Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Avalik haldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haldusorgan, ametiasutus, pädevus, valitsusasutus, organid, hallatav, kantselei, haldusekandja, ministeerium, pädevuse, ametnik, volikogu, organis, riigiasutus, tegutseva, teostamine, õiguskantsler, haldusmenetluse, järelevalve, riigikontroll, linnavalitsus, põhimäärus, siseministeerium, maavalitsus, õiguskantsleri, kandjat, volitus, notarkaudu rahuldatakse ühiskonna majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. 14. Kohaliku omavalitsuse spetsiifika. KOV ja akadeemilise omavalitsuse olemasolu on PS-ga garanteeritud, teiste omavalitsusliikide loomine rajaneb aga lihtseadustel (advokatuur, Notarite Koda) või on PS-s tagatud võimalus vastava omavalitsuse moodustamiseks. KOV rajaneb territoriaalsuse printsiibil, muud omavalitsusliigid rajanevad personaalsuse printsiibil. KOV pädevus on piiritletud nii territoriaalselt kui ka esemeliselt, muude omavalitsusliikide pädevus aga üksnes esemeliselt. KOV iseloomustab universaalpädevus seaduse alusel kohaliku elu küsimuste otsustamisel. Seevastu teiste omavalitsusekandjate omavalitsusõigus laieneb ette kindlaksmääratud ülesannetele. 15. Kohaliku omavalitsuse üksuse mõiste KOV üksus on iseseisev õigusvõimeline haldusüksus- haldusekandja-, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. 16
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides
Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. 8.6. Kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks - need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Muus osas ei kuulu selliste määruste andmine mitte omavalitsusvaldkonda, vaid KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda. Seega statuute ei anna. KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ja nad peavad olema kooskõlas riigihaldusekeskorganite aktidega. Volitusnormi alusel võib KOV-le delegeerida riiklike kohustusi täitvate määruste andmise. Taolised määrused kehtivad KOV maa-alal ning neid võib anda ainult seaduses sisalduva erinormi alusel. Nimetatud määrused antakse intra legem (e on
FONDID) 11. Avaliku ülesanded Avaliku võimuga seonduv (ei saa delegeerida), Avalike teenuste osutamine (saab delegeerida e. ülesandeid edasi anda, nii füüsilisele isikule (nt.notar, kohtutäitur) kui ka juriidilisele isikulehal). 12. Mis on haldsorgan? ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. av. halduse kandja+üksikisik=haldusorgan. ei ole iseseisvad vaid tegutsevad riigi nimel. 13. Millistele tingimustele peab vastama haldusorgan? a. varustatud avaliku võimu volitustega ja nende tesotamiseks vajalike vahenditega b. koht haldusorganisüsteemis c. pädevus on õiguslikult määratletud 14. Millised on haldusorganite liigid? asutused, koguna tegutsevad haldusorganid (nt. VV), isikuna tegutsevad (nt VP). 15. Mis on teovõime? Mis eluaastast? On isikuvõime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, alates 18a.; piiratud õigusega teovõime on kuni 18a
See tagatiseks sõltumatusele rho määrustest. Kuuluvad praeter legem määruste liiki (näited KOKS § 22 lg 1). KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks: seaduses sis volitusnormi alusel kohustatakse kehtestama oma terr-l määrusi ka riiklike ül-te täit-ks PS § 154 lg 2. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulats toimib vastava KOV üksuse terr-l. See on ülekantud pädevuse sfääris. Need määrused peavad olema kooskõlas riigihalduse keskorganite määrustega. Määruse võib anda ainult seaduses sis erivolitusnormi olemasolul ja kooskõlas nende piiride, mõtete ja eesmärgiga. Intra legem Euroopa õigus: al 1993 E Nõukogu liige, al 2004 EL liikmesriik EL õ: liitumise ting-ks acquis communautaire’i ülevõtm, s.o poliitiliste eesmärkide ja eriti kogu rakendatava EÜ õiguse ülevõtm
põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik
KORDAMISKÜSIMUSED RIIGI-JA HALDUSÕIGUSE EKSAMIKS Individuaalne diskretsioon: haldusorgan asetatakse olukorda, kus ta peab ühest küljest arvestades seaduse eesmärki ning teisest küljest konkreetseid asjaolusid leidma üksikisiku jaoks sobiva ja kaasuse lahendamine: haldusmenetlusseadus, riigivastutusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus. asjakohase lahenduse. Lahendamiseks aega 45min
põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik
põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Avalik haldus on seotud ka konkreetse aja ja ruumiga. Sellele vastab konkreetse ajamomendi õigus ja sotsiaalse korra mõte ja vaim. Selle loomuõigusele lähedal seisva teesi järgi peab riik
• ei tohi kahjustada avalikku huvi Kohalik omavalitsus kui iseseisev halduskandja *Vallad: volikogu, valitsus *Linnad: volikogu, valitsus Kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikud garandiit: * Õigus moodustada liite teiste KOV-dega * Õigus moodustada volikogu ja valitsus *Õigus võtta vastu määrusi, volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi *Õigus kehtestada makse TEEMA 3. 6. 7. Vabariigi Presidendi pädevus: 1) rahvusvahelises suhtlemises- Aktiivne saatkonnaõigus – president nimetab ametisse valitsuse ettepanekul diplomaatilised esindajad Passiivne saatkonnaõigus – president lubab teiste maade diplomaatilistel esindajatel jääda Eestisse, võttes vastu nende volitused Riigi esindamine rahvusvahelistele lepingutele allakirjutamine 2) siseriiklik pädevus: kuulutab välja Riigikogu korralised valimised
vastava subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Haldussuhete õiguslikule reguleerimisele on omane kohustuslikkus ja ühepoolsus. 2.4 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega. Võib süstematiseerida väga lihtsatel alustel. Saab eristada materiaal- ja formaalõigust. Esitamise aluseks on vastava normi regulatsiooni sisu. Materiaalõiguse hulka kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid haldusekandja ja isiku vahel, kehtestavad isikutele keelde, käske, annavad neile õigusi. Formaalõigus koosneb organisatsiooni ja menetlusõigusest. Organisatsiooniõigus puudutab organeid ja nende pädevusi. Menetlusõigus käsitleb materiaalse õiguse normi rakendamist Haldusõiguse liigitamine üld- ja eriosaks. 1) Üldosa – käsitleb neid regulatsioone, printsiipe ja õigusinstituute ja mõisteid, mis on põhimõttelise tähtsusega kõigi haldusõiguse valdkondade jaoks
Sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses: A/S- rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. E/S- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu Kod. ühiskond- edendab kohalikku elu ja tugevdab inimeste ühtekuuluvustunnet. 2. Põhiseaduslikud institutsioonid ( Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikohus, Õiguskantsler, Riigikontroll, Eesti Pank, kohalik omavalitsus) ja nende pädevuse alused ( Põhiseadus) RK (seadusandlik võim)- 101 liiget, valitakse vabadel valimistel. Hääletamine salajane. Kandideerida iga vähemalt 21.a. hääleõiguslik Eesti kodanik. Korra sätestab RK valimise seadus. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib VP 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid 5) annab peaministrikandidaadile volitused VV moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
- õigusselgus – vt: HMS § 55 lg 1: „Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.” HMS § 63 lg 2 p 5: „Haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.” - õiguspärane ootus – vt: HMS § 67 lg 1: „Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.” Vt samuti järgnevad lõiked. 4. Proportsionaalsuse põhimõte10 PS § 11: põhiõiguste ja -vabaduste piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. 9 RKPJKo 02.12.2004, nr 3-4-1-20-04, p 12
põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu – Vabariigi President – Õiguskantsler – Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium) – Ametnik – Üksikisik Põhiseaduslikud institutsioonid: • Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus) • Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega) • Vabariigi Valitsus • Eesti Pank • Riigikontroll • Õiguskantsler • Kohus • KOV Õigusriigi printsiibid: • Seaduslikkuse printsiip • Võimude lahusus • Põhiõiguste tagamine • Õiguskindlus
§1. Subjektiivse avaliku õiguse mõiste § 2. Haldusõigussuhe A. Haldusõigussuhte subjektid B. Haldusõigussuhete sisu ja liigitus TEEMA 4:HALDUSORGANISATSIOON § 1. Avaliku halduse kandjad, iseseisvad õigussubjektid: § 2. Avalike ülesannete eraisikutele üleandmine. D .Avalik-õiguslike ülesannete üleandmise õiguslikud alused: E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3
põhjustatud ohtude eest (eeskirjad elamute, sildade ehitamiseks, liikluseeskirjad, avaliku korra eeskirjad). Avalik kõlblus – sõltub ajast/kohast, usust, kultuurilisest taustast. Avalik rahu – isikute kaitse tegevuse eest, mis häirib nende rahu, samuti kuulmis-, nägemis-, haistmismeelt (müra piiramine). Heausksus ärisuhetes – isikuid tuleb kaitsta ebaausate ärisuhete eest. Tuleb kehtestada vastavad reeglid ja luua vastavad organid, kes kontrolliks neist kinnipidamist (järelevalve pankade, konkurentsi üle). Teatud juhtudel tuleb avalike huvide kaitseks üksikisiku erahuvi piirata. Need võimalused näeb ette PS. Riik on kehtestanud ka subjektiivsed avalikud õigused, mida peab tagama. Haldus on aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus. Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks ja elluviimiseks
tegemist täidesaatva funktsiooni teostamisega. Kohtumõistmine on rahva otsustusvaldkondadest välistatud. Legitimeerimine toimub üksnes seadusandluse ja valimiste kui administratiivfunktsiooni täitmise kaudu. Siiski on viimased üksnes vormiks, mille abil riigile usaldust väljendada. Riigikogu representatsioonis ei ole määravaks mitte esindatava, vaid esindaja tahe. Riigikogu tegutseb rahva asemel. 3. Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende pädevuse alused o Põhiseaduslikud institutsiooni tunnused (5): · põhiseadusega loodud · põhiseadusest tulenevate kompetensidega · nende eksisteerimist ja ülesandeid ei saa muuta muutmata põhiseadust · üksteisest sõltumatud, iseseisvad · võrdse tähtsusega 1. Riigikogu teistega võrdne, kuid siiski kõrgeim riigiorgan, kuna see
LEA KÜSIMUSED: 1.Iseloomusta tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud halduskorraldust! Milline on haldusorganisatsioonide jaotus Eestis? Tsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus otsustav võ im paikneb organisatsiooni tasandite ü laosas ehk võ im suureneb alt ü lesse (alluvussuhted). Otsustamine on kiire, kontroll juhtimise ü le on keskpunktis, vä listab ebaü htlase arengu allorganisatsioonis. (võim ühes kohas, keskel) Detsentraliseeritud halduskorraldus - võ imu jaotamise viis, kus võ im on hajutatud iseseisvate ü ksuste vahel, kes on ü ksteisega koostö ö suhtes. Mida rohkem on halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. (võim laiali) Eesti-? Eestis on nii tsentraliseeritud kui detsentraliseeritud halduskorraldust. Eesti kasutab mõlemat, nii traditsioonilist kui ka hierarhilist süsteemi. 2.Milline staatus on riigikantseleil valitsusasutuste seas? Mis on riigisekretäri pädevused
ametiasutuste poolt või ka kaudselt avalik õiguslikud korporatsioonid, sihtasutused jne. 2. Millised riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult? Riigiorganid teostavad avalikku haldust vahetult otsese riigihalduse puhul. Nendeks on ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavanemad ning õiguslikult mitteiseseisvad asutused nagu riigikoolid, riigihaiglad, riigimuuseumid jm. 3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid haldusmenetlusi läbi viib, tuleneb eriseadusestest. Riigi keskhaldusorganid on: ministeerium, inspektsioon, maavalitsus, kohtuasutus, prokuratuur, SKA... 4. Nimeta täidesaatva riigivõimu asutusi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutuseks:
Riigikogu .Valitakse 5 aastaks 6) Õiguskantsler ( sõltumatu ametiisik) Ülle Madise. Presidendi ettepanekul nimetab ametisse Riigikogu. 7 aastat. - Teostab põhiseaduslikku järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu üle - Teostab järelevalvet KOV-de üle Kas otsused vastavad põhiseadusele.- 1x aastas esineb riigikogu ees ülevaatega. 7) KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS KOV korraldab ja otsustab kohaliku elu tegevuse üle. KOV üksused on VALLAD ja LINNAd. KOV organid on VALLA/LINNA VOLIKOGU ja VALLA/LINNA VALITSUS. KOV õigusaktid MÄÄRUS, KORRALDUS, OTSUS 8) AVALIK HALDUS Täidesaatva võimu tegevus ja tähendab avalike asjade korraldamist. HALDUSE KANDJA -avalike asjade ajamine kõigi huvides. ALATI JURIIDILINE ISIK Liigitatakse : - Täidesaatva võimu asutuses - Seadusliku võimu asutused - Kohtuasutuses Valitsusasutused ( täidesaatva võimu teostajad)- ministeerium, amet, prokuratuur, vangla
4. Diskretsiooni e kaalutlusõ - Haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 5. Määratlemata õ.mõiste ja hingamisruum akl.välireklaam 7. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti õ.korras- 9. Avalik-õ-like jur.isikute liigitus riik, a-õ.likud korporatsioonid (notarite koda, eesti advokatuur), asutused (ER, ETV, E pank, Rahvusrmtkogu)ja sihtasutused e fondid (eesti kult.kapital) 11. Horgani mõiste, pädevus on asutus, kogu, isik, kes on seadusega volitatud täitma avaliku h.-se ül-id. Haldusorganiks on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks.Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. Haldusorgani tegevust
riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi; b) kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks need ei ole statuudid. Kohaliku õigusega seonduvad taolised määrused vaid niivõrd, kuivõrd nende regulatsioon toimib vastava kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil. Muus osas ei kuulu selliste määruste andmine mitte omavalitsusvaldkonda, vaid KOV-le ülekantud pädevuse (ehk juurdeantud pädevuse) valdkonda. Seega statuute ei anna. KOV määrused riiklike kohustuste täitmiseks kuuluvad riigihaldusaktide hierarhilisse süsteemi ja nad peavad olema kooskõlas riigihaldusekeskorganite aktidega; kohalik tavaõigus (observants)- see tuleneb kõigi kohaliku omavalitsuse elanike pikaajalistest harjumustest, mille aluseks on nende õiguslikud veendumused; piiriülene õigus 6. Munitsipaalõigussuhted ja nende subjektid
leiavad oma lahenduse kohtus. Traditsiooniliselt peetakse rahvah õiguse tõlgendamisel oluliseks teadlaste kirjutatud teoseid ehk doktriini. 4. EIÕK ja EIK roll. EIK lahendite tähtsus Eesti õiguskorrale Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud (kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki). Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Inimõiguse konventsioon on Euroopa Nõukogu eestvedamisel 1950.a sõlmitud ja 1953.a jõustunud rahvusvaheline leping
lahusus). Teiseks, kogu riigivõimu jagamist erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel (organisatsiooniline võimude lahusus). Kolmandaks sisaldab ta riigi funktsioonide ja organite korraldust, selle süsteemi. Võimude lahususe idee tekkimisel oli selle põhieesmärgiks tagada riigivõimu piiramise abil üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse. Kõrvuti nimetatud eesmärgiga on kaasajal esiplaanile nihkunud võimude lahususe printsiibi teine funktsioon. See on võimude lahusus kui pädevuse jaotuse põhimõte. Siin ei ole esmatähtis niivõrd riigivõimu piiramine, kuivõrd sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Võimude lahususe printsiibi ühe või teise aspekti esiletoomine ei tähenda kaugeltki seda, et üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse on kaotanud oma aktuaalsuse. Pigem on siin
lahusus). Teiseks, kogu riigivõimu jagamist erinevate riigi funktsioonide kandjate (organite) vahel (organisatsiooniline võimude lahusus). Kolmandaks sisaldab ta riigi funktsioonide ja organite korraldust, selle süsteemi. Võimude lahususe idee tekkimisel oli selle põhieesmärgiks tagada riigivõimu piiramise abil üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse. Kõrvuti nimetatud eesmärgiga on kaasajal esiplaanile nihkunud võimude lahususe printsiibi teine funktsioon. See on võimude lahusus kui pädevuse jaotuse põhimõte. Siin ei ole esmatähtis niivõrd riigivõimu piiramine, kuivõrd sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Võimude lahususe printsiibi ühe või teise aspekti esiletoomine ei tähenda kaugeltki seda, et üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse on kaotanud oma aktuaalsuse. Pigem on siin
Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7
Järelikult on Vanglasse haldusmenetluse tegemist koosseisuvälise teenistujaga. praktikale. Vangla nimetab ta 2 kuuks koosseisuvälise teenistujana inspektor-kontaktisiku ametikohale. Käskkiri allkirjastatakse 10.10.2010 ning ametisse astumise kuupäevaks on käskkirja märgitud 01.11.2010. Tegelikult läheb Kalev vanglasse kohale ja võtab töökoha vastu juba 29.10.2010. ülesanne: Selgita mõistet koosseisuväline teenistuja. 2) Sisekaitse valdkonna Valitsusasutus on täidesaatva riigivõimu teostamiseks loodud, ametnike väljaõppe riigieelarvest rahastatav riigiasutus. Näites nimetatutest on korraldamiseks on loodud Siseministeeriumi valitsemisalas valitusasutused Siseministeerium, Politseiamet, Piirivalveamet, 2(12) Sisekaitseakadeemia. Kui varemalt Päästeamet. allusid Politseiametile, Piirivalveametile ja Päästeametile
51. Avaliku halduse kandja mõiste 52. Avaliku halduse kandjad (3) 53. Avalik-õiguslik ühendus. Põhitunnus (liikmeskond, kel on kaasaotsustamise õigus ühenduse ülesannete täitmisel). Liikmeskonna tekkimise alus (sund, vabatahtlik), liigid (4). Näited 54. Riik kui avalik-õiguslik ühendus. Mis on riigi eripära võrreldes teiste avalik-õiguslike isikutega. 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited 56. Avalik-õiguslik sihtasutus 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63
saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. 11. Juriidilise isiku mõiste, õigus- ja teovõime. Luuakse seadusega või seaduse alusel täitma teatud ülesandeid, mis on määratud seaduses ja isiku põhikirjas. Õigusvõime ülesannete teostamisest tingitud Teovõime pädevus, küsimustering, millega on õigus tegeleda ja milles on tema otsused kohustuslikud 12. Eraõigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). Eraõiguslik loodud erahuvides selle liigi kohta käiva seaduse alusel Liigid: täisühing, usaldusühing, OÜ, AS, tulundusühistu, SA, MTÜ Avalik-õiguslik onriik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud
Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) + TUTVUDA: Eesti riigi koduleht (http://www.eesti.ee) 2. VALITSUS JA VALITSUSE HALLATAV ASUTUS, EESTI HALDUSKORRALDUS Vabariigi Valitsuse seadus (3. peatükk: täidesaatva riigivõimu asutused) Valitsuse hallatavad asutused, mis minsiteeriumi alla kuulub. Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused, 2) valitsuse hallatavad asutused Valitsusasutus: riigieelarvest finantseeritavad, põhiülesandeks TS võimu teostamine. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused: võivad teostada TS riigivõimu. Teenindavad valitsusasutusi või
Vabariigi Valitsuse seadus- VV ja ministri nimetab ametisse ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui Vabariigi President kolme päeva jooksul päevast, mil seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on põhiseaduse § 89 2. lõike alusel Riigikogult valitsuse teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi moodustamiseks volituse saanud peaministrikandidaat on seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Juhib peadirektor, kelle
3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele
vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma jurist Ulpianus ütles nii Avaliku halduse 3 tähendust: 1. organisatsioonilises mõttes institutsioonide kogumid, mis tegelevad avaliku halduse teostamisega; avaliku halduse kandjate kogum; riik, av-õi jur isikud, eraõ isikud, kes teostavad avalikku haldust. 2. materiaalses ehk sisulises mõttes haldustegevus (riikliku tegevuse liik), mida teostavad avaliku halduse kandjad ja nende organid. 3. formaalses mõttes haldusekandjate kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (peale materiaalselt mõistetud haldustegevuse ka teised riikliku tegevuse liigid). Riikliku tegevuse liigid: 1. legislatiivfunktsioon õigusnormide andmine parlament. 2. eksekutiivfunktioon õigusnormide rakendamine ja täideviimine halduskandjad koos oma haldusorganitega. Rakendamine jaguneb valitsemiseks (halduspoliitika
annaabi.ee 
