemate puuetega lastele on rajatud hoolekandeasutusi Maarja Päikesekodu, Käo Päevakeskus, Haraka Kodu. Loodetavasti saavad need ka kunagi lisa, et kõik abi vajavad lapsed seda ka saaksid. Siin on suur tööpõld omavalitsustel, kes hoolivad oma rahvast ja sotsiaaltöötajatel, kes teavitavad omavalitsusi probleemi suurusest. Lasteaia ja kooli õpetajatel peaks olema südameasi koolitada ennast märkamaks arenguhäirega last ja tegelemaks temaga heade tulemuste ja lapse tuleviku nimel. Lapsele on tähtis eduelamus. Motiveeritud
Tegevuste tulemuslikkus muutub inimese jaoks küsitavaks, õnnestumistele ja ebaõnnestumistele hinnangu andmisel võimendatakse negatiivset suhtumist, välditakse iseseisvalt otsustamist ja toimimist. Õpitud abitus kujuneb märkamatult ja näiliselt lühikese ajaga, kuid temast vabanemine nõuab erakordset tahtepingutust, aega, eneseanalüüsi ning valmisolekut elurõõmu ja elamisjulguse saavutamiseks, alalhoidmiseks. 31. Päevakeskus - avahoolduse raames pakutav sots teenus pakkumaks oma kodus elavatele kleintidele kohta kus päeval olla 32. Hooldamine asutuses nt vanadekodu 33. Varjupaik - sots teenus, mille eesmärgiks on pakkuda ajutist elukohta 34. Muu abi (lisaks teenustele ja toetusele) - nt toidupakid, riided, supiköök. kõik mitterahaline toetus. 35. Sotsiaaltöötaja rollid - toetaja, aitaja, nõustaja, ekspert jne.
Ei ole mõeldud vanaduspensioniikka jõudnud dementsuse diagnoosiga inimesele, kellel ei ole lisaks muud psüühikahäiret, ega inimesele, kellel on sõltuvus alkoholist või narkootilisest ainest juhtiva psüühikahäirena. Teenust saama suunamist ja teenuse osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet (SKA). 9 KOV teenus ü Sotsiaalnõustamine ü Võlanõustamisteenus ü Päevakeskus ü Koduhooldus ü Tugiisik ü Lapsehoiuteenus ü Isiklik abistaja ü Sotsiaaleluase ü Eluruumi kohandamine ü Sotsiaaltransport ü Hooldamine 10 KOV teenus Sotsiaalnõustamine on üks sotsiaalteenustest, mis on suunatud isikutele või perekondadele, kelle iseseisev toimetulek on psühholoogiliste, sotsiaalsete või majanduslike tegurite tagajärjel häirunud.
§ 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. Eesmärgid- Sotsiaalhoolekanne- sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat t...
ee Nr 4967 HTM Koolitusluba Omandivorm munitsipaallasteaed Teeninduspiirkond Rakvere vald Asjaajamis- ja õppekeel eesti keel Lasteaed on avatud tööpäevadel 7.00 18.00 Asutamine ja koolitusluba Lasteaed ,,Täpi" on asutatud KOV otsusel ja haridus- teadusministri antud koolitusloa alusel. Asukoht Lasteaed asub Lääne - Viru maakonnas Rakvere linnas, mille vahetus läheduses asuvad Rakvere Päevakeskus ja Rakvere Põhikool, Rakvere Spordihall, Rakvere tammik. Lasteaia eripära Lasteaial on rühmad: Pokud, Pintselsabad, Tähetäpsid, Lepatriinud, Pähklikesed, Oravakesed mida kasutatakse rühmade kujunduses sümbolitena. Lasteaed on lapsest lähtuvate põhimõtete ja ideede järgi töötav lasteaed. Lasteaeda ümbritsev tammik võimaldab õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia õuealal, vahetus looduses. Iga rühm omab eraldi sissekäiku, hooviala ja katusealust õuesõppe tegevuste tarvis.
tervishoiu ja sotsiaalabi teenuste võrgustik uimastisõltlastele efektiivse abi osutamiseks, nii lastele kui täiskasvanutele (tegutsevad erineva töökorraldusega ravi- ja rehabilitatsioonikeskused erineva raskusastmega sõltuvus- ja isiksuse häiretega laste ja täiskasvanute jaoks). Uimastisõltuvusega haigete spetsiaalse ravi ja rehabilitatsiooni võrgustiku põhielemendid on ravikeskus, sotsiaalhoolekandesüsteemi päevakeskus ja ööpäevaringne keskus sh ravikommuun, hooldekodu. 2.1 Ravikeskus Sõltuvuspsühhiaatrilise ravikeskuse ülesanne on osutada ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi ning superviseerida teiste tervishoiuteenuste osutajate, samuti sotsiaalhoolekande päevakeskuste ja ravikommuunide tegevust oma piirkonnas. Sellised sõltuvuspsühhiaatrilised ravikeskused on vajalikud Tallinna/Harjumaa, Lõuna- Eesti, Lääne-Eesti ja Ida-Virumaa piirkondades. Ravikeskus võib olla eraldiseisev
Erihooldekodu Haigla Kaitseväe haigla Kinnipidamiskoha haigla Muu tervishoiuhoone, nagu näiteks vereülekandejaam Karistusasutuse hoone, vangla või koloonia IV kasutusviis Suurte rahvahulkade kogunemishooned: Restoran Kohvik, baar või söökla Kiirtoitlustushoone Muu toitlustushoone Päevakeskus Kohtuhoone Konverentsihoone Postimaja, sidejaoskond või postkontor Toidukauplus Kauplus, mis ei ole toidukauplus Bensiinijaama hoone 7 Oksjoni-, turu- või näitusehall Muu kaubandushoone või kauplus Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam
Karja 6, Narva Tel 354 8805 (valvetuba), Uus 2, Põlva Vabaduse 10b, Võru 354 4223 (arstide tuba) Tel 799 9173 Tel 782 2676 http://www.polvahgl.ee Psühhiaater Eve Kukkela Nurme 72, Tallinn SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliiniku Tel 523 2037 päevakeskus [email protected] Roosi 3, Pärnu Psühholoog Indrek Linnuste (juhataja) Haigekassa infotelefon 16363 Psühhiaater-psühhoterapeut Kaiti Kuiv Tel 447 3287 (E–R kell 8.30–16.30) Kastani 5, Viljandi [email protected]
· Indiviidi vastutus enda ja oma perekonna toimetuleku eest · Indiviidi ja perekonna toimetuleku soodustamine Põhilised sotsiaalteenustest · sotsiaalnõustamine; · rehabilitatsiooniteenus; · proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine; · koduteenused; · eluasemeteenused; · hooldamine perekonnas; · hooldamine hoolekandeasutuses; · toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused, mida osutab lisaks KOV Hoolekandeasutused 1) päevakeskus 2) tugikodu, turvakodu 3) varjupaik, kodutute öömaja 4) lastekodu 5) noortekodu 6) üldhooldekodu 7) koolkodu 8) sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 9) erihooldekodu Hoolekandesüsteemi kliendiuuring Uuringutulemused: - Pikaajaline töötus maaelanike seas - Kuriteo ohvrid tallinlaste ja ida-virulaste seas - Üksindus, suhtlemisvaegus, alkoholism - külaelanike seas - Kriitiline piir 1500 krooni 1 leibkonnaliikme kohta Raskemini tulevad toime leibkonnad, kus leibkonnaliikmel.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalinstituut MS. 0065 ,,Põllumajandusliku ettevõtluse põhikursus" Äriplaan ,,Suvituse Hooldekodu OÜ" Juhendaja: Enn Plaan, maj. Dr Koostas: Sten Tamar, MS III (PÕ) Tartu 2013 1. SISUKORD 2. 3.KOKKUVÕTE Käesoleva äriplaani raames on eesmärgiks rajada Põlvamaale, Küllaste valda, Karaskile vanurite üldhooldekodu, mis avab oma uksed 01.06.2013. Antud kuupäevaks on tehtud hoones korralik värskenduskuur ning on sisustatud kaasaegselt ja vanuritesõbralikult, kuid samas koduselt ja õdusalt. Avamise päevaks on eellepingutega ära müüdud juba 4 kohta ning aasta lõpuks prognoositakse kõikide kohtade täitumist. Hooldekodu pakub teenuseid ja tegevusi, mis sobivad kõigile vanuritele ning on suunatud oma elanike vaimse...
rahuldamise viiside ehk lahenduste vahel. Vajaduste ja lahenduste ehk vajaduste rahuldamiste viiside eristamine on esmatähtis. Näiteks, oletame, et tudengite sotsiaaltöö klubi vaidleb selle üle, kas rahastada lõpupidu või sulgemisohus õppelinnaku päevakeskust. Vajaduste ja lahenduste analüüsil selgub, et klubi vaidleb lahenduste mitte vajaduste üle. On vajadus avaldada austust lõpetajatele ning päevakeskus vajab tegevuseks ressursse. Samas on aga mõlema vajaduse rahuldamiseks mitmeid erinevaid võimalusi. Klubi võib kulutada raha lõpupeo korraldamiseks ning korraldada tuluõhtu päevakeskusele raha kogumiseks või kulutada raha päevakeskusele ja korraldada lõpupidu seeläbi, et liikmed annetavad toitu, karastusjooke ja mõned dollarid peo jaoks. Pooled klubi rahast võivad minna päevakeskusele ning ülejäänud piiratud eelarvega lõpupeo jaoks. Lisaks sellele võidakse
.......................... Juhendaja .................................... Koristustööde üldine valdamine Hoolduskoristuse kogemus Põrandate põhjaliku puhastamise kogemus Pindade põhjaliku koristamise kogemus Eriruumide koristamise kogemus järgmiste ruumide osas Puhastusteenindaja ametioskus Puhastusteenindaja ametijuhend KINNITATUD Päevakeskus Käo Direktori _______________ 2010.a käskkirjaga nr. ____ NÄIDIS II KORRUSE PUHASTUSTEENINDJA AMETIJUHEND 1. ASEND STRUKTUURIS ABIPERSONAL 1.1 VAHETU JUHT Direktor
kannatavatele patsientidele. Abi saab ka une- ja söömishäirete korral. Vajaduse selline spetsiaalne keskus avada tingis arstide sõnul asjaolu, et söömishäiretega inimeste hulk pidevalt suureneb ja nad ei saa abi. Ambulatoorne ravi jääb sel juhul sageli väheefektiivseks, seepärast on psühhiaatriakliinikus ette valmistatud kolmeetapiline integreeritud ravisüsteem, kuhu kuulub ambulatoorne ravi, päevakeskus ja statsionaar. Esimeses etapis antakse esialgne meditsiiniline hinnang, korraldatakse toitumisnõustamine ja psühhoteraapia. Päevakeskuses ravitakse patsiente, kelle häire on kestnud kauem, kes ei ole võimelised iseseisvalt toitumist reguleerima ja kelle kehaline seisund on raskem. Statsionaarne etapp on mõeldud raskes seisundis ja sageli ka motivatsiooniprobleemidega inimestele. Söömishäiretega patsiente ravib psühhiaater Anu Järv.
arendamiseks. Kui keskus on loodud, siis on üks eemärk saavutatud, kuid teise eesmärgi saavutamise mõõtmiseks peate välja töötama sotsiaalsete oskuste arendamise metoodika, mida saab dokumenteerida ja kus on ka näha see töö, mida keskuses käinud lastega on antud projekti eesmärkide saavutamiseks tehtud. Projekti tulemuste hindamisel võib kasutada ka klientide rahulolu uuringut või küsitlusi, kus küsitakse näiteks, kuidas loodud päevakeskus töötab, mis on hästi, mis on halvasti jne. Aeg-ajalt klientide ja sihtgrupi arvamuste küsimine on kogu projekti tulemuste hindamise seisukohalt väga väärtuslik materjal. Alati ei pea projekti tulemuste hindamine olema otseselt mõõdetav, sest kui on tegemist näiteks alaealiste kuritegevust ennetava projektiga, siis tulemus on näha võib-olla kolme aasta pärast. Sellisel juhul võib kasutada mingeid uurimusi, varasemaid kogemusi või teiste riikide kogemusi. Projekti lisad
Erihooldekodu Haigla Kaitseväe haigla Kinnipidamiskoha haigla Muu tervishoiuhoone, nagu näiteks vereülekandejaam Karistusasutuse hoone, vangla või koloonia IV kasutusviis Suurte rahvahulkade kogunemishooned: Restoran Kohvik, baar või söökla Kiirtoitlustushoone Muu toitlustushoone Päevakeskus Kohtuhoone Konverentsihoone Postimaja, sidejaoskond või postkontor Toidukauplus Kauplus, mis ei ole toidukauplus Bensiinijaama hoone Oksjoni-, turu- või näitusehall Muu kaubandushoone või kauplus Muu teenindushoone Lennujaam Raudteejaam Bussijaam Sadamahoone
GERONTOLOOGIA GERONTOLOOGIA ...on vananemist uuriv teadus Vanurite sotsiaalhoolekanne Vanurite toimetulekule kaasa aitamiseks neile harjumus pärases keskkonnas ning teiste inimestega võrdväärseks eluks valla või linnavalitsuses 1. Loob võimalused odavamaks toitlustamiseks 2. Tagab osutavate teenuste kohta info kättesaadavuse ja loob võimalused sotsiaalteenuste kasutamiseks 3. Loob võimalused suhtlemiseks ja huvialuseks tegemiseks 4. Tagab hoolekandeasutuses elavatele vanuritele turvalisuse, iseseisvuse, nende eraelu austamise ja võimaluse osaleda nende elukeskkonda ja tulevikku puudutavate otsuste tegemistel. Demograafid jaotavad elu neljaks. ...
· Hooldamine perekonnas - isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine perekonnas toimub kohaliku omavalitsusasutuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. · Hooldamine ja rehabilitatsioon hoolekandeasutuses. Hoolekandeasutuses viibivatele isikutele tagatakse nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Hoolekandeasutuste liigid on: · päevakeskus - päevast hooldamist osutav asutus; · tugikodu - kodus elavate puuetega isikutele päevast või perioodilist ööpäevast hooldamist osutav asutus; · varjupaik - isikutele ajutist ööpäevast abi ja tuge ning kaitset pakkuv asutus; · asenduskodu - lastele asenduskoduteenuse osutamise koht; · noortekodu - asenduskodust, erivajadustega õpilaste kodust või koolkodust
Probleem on suurem piirkondades, mis asuvad suurematest keskustest kaugemal. Teenuste võrdne kättesaadavus on aga kriitiline – vastasel juhul puudub laste abivajaduse hindamisel ja juhtumiplaani koostamisel mõte. Ainult hindamine ja plaani koostamine üksi ei aita laste olukorda paremaks muuta (MTÜ Lastekaitse Liit 2013). Lastekaitsetöötajate hinnangul on kõige enam vaja teenuseid, mis on KOVi rahastada: tegevusteraapiad, lapssõltlaste ravi ja rehabilitatsioon, laste päevakeskus, vanemaharidus, lapse tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, koduteenus ja pereteraapiad (Lastekaitse korralduse… 2013). Lastekaitsetöö tõhusust piirab ka selle vähene väärtustamine. Maavalitsuste lastekaitsetöötajate hinnangul on nende palk madal, tööd ei väärtustata ning töös valitseb ajapuudus. Probleemina toodi välja ka ülemuse toe puudumist (Lastekaitse korralduse… 2013). Lapse heaolu tagamiseks on vajalikud pädevad lastekaitsetöötajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
