Käesolev õpiobjekt vaatleb haldusorganeid niisiis haldusorganisatsioonilisest aspektist lähtuvalt, nende institutsionaalse tunnuse järgi - haldusorganid kui organisatsiooniliselt iseseisvad haldusekandja osised. Haldusorgani liigid Eelmise peatüki riigi ja KOV üksuste haldusorganite loetelus kohtasid juba haldusorganite erinevaid liike: valitsusasutus, riigi ametiasutus, KOV üksuse ametiasutus, põhiseadusorgan, KOV ametiasutuse hallatav asutus jne. Haldusorganeid liigitatakse lähtudes erinevatest liigitusalustest. Olenevalt sellest, milline on nende õiguslik staatus, kas nad on avaliku võimu pädevusega või mitte, millise haldusekandja organiks nad on, milline on nende asend haldusorganite süsteemis, millist funktsiooni nad täidavad või milline on nende tegutsemise vorm. Nii võime rääkida organi haldusekandja järgi: riigi haldusorganitest (näiteks Sotsiaalministeerium)
Et säiliks võimude lahusus Rahva arvamuse esindamine – mitmekesisus, Riigikogu on rahva arvamuse peegel RIIGIKOGU PÕHISEADUSES: Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mis on valitud vabadel, üldiselt, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused) Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses Kollegiaalorgan – 101 liiget > mitmeliikmeline organ (monokraatne – üheliikmineline, nt president); olemas on Riigikogu kodu- ja töökord Ühekojaline parlament – otse valitud esindajate kogu; seadusandlus, riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine Ainus rahva poolt vahetult loodud riigiorgan – legitimatsiooniaste on kõige suurem RIIGIKOGU JA RIIGIKOGU KOOSSEIS:
annaabi.ee 
