seadus. Näiteks: kohaliku omavalitsusüksuse kui avalik-õigusliku korporatsiooni organiteks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 järgi volikogu ja valitsus; Notarite koja organiteks on notarite koja koosolek, notarite koja eestseisus, revisjonikomisjon, aukohus ning lepitus- ja vahekohus (notariaadiseadus §-d 43 - 521). Eesti Rahvusraamatukogu seaduse kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor (§-d 8 - 17). Näidisloetelu riigi ja KOV organitest Riigi haldusorganid (alljärgnev loetelu ei ole lõplik). 1) Riigi haldusorganid vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele, päästeseadusele, prokuratuuriseadusele, arhiiviseadusele ja vangistusseadusele on: Vabariigi Valitsus Valitsusasutused: Ministeerium Riiklik amet, inspektsioon + nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Maavalitsus Kaitsevägi Riigikantselei Prokuratuur Häirekeskus Rahvusarhiiv vanglad Valitsusasutuse hallatav riigiasutus (näiteks Sisekaitseakadeemia)
riist- ja tarkvara abil. Digitaalselt allkirjastatud dokumente on seejärel võimalik salvestada andmekandjale, edastada arvutivõrgu kaudu jne. Digitaalselt allkirjastatud dokumentide avamiseks ja lugemiseks vajalik tarkvara on kättesaadav üldkasutatava arvutivõrgu kaudu. Allkirja ning ärakirja, väljavõtte või väljatrüki õigsuse ametliku kinnitamise õigust omavate haldusorganite määramine § 1. Allkirja õigsuse ametlik kinnitamine Haldusorganid võivad ametlikult kinnitada allkirja õigsust neile esitataval dokumendil. § 2. Allkirja õigsuse ametlik kinnitamine Välisministeeriumis Välisministeeriumi struktuuriüksustena võivad Eesti Vabariigi välisesindused ametlikult kinnitada allkirja õigsust dokumendil, sõltumata sellest, millisele haldusorganile see dokument esitamisele kuulub.
· Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale · Kaotati ilma väljaostuta feodaalide isiklikud ees- õigused ja talupoegade kohustused; · Kiriku maade võõrandamine; · 26. august 1789. aastal võttis Asutav kogu vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" ; · 1790. aastal viidi läbi administratiivreform; · 1791. a võeti vastu Le Chapelier´i seadus; · 1791
Peeter I erines kõikidest varasematest Venemaa valitsejatest. Peeter murdis kõik seni valitsenud traditsioonid. Tema kõne oli kiire ja kärsitu. Ta ei valinud oma sõpru mitte positsiooni järgi, vaid sõprade valikul arvestas ta nende iseloomu, oskusi ja töökust. Armutult kihutas ta õukonnast välja need, kes ei tahtnud kaasa minna uuendustega. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Ta tegi ka armees ümberkorraldusi. Ta võttis kasutusele Lääne- Euroopaliku rõivastuse ning lasi tõlkida ka paljudest keeltest raamatuid ümber. Samas oli ta ka valitsejana küllaltki jõhker, tahtis saada kõike mida unistas. Oma eesmärkide
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides
mitmepoolne üksikregulatsioo regulatsioon n Ühepoolne Haldusakt või Haldusakt või regulatsioon: määrus konkreetne haldusleping Mitmepoolne Haldusleping Haldusleping või regulatsiooni korral: määrus MÄÄRUS on vormiks, millega haldusorgan kehtestab õigusnorme. o Määrusi annavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised haldusorganid (KOV volikogud, valitsused, kellel on määrusandlusõigus). o Määrused erinevad formaalsetest seadustest siduvuse, sisu ja väljaandja poolest. Vaatamata erinevustele on nad adressaatide jaoks samal viisil siduvad kui seadusedki. Kui lisada siia ka hunnik printsiipe, on võimalik määruste andmine vaid piiratud ulatuses ja volitusnormi alusel, kooskõlas volitusnormi piiride ja mõtte eesmärgiga. o Määruste eesmärgiks on vähendada seadusandja
12. Mis on haldsorgan? ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. av. halduse kandja+üksikisik=haldusorgan. ei ole iseseisvad vaid tegutsevad riigi nimel. 13. Millistele tingimustele peab vastama haldusorgan? a. varustatud avaliku võimu volitustega ja nende tesotamiseks vajalike vahenditega b. koht haldusorganisüsteemis c. pädevus on õiguslikult määratletud 14. Millised on haldusorganite liigid? asutused, koguna tegutsevad haldusorganid (nt. VV), isikuna tegutsevad (nt VP). 15. Mis on teovõime? Mis eluaastast? On isikuvõime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, alates 18a.; piiratud õigusega teovõime on kuni 18a. või täisealine kui tegemist on vaimse või nõrga mõistusega isikuga.; äriühingu puhul alates äriregistrisse kandmise hetkest 16. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? Deliktivõime on alates 14a., iseseisev juriidiline võime 17. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast?
Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku. Aastal 1721 andis Venemaa Senat Peetrile keisritiitli. Peagi tunnistasid seda ka Poola, Preisimaa ja Rootsi valitsejad. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Reformid: armee ümberkorraldamine sõjalaevastiku rajamine patriarhiameti likvideerimine ning Vene Õigeusu Kiriku riigistamine kalendri- ja kirjauuendus Peterburi Teaduste Akadeemia asutamine lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest Kokkuvõtteks: 31
mõiste ja ülevaade avalik teenistus Avalik haldus · Mõiste: iga korraldav, eesmärgipärane tegevus Eristatakse erahaldust ja avalikku haldust. · Laiemas mõttes seondub avaliku võimu teostamisega; organisatsiooniline, funktsionaalne ning õiguslik tervik · organisatsioonilises mõttes haldusekandjate jm haldusinstitutsioonide organisatsioon · materiaalses mõttes avaliku sektori tegevus, mida haldusorganid ülesannete täitmiseks teostavad · formaalses mõttes kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus sõltumata selle materiaalsest sisust Nele Parrest, Anno Aedmaa 2003 ,,Ülevaatlik materjal haldusõigusest" 15.03.2010 Avalik haldus modaalses mõttes (väited ja otsustuste tõesus) a) orienteeritud avalikele huvidele (individuaalsete huvide järgimine võib kuuluda ka avalike ülesannete hulka - sotsiaalhooldus);
ALATI JURIIDILINE ISIK Liigitatakse : - Täidesaatva võimu asutuses - Seadusliku võimu asutused - Kohtuasutuses Valitsusasutused ( täidesaatva võimu teostajad)- ministeerium, amet, prokuratuur, vangla Valitsusasutuste hallatavad asutused ( kool, museum, akadeemia) HALDUSÕIGUS avaliku õiguse haru, reguleerib avaliku halduse teostamist. HALDUSORGAN avalikke ülesandeid TÄITEV asutus või üksikisik. ( AMETID ja ASUTUSED ) Eestis haldusorganid : - Keskhaldusorgan ( Vabariigi President, Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) - Kohahaldusorgan - KOV organ AVALIK ÕIGUSLIK ASUTUS reeglina ei teosa avalikku võimu. ERR, raamatukogu ASUTUSED ametiasutus, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutused (KOHUS, RIIGIKONTROLL, VALITSUSASUTUSED ja nende hallatavad ASUTUSED ). 9) ÕIGUS Õigusnormide / käitumisreeglite kogum, loodud riigi poolt, vastab ühiskonna õiglustundele.
ehitus seadus, politsei seadus, ülikooli seadus jne. Selle alla kuuluvad seadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. 4 2. Haldusmenetluse mõiste Haldusmenetluse mõiste on defineeritud HMS §2 lg 1: "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel."[1] Haldusorganid on kõik täitevvõimu struktuuriüksused, nagu riigiasutused, kohalike omavalitsuse üksuste asutused ja organid, iseseisvaid avalik-õiguslikud juriidilised isikud jne. ,,Haldusmenetluseks loetakse kohtute tegevus, mille suhtes ei rakendata kohtumenetluse seadustikke. Viimased laienevad esmajoones õigusemõistmisele üld- ja halduskohtute ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu poolt, samuti kohtulike registrite
peavad täitma: · Stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse · Toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga · Võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas EL-i eesmärkide järgimisele kaasa aitamine. Kanditaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad on: · Siseturg ja ühtne valuuta · Ühine põllumajanduspoliitika · Regionaalpoliitika · Energeetika ja keskkonnapoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab
arvesse teatud tingimused. Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes. o Õiguse rakendumine- Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reeglina need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites Õiguse täpsus puudutab elulisis asjaolusid, mida õigusega korrastatakse.Õigusest peab
oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reegline need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks, sets nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses
4) Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rkkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse: 1) Kohtulik vastutus juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus(kriminaalkaristust) või kohtunik(teatavad haldus- ja tsiviilõiguslikud sanktsioonid) 2) Haldusvastutus juriidiline vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid(politsei, toll, inspektsioonid jms). Sõltuvalt kaitsekorra tagamise viisist võib eristada: 1) Karistatavad mõjutusvahendid kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ja mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Põhieesmärk on avaldada riiklikku hukkamõistu rikkujale, mõjutada teda ja teisi hoiduma edaspidi sellisest käitumisest. 2) Õigusttaastavad mõjutusvahendid üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid.
ulatuse järgi riigiorganite valitus, süsteemi, ministeeriumid, teostavad ametid, kohaliku inspektsioonid) elanikkonna OVlikku avalikku võimu. Kom Üldkompetentsiga haldusorganid Eri kompetentsiga haldusorganid peten Pädevuse suur ulatus, ühendab ja Juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise tsi ulatu suunab halduse kõigi või enamiku valdkonda. Nt ministeerium, amet se harude juhtimist. Nt: riigi järgi keskhaldusorgan (meil Valitsus) Läht Esmased riigiorganid Teisesed ehk tuletatud riigiorganid udes Valib vahetult rahvas kui suverään, Sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt riigio rgani
9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued kohalikud haldusorganid minitsiipaliteedid ja Pariisi omavalitsus Pariisi kommuun. Asutava kogu tegevus: 4. 08. 1789. mitmed saadikud loobusid oma eesõigustest, otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud (s.h kümnis) 26. 08. 1789. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" inimesed vabad, omand puutumatu. Nov. 1789. (piiskop Talleyrand ettepanekul) hakati riigistama kirikumaid. 1790
Haldusõigus Haldusõiguse põhialused: · Haldus iga korraldav, eesmärgipärane tegevus · Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb haldusekandjate, haldusorganite kogumist; · Avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, mida teostavad haldusorganid ja mille esemeks on haldusülesannete täitmine · Avalik haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste tegevus, sõltumata selle materiaalsest sisust. · Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ning sealjuures tekkinuid suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. · Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes,
üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints): 1. seadusandlus e legislatiivfunktsioon abstraktsete õigusnormide loomine (teostab Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud). Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1
põhiseadusega sätestatud Kontinentaalblokaad-majandusblokaad, mille kohaselt lõpetatakse mingi riigiiga kaubandussuhted, püüe eraldada muust maailmast Küree-külavaimliku nimetus Montanjaarid-Mäe rühmitus, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Rühmitus, mis mood. 1791 a Seadusandlik kogu, rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. Munitsipaliteedid- rahva poolt välja valitud haldusorganid, kes asendasid üle maa tagandatud vanaid ametnikke. Pariisi Kommuun- Pariisi omavalitsus, mis püüdis kaasa rääkida ka üldpoliitiliste küsimuste otsustamisel. Patriotism-isamaa-armastus Prefekt-maakonnaülem Rahvapäästekomitee- 12 liikmest koosnev diktatuuri tähtsaim osa Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskogu- kolmanda seisuse esindus, kes muutis oma nime 17. juunil abt Sieye'si ettepanekul. Sankülott-Pariisi alamrahva nimetus
lahususe põhiseadusliku printsiibiga. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandja võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, nt KOV. Avalik haldus materiaalses mõttes – avalik haldus on haldustegevus, s.t riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Selles mõttes on avalik haldus täidesaatev tegevus. Leidub kahesugust määratlust – negatiivne ehk substraktsiooni meetod ja positiivne meetod. Substraktsiooni puhul on lähtutud võimude lahususe õpetusest. Selle järgi on haldus riigi selline tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusmõistmine. Positiivse meetodi järgi on haldus kui mitmekesine, eesmärgistatud, üldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniliselt
põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints): 1. seadusandlus e legislatiivfunktsioon abstraktsete õigusnormide loomine (teostab Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3. õigusemõistmine e jurisdiktsiooniline funktsioon seisneb objektiivse õiguse rakendamises konkreetsete asjaolude hindamisel, mille tulemiks on õigusjõuline otsus; halduse poolt kord juba lahendatud üksikjuhtude teisekordne lahendamine (kohtud). Eesti õiguskorras täidavad haldusorganid ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. See võib toimuda kolmel juhul: 1
Avaliku halduse teostamisel kasutatavate vahendite kvaliteet on erinev nendest vahenditest, mida kasutatakse erahalduse puhul. Eripära seisneb selles, et avalik haldus võib õiguslikke kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja tagada nende täitmise avaliku võimu vahenditega. Kolm tüüpilist avaliku halduse määratlust: Avalik haldus organisatsioonilises mõttes – haldusorganisatsiooni tähenduses. Avaliku halduse kandjad, haldusorganid ja muud avalikku haldust teostavad institutsioonid. Avalikku haldust ei teosta üksnes Vabariigi Valitsus ja teised riigiorganid (ministeeriumid, inspektsioonid jne), vaid küllaltki suurt osa haldusest teostavad ka teised avaliku halduse kandjad (Avalik-õiguslikud jur. Isikud). Näiteks KOV üksused. Avalikku haldust teostatakse üksnes avaliku halduse kandjate kaudu. Avalik haldus materiaalses mõttes (sisulises mõttes) – avaliku võimu tegevuse liik,
Varsti sai temast Peetri armastatu. Abiellusid nad 1712 ning siis võttis naine ka nimeks Katariina (Jekaterina). Naine sünnitas keisrile mitu last, nii enne kui ka pärast abiellumist. Pärast Peetri surma 1725 päris ta trooni Katariina I nime all ja suri 1727. 7 Administratiivreformid Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Reformid Peeter algatas arvukaid reforme: · armee ümberkorraldamine · sõjalaevastiku rajamine
esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda, nt töölepingulises suhtes töötasu saamine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne), kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Õiguse rakendamine seisneb individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine).
lg 1) • Kui Eesti seadused või muud aktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid (PS 123 lg 2) Seaduslikkuse printsiip • Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel (PS § 3) • Seaduse reservatsiooni printsiip – kõige olulisemad riigielu küsimused tuleb reguleerida seadustega • Seaduse ülimuslikkuse printsiip – haldusorganid on seotud olemasolevate seadustega • Seadusliku aluse printsiip – haldusorgan tohib tegutseda, kui talle on selleks antud seadusega volitus Õiguskindluse põhimõte • Õiguskindluse põhimõtte kohaselt peab isikutel olema võimalik riigi tegevust mõistlikul määral ette näha • Õigusselgus • Õigusrahu • Vacatio legis • Õiguspärase ootuse põhimõte • Tagasiulatuva jõu keeld • Avaldamiskohustus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
1 §1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine:
Euroopa Liidu liikmeks. Ühinemise ajaks peavad uuel liikmel olema: · stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse; · toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga; · võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas ELi eesmärkide järgimisele kaasa aitamine. Kandidaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Ühinemine Iga kandidaatriigi ja Euroopa Liitu esindava Euroopa Komisjoni vahel peetakse liitumisläbirääkimisi. Läbirääkimiste lõppedes peavad olemasolevad liikmesriigid uue riigi ELiga ühinemist lubava otsuse nõukogu istungil ühehäälselt heaks kiitma. Euroopa Parlament annab oma nõusoleku oma liikmete absoluutse häälteenamusega
oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reegline need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks, sets nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses
küsimuse juures nõutule. Õiged võivad olla üks või mitu vastuse varianti. Vale vastusevariandi õigeks ja vastupidi õige variandi valeks märkimine on viga, samuti on viga vastusvariandi märkimata jätmine ja see võrdsustatakse vale variandiga. Igal küsimusel on vähemalt üks õige vastus. 1) Millised järgnevalt A Justiitsministeerium ja vanglad vangistuse täideviimise küsimustes ning + loetletutest on haldusorganid vangla direktor vaiete lahendamisel vanglateenistuse otsuste peale. (kõik loetelus nimetatud)? 13. B Maksu- ja Tolliamet riiklike maksude kogumisel ning valla- ja + linnavalitsused kohalike maksude kogumisel maksuhalduritena. 14. C Valla- või linnavolikogud ja valitsused, vallavanem või linnapea, +
Üldkompetentsiga riigihaldusorganid ja valitsusasutused · Kaudse riigihalduse kandjad. Riigi haldusülesannete füüsilistele või juriidilistele isikutele üleandmise kaalutlused ja tingimused · Kohalik omavalitsus kui halduskandja. Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garantiid. Eesti halduse organisatsioon (täidesaatva võimu organisatsioon) koosneb 3-me tüüpi halduskandjast: I. Vahetu riigihaldus ehk riik a. Üldkompetentsiga haldusorganid a.i. Vabariigi President a.ii. Vabariigi Valitsus b. Valitsusasutused (alluvad Vabariigi Valitsusele) b.i. Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) b.ii. Inspektsioonid allub ministeeriumile b.iii. Ministeeriumid b.iv. Maavalitsused (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) b.v. Ametid allub ministeeriumile
- parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on EELPROJEKT - EP, milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade - konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldise põhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa. Projekti teine staadium on PÕHIPROJEKT - PP, milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded). Põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja see on sobiv lähtematerjal ehituspakkumiste korraldamiseks. Projekti kolmas staadium -- TÖÖPROJEKT - TP on juhiseks töömeestele tööde tegemisel. Seda on otstarbekas välja töötada siis, kui tööettevõtja on
(kokku riigis 83). 3. septembril 1791 võetakse vastu konstitutsioon, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Nüüd pisut ajas tagasi. 13. juulil 1789 kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus (hullem peksmine ja lakkumine). Veel samal päeval loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart. 14. juulil 1789 vallutati Bastille' kindlusvangla, kuningavõimu viimane tugipunkt on langenud. Moodustatakse kohalikud haldusorganid munitsipaliteedid, millest tähtsam oli Pariisi Kommuun. 21. juunil 1791 üritab Prantsusmaalt põgeneda kuningas Louis XVI, kuid ebaõnnestunult (mõnus koba). Pärast põhiseaduse vastuvõtmist läks Asutav Kogu laiali. Järgmise seadusandliku võimuorganina tuli kokku Seadusandlik Kogu (koos 1. oktoober 1791 21. september 1792), mille koosoleku ajal oli Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Kuna vastavalt põhiseadusele ei saanud
dokumentide tuvastamine, arvamuste ärakuulamine; 4)otsuse langetamine ja vormistamine; 5)teatavaks tegemine 7. Haldusakt olemuseks on toiming. Haldusaktid on administratsiooni toimigute õiguslikuks vormiks.. haldusakti teoorias määratletakse halduskati formaalsel ehk funktisonaalses ja materiaalses alusel. Formaalne määratlus formaalse liigituse aluseks funktsioon, mida üks või teine halduakti liik täidab. Kuid haldusorganid täidavad ka kõrval funktsioone nn kahte abistavad funktsiooni legistatiiv ja jurisdiktsioonilist funktsiooni. Materiaalne määratlus materiaalse liigituse aluseks on funktsioon mida täidetakse, sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu, see on eelkõige tätitevakt. Haldusakti tunnused tal on regulatiivne iseloom; tal on pretseptiivne iseloom; ta reguleerib üksikjuhtumeid; teda annab välja vastav avaliku võimu teostav organ.
koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll). - positiivne meetod haldus on mitmekesine, konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi
teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll). positiivne meetod haldus on mitmekesine, konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi
sündmus- piiritletud tervikuna võetav protsess. õigussuhte subject- need kes võivad olla õigussuhte pooleks. õigussuhte object-materiaalsed ja mittemateriaalsed nähtused, mis õigussuhte subjektide jaoks esinevad hüvedena. Kõik need seemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. õiguse rakendamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.) õigusotsustus- ehk adjudikatsioon on ala loovutamine/omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm ühenduse otsuse alusel. kaalutlusõigus- ehk diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnuv teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. subsumeerimine- õiguse rakendamine kui tegevus (kui protsess). Olemus seisneb selles, et
Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: 1) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; /haldusülesannete täitmine 3) avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust
Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused: 1) avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus; 2) avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone; /haldusülesannete täitmine 3) avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule, s.t. siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid. /haldusorganite kogu tegevus olenemata selle materiaalsest sisust
teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (laiem määratlus kui materiaalne haldus). Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks on see, et välja jäävad mitmed olulised institutsioonid (õiguskantsler, riigikontroll). - positiivne meetod haldus on mitmekesine, konditsionaalne, eesmärgistatud, üldist huvi
Kirikut juhtis sinod, hiljem ilmalik ülemprokurör. Peeter I'le ei meeldinud kloostrid, ta piiras nunnade/munkade arvu. Vanausulisi kiusati taga. Peeter oli läänemeelne ning hakkas haridust pooldama.1724 rajati Peterburis Teaduste Akadeemia; 1755 asutati Moskva ülikool; hakati rajama ka keskkoole. 4. Peeter I reformid. Sisepoliitikas jätkas Peeter I keskvõimu tugevdamist. Ta korraldas ümber haldusjaotuse, asendas vanad riigi- ja haldusorganid uutega (Bojaaride Duuma Senatiga, prikaasid kolleegiumidega) ning asutas kiriku võimu kitsendamiseks Püha Sinodi, mille liikmed ta määras ise. Aadliriigi tugevdamine suurendas rahva koormisi. Selle tagajärjel puhkenud ülestõusud suruti karmilt maha. Peeter laskis tõlkida raamatuid prantsuse, inglise, hollandi ja saksa keelest. Ta korraldas ümber aremee, rajas sõjaväelaevastiku, likvideeris patriarhiameti ning riigistas Vene Õigeusu Kiriku luterlikul eeskujul
arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks. 3) keskaegsed linnad 13. sajand tõi kaasa ka Eesti asustusse uue tähtsa nähtuse linnalise asula. Linn oli keskajal suure kompaktse hoonestusega ala, millel olid omad juriidilised õigused (linnaõigus) ning haldusorganid. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Linna elanikkond tegeles käsitöö ja kaubandusega. Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade
kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Seadus - on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim Määrus - on seadusele alluv üldakt, mis reguleerib abstraktset hulka juhtumeid ja mida annavad välja haldusorganid haldusfunktsiooni teostamiseks (Peaminister ja Valitsus). Käskkiri - on seaduse alusel väljaantud üksikakt. Millal need õigusaktid jõustuvad. Rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus ja Vabariigi Presidendi seadlus jõustuvad 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. 7. Õigussuhe ja selle elemendid.
ettevalmistamine kirikukihelkond - oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. - Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks (teenisid kihelkonnapreestrid), kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid (teenisid preestri asendajad vikaarid). - Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). - Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud. - Kirikukihelkond määras ametisse kiriku eestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid Preestrite praktiline tegevus: 1) seitsme sakramendi jagamine (jumalaarmu väljendavad kristlikud toimingud): ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine).;
Teatud liiki asjades mõistavad õigust riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikud. Näiteks väärteomenetluses, mille eest võib karistada rahatrahviga, on otsuse tegemise õigus ametnikul. Õigusemõistmise funktsiooni täidavad ka muud selleks loodud organid. Individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks tööstusomandi apellatsioonikomisjon. Need organid on õigusemõistmise funktsioone täitvad haldusorganid, mis ei kuulu põhiseaduse kohaselt kohtusüsteemi. Riikliku kohtusüsteemi osaks pole ka kutseühenduste aukohtud. Kohtusüsteem koosneb: 1. maakohtutest ning halduskohtutest; 2. ringkonnakohtutest; 3. Riigikohtust. Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel
·3 vormi: ·1. Õigusnormi nõuetest kinnipidamine; ·2. Õigusnormi kasutamine ·3. Õigusnormi rakendamine ehk kohaldamine Õigusnormi nõuetest kinnipidamine ·Õigusnormide täitmine õiguse subjekt täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. Õigusnormide kasutamine ·Õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivne teostamine subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine ·Teostavad seda pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei). ·Õiguse rakendamise vajadus tekib, kui: ·1. Õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine) ·2. Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omandiõiguse küsimuse vaidlustamine, töövaidlus jm) ·3. On toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone. õigusrikkumine
kes muutuvad sellega avaliku halduse kandjateks. Seda protsessi nimetatakse detsentraliseerimiseks. Avalik-õiguslikke haldusülesandeid võib seadusega või selle alusel halduslepinguga või haldusaktiga üle anda ka eraõiguslikele isikutele, nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (notarid, kohtutäiturid, volitatud veterinaararstid jne). Otsene ehk vahetu riigihaldus ehk riik Üldkompetentsiga haldusorganid: Vabariigi President Vabariigi Valitsus Valitsusasutused (alluvad Vabariigi Valitsusele): Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) Inspektsioonid – allub ministeeriumile Ministeeriumid Maavalitsused (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) Ametid – allub ministeeriumile Kaudne ehk delegeeritud riigihaldus- loodud riigi poolt iseseisva seaduse alusel
tööõiguslikud, perekonnaõiguslikud jne õigussuhted Õigussuhte struktuuri järgi: kahepoolsed (tööleping, ostja ja müüja) ja ühepoolsed (kinkeleping, testament) õigussuhted Õigussuhete funktsiooni järgi: regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib: Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (kaitseväeteenistusse astumine, avaliku teenistuse ametikoha täitmine jms) Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (omadiõiguste küsimuse vaidlustamine või muu varaline vaidlus, töövaidlus jms) Kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone
6. Üldakti ja üksikakti erinevus Üldakt õigustloov akt = normatiivakt. Sellega reguleeritakse abstraktset hulka juhtumeid Üksikakt õigustrakendav akt. Sellega reguleeritakse üksikjuhte. Ta ei sisalda õigusnorme 7. Mis on seadus ja määrus Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Määrus on seadusele alluv üldakt. Tunnused: 1) ta reguleerib abstraktset hulka juhtumeid 2) määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine 3) määrus on seadusele alluv üldakt © 2001 - Ivari Horm ([email protected]), Ürgo Ringo 3 8. Mis on käskkiri Üksikakt. Põhiseaduse põhjal annab minister seaduste alusel välja käskkirju. 9. Õigusakti kehtivus ja toime Õigusakt on jõustunud ja seega muutunud täitmiseks kõigile, keda see otseselt puudutab, kui:
PS kohaselt kuulub seadusandlik võim Riigikogule, kellel on ainuõigus võtta vastu seadusi. Tava- käitumisharjumus, tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Seadus on Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgem õigusjõud. Määrus on seadusele alluv üldakt. Määrusi annavad haldusorganid, kelle ülesandeks on haldusfunktsiooni teostamine (Vabariigi Valitsus, ministrid seaduse alusel ja täitmiseks) Määrused reguleerivad valdkondi, mida seadusega ei ole korraldatud, on normatiivse sisuga. Valitsuse määrused on seaduste järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadustest kõrgemal. Käskkiri on üksikakt, mille annab (pea)minister välja seaduse alusel põhiseaduse põhjal seesmiste konkreetsete küsimuste lahendamiseks.
annaabi.ee 
