· Muzafer Sherif (1935;1937) - autokineetilise liikumise katsed ja grupi normidele kuuletumine. . , ( ), (). põhimõtteline tulemus - arvamuste ühtlustumine 3-4 korral · Solomon Asch (1955) grupi survele kuuletumine. . põhimõtteline tulemus ca 37% inimestest käitub antud eksperimendis konformselt · Stanley Milgram (1965;1974) autoriteedile allumise efekt põhimõtteline tulemus: 40-st mehest 26 allus käsule karistada ja karistas "laiska õppurit" 450 V vooluga (65%) · Philip Zimbardo (1971) - deindividualiseerimise efekt Osales 24 meest, kellest pooled mängisid "vangi" , pooled "vangivalvuri" rolli; põhimõtteline tulemus ca 30% "vangivalvuritest" näitas ülimat küünilisust ja psühhopaatsust käitumises
Ajalugu Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine: Saksamaa ja NSV Liidu koostöö kujunemine, MRP kuritegelikkus sealhulgas tähendus Eestile. 23.08.1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja nSV Liidu vahel mittekallaletungileping MRP. Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks sai salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia anastamiseks, Poola jagati pooleks. MRP sõlmimine tähendas, et uus sõda võis alata. Tähendus Eestile: omariikluse häving, rahvastiku kaotused. Ühiskond Täidesaatev võim. Eesti Vabariigi valitsus. Täidesaatva võimu peaülesandeks on viia ellu parlamendi antud seadusi, nende alusel riigi igapäevane toimise korraldamine. Riigi kõrgemaiks täidesaatvaks võimuks on valitsus ( PS 6.ptk). 26.03.201...
üldistele kvantitatiivsetele seadustele. Vastavad tingimused määratakse katseliselt. Newton oli esimene, kes hakkas matemaatikat ja katset omavahel seostama, püstitades ülesanded nii, et nad oleksid samaaegselt katseliselt ja matemaatiliselt tõestatavad. Peale seda hakkas teadus olema teineteist eeldavate probleemide lahendamine ehk Newton sai oma avastuste tegemisel tugineda ainult religiooni ja jumala autoriteedile, kuid kõik kes tulid peale Newtonit võisid juba tugineda tema autoriteedile religiooni ületamisel ja teadusliku maailmapildi seletamisel. Imre Lakatos tõestas, et puudub normaalteadus, sest kui teadlased oleksid olnud normaalsed, siis poleks toimunud teaduse arengut. Samas leiab ta ka, et teadust üldiselt ei saa panna piiridesse, piirid sõltuvad uuritavast objektist, nähtusest vms uuritavast harust, milles vastav nähtus on tõene, milles mitte, sest taotletavad eesmärgid on erinevad.
ka uue testamendi tõlkekäsikirju. *Probleemiks sai ka piibli võimalik trükikoht Eestikeelse täispiibli ilmumine *Pärast uue testamendi ilmumist (1715 a.) ühendas pastorkond jõud eestikeelse täispiibli väljaandmiseks. *18 sajandit nimetatakse kirjakeele ajaloos piiblikeele sajandiks *1739 ilmus esimene täispiibel Piibli tõlkimine oli oluline, sest: *Ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas. *Rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara *Tänu piibli autoriteedile muutus autoriteetseks ka selles kasutatud keel, sellega paranes ka eesti kirjakeele staatus *Aitas kaasa rahva lugemisoskuse arenemisele *Kujundas arusaama trükitud raamatute keelest ja stiilist Sõnaraamatud ja grammatikad *18. saj. esimesel poolel tehti ka olulist sõnaraamatutööd. *1730. aastatel valmis S. H. Vestringi käsikirjaline "Eesti-saksa sõnaraamat" *1732. aastal ilmus Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika. Eestikeelse ilukirjanduse algus *18
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid 1. Kultuuris domineerivad väärtusorientatsioonid arenevad ja muutuvad, kui ühiskond seisab silmitsi inimtegevust reguleerivate põhimõtteliste probleemide või küsimustega. 2. Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. 3. Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp, abielulahutus, abort) ise teha. 4
Üldiseloomustus: · Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, s.t. kunstikriitika. · Vähenes kunstitellijate osatähtsus. · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. · Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemine, külakogude lagunemine ja linnastumise algus. · Kiriku autoriteedile ja traditsiooniga õigustatud normidele vastandati valgustajate ideoloogia. · Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. · Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine. · Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetavasse maailmakorda ja harmooniasse. · Reeglipärasus ja kord olid suured väärtused kunstis. · Ateena ja Rooma vabariigi demokraatlik kord sai poliitiliseks ideaaliks. Arhidektuur :
elektrilööke. Kui õpetaja püüdis katset pooleli jätta või midagi kurta, paluti tal siiski katset jätkata. Milgram palus eelnevalt mitmetel tudengitel ja psühhiaatritel hinnata, kui kaugele on inimesed nende arvates vlmis minema (Joonisel 2. Toodud ennustatud väljalangevus). Jooniselt 2 võib näha, et 300 voldi juures oli katse katkestanud vaid 10% osalejatest. Milgram nimetas faktorid, mil mõjutavad allumist autoriteedile (tulemuste seletused): 1. Kultuuri norm, mis soosib autoriteedile allumist 2. Käsk sooritada järjest ohtlikumaid tegusid samm sammult suuremad elektrilöögid 3. Vastutuse kaldumine teistele eksperimendi läbiviijatele, autoriteedile. Lisaks eelnevale oli tähtis ka eksperimendi ja eksperimentaatori tajutud autoriteetsus (laboris rohkem kuuletumist kui näiteks mõnes suvalises kabinetis). Siingi on oluline kaaslaste toetus kui teised osalejad lähevad katsega kaasa, on kuuletumine suurem. Viimaseks oluliseks mõjutajaks on nii õppija kui
Poliitilised ja kultuurilised tervisemõjurid Ksenia Ivanova, ÄMM15 1) Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Samuti on traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades taunitud see, mida nimetatakse sotsiaalseks anomaaliaks, nagu abielulahutus, abort, enesetapp ja halastussurm. 2) Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia
Ta on öelnud: ,,võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine." Kuidas toimib võim tänapäeva ühiskonnas? Võim on ühiskonda kuulunud selle algusest peale, sest mõeldamatu on ühiskond, mida üldse ei suunata ega reguleerita. Tänapäeval võib suures laastus tuua välja kaks võimu valdkonda. Üheks suurimaks on kindlasti riigivõim. Vanasti võimu teostamisel tugineti tollal autoriteedile ja traditsioonidele, erilisi võimuasutusi, palgalisi ametnikke ja kirjalikke seadusi veel polnud. Mida enam võim arenes, seda rohkem hakkas võim vajama asutusi, mille kaudu valitseda, ja inimesi, kelle abil valitseda. Lühidalt, võim vajas riiki. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigikorralduses on ehk tavainimesele kõige selgemini nähtav täidesaatev
KUNSTIAJALUGU 24.Klassitsismi iseloomustus, klassitsistlik arhitektuur. · Tekkis kunstikriitika · Vähenes kunstitellijate osatähtsus · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule · Ühiskonnakorralduse lõdvenemine · Linnastumise algus · Monarhiate, osalt ka kiriku autoriteet langes Tekkis2 suunda kunstis: 1. Kiriku autoriteedile ja normidele vastandati valgustajate ideoloogia. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja lasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse. Need inimesed toetasid kunstis klassitsismi. 2. Teine osa inimesi ei suutnud uskuda vanu ega uusi ühiseid ideaale. See tähendas eemaldumist kõigist ühiskonna rühmadest ja üksildasena tundmist. Üksidnust kogev inimene oli sunnitud ise endale norme kehtestama. Sellised inimesed olid romantilise kunsti loojad.
eelduseks oli teaduse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Renè Descartes. Valgustuse tekkepõhjuseks on rahulolu valitseva korraga, inimesed on haritumad. Valgustus on nii kõikehõlmav, et paljud Euroopa valitsejad on sellest filosoofiast vaimustatud. Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest (ka usk ja moraal). Kõik, mis pole mõistuspärane, on ebaloomulik. Levib panteism- jumal on kõik loonud ja kehtestanud ka loodusseadused, mille järel on ta end taandanud maailma korraldamisest.
Palun selgitage, milliste teguritega on seotud Ingleharti ja tema kolleegide sõnul väärtuste muutumised ühiskonnas ja kuidas need seostuvad ühiskonna sotsiaalmajandusliku arenguga? Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Taunitakse sotsiaalset anomaaliat nagu abielulahutus, abort, enesetapp, halastussurm. Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi tähtsus väike, inimesed peavad oluliseks pigem oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset kooskõlastatust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ja indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp,abielulahutus, abort) ise teha.
üle jõu käis. Nõukogude sõjavägi kaotas üle 15 000 mehe ning sõda tervikuna kurnas NSV Liitu nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka moraalselt. Johannes Paulus II Rooma paavstiks saamise järel tekkis vaimustus nii Poolas kui ka mujal Kesk-ja Ida- Euroopa riikides. See oli jällegi selge ohu märk kommunistlikele võimuorganitele ning juba mõne aasta pärast andis sõltumatute ametiühingute tegevus Poolas Nõukogude võimu autoriteedile saatusliku hoobi- kerkis küsimus: "Kui see oli võimalik Poolas, kas see pole võimalik siis ka mujal?" Üsna pea selgus, et oli küll. 1980. aastate keskpaigas peale Breznevi ning seejärel tema järglaste Andropovi ja Tsernenko surma hakati Kremlis mõistma, et riik seisab silmitsi külma sõja peatse kaotusega. Hädasti vajati uusi reforme ning riigi etteotsa valitigi senini noorim liider NSV- Liidus Stalini surma järel- 54- aastane Mihhail Gorbatsov. Tema peamiseks
· Hea tervislik seisund F&M: keha sümmeetrilisus, sile ja hele nahk, vitaalsus · Vanust väljendavad omadused M: aeglane kõnnak, hallid juuksed, kiilaspäisus 4.5 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada sümpaatia mulje tekkimist ja sellest sõltuvust · Tõrjuva suhtlemisviisi kasutamine · Veetluse ratsionaalne analüüsimine · Komplimentide ja kiituse ignoreerimine V Autoriteetsuse (Authority)reegel 5.1 Toetub: · autoriteedile kuuletumise, sh. allumise, reeglitele · normatiivsele konformsusele · sotsiaalse hierarhia mudelile Näiteks. Püsivad lähisuhted eeldavad domineerivuse dimensioonil komplementaarsuse põhimõtte järgimist 5.2 Konkreetsete tehnikate näited: · "kõrgema staatuse" loomise tehnikad · autoriteetsuse loomise (sh. tiitlid, välimus) tehnika · "pangakontrolli" tehnika Kasutatakse:
Moraalinormide kõrval on olemas nt. õigusnormid e. seadused, mis on otseselt seadusandja poolt kehtestatud ja mis tagatakse riiklike süsteemidega (kohus, vangla), et seadusi täidetaks. Õigus on piiritletud riigipiiriga (kehtivad ühe riigi piires). Kui inimene ei täida seadusi, siis teda karistatakse. Õigusnormide kohta saab omakorda küsida, kas nad on moraalsed (nt. surmanuhtlus). Lisaks on olemas religiooninormid, mis kehtivad ühe religioosse grupi piires. Viidatakse jumalikule autoriteedile või ilmutusele, lisaks pühakirjale. Moraalinormid on mitteformaalsed ja nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega ega seadustega. Igasugune eetika ja moraal on kokkulepe kui sa rikud moraali, saad karistuseks häbi, tõrjutuse, südametunnistuse piinad, vms. Moraalinormide täitmine tagatakse sisemiste sanktsioonide (sisemised tundmused) + väliste sanktsioonidega (teiste reaktsioon, suhtumine).
Leidub peresid, kus on taasavastatud koduõpe, kas siis pika koolitee tõttu või isiklikel kaalutlustel. Leidub ka teist äärmust, kus lapsevanemad jätavad oma võsukeste kasvatamise täielikult kooli hoolde. Selline suhtumine viib tihtilugu õpilase ja õpetaja vahelise konfliktini. Õpetaja soovib tegeleda vaid oma õppeaine edasiandmisega, mitte üksikute kasvandike korralekutsumisega, mis raiskab ülejäänud klassi aega. Koolis õpetatakse ka distsipliini ja autoriteedile kuuletumist, mis on hilisemas elus hädavajalik. Koolisüsteem tagab sirguvale noorsoole ühtse ja stabiilse hariduse, samas toodavad koolid masstoodanguna üht ja sama niinimetatud toodet ehk koolis on vähe ruumi isiksuse arenguks ja vabaks tahteks. Ühiskond ei hoolitse ainult oma nooremate liikmete eest, vaid toetab kõiki abivajajaid, kes seda ise paluda oskavad. Näiteks abistatakse paljuliikmelisi peresid
, Kelle vaatepunkti esindab?, Mis on jäänud kirjutamata?, Milliseid väiteid ei põhjendata?, Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid kasutatakse? 16. Keelelise mõjutamise vahendid (tööleht, ÕPIK) Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestalsed on töökad, poliitikuid ei saa usaldada Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui.... Kasutatakse hinnangulisi omadussõnu: erakordne, eriline, uskumatu Toetutakse autoriteedile: Ka Lennart Meri ütles..., Juba Aristoteles märkis... Kasutatakse sõnu, millel on pos. või neg. lisatähendus: saavutas kolmanda koha- pidi leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et.... Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 17. UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED Kõnelejat näidatakse ebameeldivas valguses:torises, kokutas, halises, vihjas
Mikkelseni Christian IV õpetajaks. Christian IV sai alaealisena, oma ema kuninganna Sophie väe ja võimu all olles nii mõnigi kord kolki.Emal oli käsi kerge tõusma,seda peeti täie tõsidusega kasulikuks omaduseks,teda kiideti valjuhäälselt tema kasvatusmeetodite eest.Kuidas mõjus Christian IV isa surm(1588.aastal), seda võime üksnes mõistatada.Tollele ajastule oli omane surma aksepteerimine.Hans Mikkelsenist sai tänu tema vankumatule autoriteedile pärast isa surma Christan IV jaoks kui mitte isa asemik,siis ometigi kindel tugi.Kasvatust tuli lugeda kordaläinuks. Printsist oli saanud täiskasvanud laps-või lapstäiskasvanu.Seda protsessi kiirustas tagant kuninga varajane surm.Printsi järel valvati,ta ei tohtinud midagi omal käel ette võtta. See oli liialt ohtlik.Kõigi pilgud olid pööratud temale,temas nähti tulevast kuningat. Rangelt autoritaarne kasvatus tegi temast
e) Eesti suurim linn li Tallinn ja palju ei jnud maha ka Tartu, viksemade olid Rakvere, Haapsalu ja Paide. Thtsamad linnad kuulusid Hansa Liitu. Sinna kuulusid Vana-Liivimaalt: Tartu,Tallinn,Prnu ja Viljandi. f) Kuigi Ordu oli kige tugevam, ei omanud ta kunagi valitsevat positsiooni. Rohkelt sdu on olnud Liivimaal. Ordu proovis lbi viia seadust, et kik piiskopid ja toomhrrad peaksid htlasi olema ka ordu liikmed. Loodi orduvastane liit, mida juhtis Dietrich Damerow. Ordu autoriteedile andis lgi, kaotus Poola ja Leedu hisvgedele, mis kuulutas terve Saksa ordu jrk-jrgulise allakigus algust. g)Seal oli esindatud 4 pool: piiskopid, ordu, vasallkonnad ja linnad. Kik tuli teha kshlselt. Kike sagedamini juti meelele talupoegade karmima ohjeldamise osas.
Võim oli Pätsi ja ta sõprade käes (Päts, Laidoner, K.Einbund, Kaarel Eenpalu) Kehtis erakorraline seisukord, põhiseadus ei kehtinud Tsensuur Asutati spetsiaalne propagandatalitus (keelatud oli kirjutada Pätsi eraelust, Hitlerist, Stalinist) Erinevad kampaaniad, et rahvustunnet suurendada Kunst, kirjandus ja kultuur oli allutatud Pätsi autoriteedile, ei olnud vaba. Hakati kitsendama hariduse omandamise võimalusi ja propageeriti kutsekoole Majandus allutati riigi kontrollile, paljud ettevõtted olid riigi käes Loodi ametiühingute asemele kutseliidud 7) 1938.aasta põhiseadus Oma võimu kindlustamiseks lasi K.Päts koostada uue põhiseaduse, mis jõustus Pätsi dekreediga: 1 1) loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras
Milliseid keelelisi mõjutamisvõtteid kasutatakse? 17. Keelelise mõjutamise vahendid · Kasutatakse eelarvamustel põhinevaid üldistusi: mehed on paremad kokad, eestalsed on töökad, poliitikuid ei saa usaldada · Viidatakse suuremale grupile: enamik eestlasi hindab..., kellegile ei meeldi, kui.... · Kasutatakse hinnangulisi omadussõnu: erakordne, eriline, uskumatu · Toetutakse autoriteedile: Ka Lennart Meri ütles..., Juba Aristoteles märkis... · Kasutatakse sõnu, millel on pos. või neg. lisatähendus: saavutas kolmanda koha- pidi leppima kolmanda kohaga, ettevaatlik-arg · Esindatakse teadja või asjatundjana: kunstiteadlasena võin kinnitada, et.... · Kasutatakse suhtumissõnu: kindlasti, tõenäoliselt, õnneks, vaevalt 18. UUDISE KALLUTATUSE TUNNUSED Hinnangulised verbid:
sulgudesse või joone alla) kirja panna, isegi kui nad otseselt teemasse ei puutu. Tüüpvead, mida vältida Oleme juba vaadelnud argumenteerimisvigu, mida tuleks vältida. Lisaks nendele toob Tiiu Hallap (2006) välja veel nimekirja vigadest, mis ühelegi filosoofilisele kirjutisele head ei tee: klišeed põhjendamatud üldistused segane ülesehitus valed proportsioonid osade vahel vasturääkivused ebaadekvaatsed viited autoriteedile Klišeed mõjuvad eriti häirivalt, kui nendega esseed alustatakse. Paraku on selline alustamise viis sagedane. Vaughn (2006: 57) toob esile konstruktsioonid, mida tuleks sissejuhatuses vältida: "Filosoof X kirjutas elu jooksul palju raamatuid" "Aegade algusest peale on inimesed mõtisklenud ...... probleemi üle" "See kirjatöö vaatleb ateistist filosoofi Sartre'i naeruväärseid ideid" (liiga varane hinnang)
tunnete sügavus ja rikkus määras looduse tunnetamist. See tähendas, et oli vaja luua oma ajale ja ümbrusele vastuvoolu sõdivaid suurkujusid. Need kangelased/ tegelased pidid olema ausad ja sirgjoonelised, kes sõdivad, astuvad saatusele vastu, ise sellele alistudes. Ta leidis ühe kirjamehe autobiograafiast just täpselt sellise tegelase, kes vastas kõigile lihtsate ja ausate inimeste ootustele. See rüütel lausub: ,,Häda, häda neile isandaile, kes omaendisele autoriteedile loodavad. Ikke all inimeste südamed kalestuvad. Need aga ei taha midagi kuulda ega näha... Nad toituvad oma alamate õnnest, varandusest ja verest, kuid ei saa iial täis." 2. Kogu ,,Fausti" probleem jäi kogu eluks Goethele samaks. See oli ennekõike kuuluvuse probleem: Mina inimese olemuse ning identsusese küsimus. Kui Goethe arusaam maailma olemusest muutus, siis muutus ka Fausti nägemus inimesest. Mina tunnetus avardus
olemasolevasse maailmapilti sobituvaid tähendusi, kiskudes arusaamatu välja selle algsest kontekstist). Subkultuuriline stiil kohandas enesele sobivaks hulgaliselt sümboleid, andes neile uue tähenduse – näiteks muutus modide jaoks motoroller, mida varem nähti vaid sõiduvahendina, solidaarsuse sümboliks; ärimaailma kuulumise sümbolid (ülikond, lips ja lühikesed juuksed) lahutati algsetest kõrvaltähendustest (ambitsioon, efektiivsus ja autoriteedile allumine) ning muudeti „tühjadeks fetišiteks“, mis olid väärtustatud iseeneses. Kolmandaks saab stiili käsitleda ka homoloogiana, mis tähendab sümboliliste väärtuste ja rühma elustiili ühtsust – kõik subkultuuri komponendid on loomuomaselt seotud ja lähtuvad samast rütmist. Kuidas ’moraalne paanika’ meedias võib mõjutada subkultuuriliste noorte käitumist? Meedia on andnud/annab noorte jõukudele struktuuri, mida polnud ja õhutab vaenu. Tekitatakse ootus, et
peame tänapäevalgi ülikoolile kui kõrgkoolile ainuomaseks. Keskaegses ülikoolis oli eristatud vaid nelja teaduskonda: filosoofia, arstiteadus, usuteadus ning õigusteadus. Keskaegses ülikoolis polnud õppeaeg piiratud, erinevalt tänapäeva ülikoolidest. Keskajal asusid ülikoolidesse õppima 13 14 aastased meessoost isikud. Õppetöö toimus ladina keeles. Kõiki keskaja ülikoolides viljeldud teadusi nimetati kokku skolastikaks, mille kõige iseloomlikum joon oli toetumine autoriteedile. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. Keskajal arenes mingil määral siiski ka kogemusele rajatud teadus, mis oli rajatud matemaatika, füüsika ja astronoomia kohta. Antud argumentide põhjal julgen väita, et keskaeg on olnud tõesti üheks oluliseks etapiks inimkonna arengus, kuna just keskajal avardus inimeste maailmapilt, tehti olulisi saavutusi kaubanduses, tekkisid esimesed teadaolevad ülikoolid ning leiutati trükikunst.
Kui ka grupi suurus on rohkem kui 3 inimest. Grupi meie-tunne on suur, avalikes situatsioonides. Miks toimib? Normatiivne, informatiivne Kes enam? Sõltuvalt kultuurist, naised rohkem. Vähemuse mõju enamusele ümberpööramine. Moodustub uus enamus. Mõju tõhusus toetub sellele, et vähemus peab oma seisukohtadele pidevalt töötama, enamus jääb loore´beritele puhkama. Püüd unikaalseusele- inimesed hindavad seda ja püüavad rõhutada. Kuulekus. Pime allumine autoriteedile. Milgrami kuulekuse eksperimendid (kuuletus 65% inimestest) õpetajatele anti ülesanne õpetada selgeks rasked silbid. Karistuseks võis anda vahelduvvoolu. Autoriteet hakkas sundima elektrilöökideks. Ja vaadati palju kuuletus. Tegemist ei olnud tõelise vooluga. Inimesed teesklesid. Kuuletujad olid hiljem ääretult pahased. Osa inimesi muidugi ei kuuletunud absoluutselt. Teooria: · Autonoomne seisund · Agendi seisund
tu quoque). Selle asemel, et väide ümber lükata, süüdistab üks inimene teist või viiakse tähelepanu enda või oma vigade pealt kellegi teise peale või nende vigade peale. Süüdistus ei pea olema tõene, seda võidakse kasutatada üksnes mõju avaldamiseks. Inimesest lähtuva argumendi alla kuulub ka enda näitamine heast küljest, sealhulgas ka enesekiitmine. (Aava 2003: 52–56) Eesti keeleteadlane Martin Ehala liigitab argumentum ad hominemi alla ka autoriteedile vihjamise kui ühe demagoogilise mõjutusvõtte. (Ehala, Kitsnik 2011: 6) Autoriteedile viitamist võib pidada üldiselt tõsiselt võetavaks tõestamisliigiks, ent tuleb vaadata, kas tegemist on pädeva inimesega midagi ütlema. Näide tu quoque’st : Prof. Smith ütles Prof White’ile: „Sa oled liiga karm enda õpilastega,“ mille peale prof. White vastas: „Kindlasti ei ole sina õige inimene nii ütlema. Just eelmisel nädalal kuulsin, kuidas mõningad sinu õpilastest vingusid
Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmaatika ja fanatism. Nende teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Teadmiste talletamiseks loodi entsüklopeediaid. Tuntuim entsüklopedist oli Denis Diderot. Valgustusaja kirjanikud on: Montesquieu, Voltaire, Diderot, Rousseau, Schiller, Goethe, Defoe, markii de Sade, Faehlmann. Valgustusajal olid hinnatud romaanid ja draamad.Valgustusaja olulisemad ideed on: vastuhakk autoriteedile (kulmineerus 1789.a revolutsiooniga), ratsionalism (mõistuspärasus), valgustusidee (pedagoogikateaduse algus), kultuurioptimism, tagasi looduse juurde, humaniseeritud kristlus (jäeti välja dogmad), inimõigused (võitlus tsensuuri, neegerorjuse vastu ja naisteõigused). 2. Jonathan Swifti peateos on ,,Gulliveri reisid". Teost iseloomustavad sõnad ,,filosoofiline", ,,allegooriline", ,,sümbolistlik", ,,utopistlik". Maailmakirjanduses on
Kokkulepitud rollid ja vastutus · Koostööks sobiv õhkkond · Sobivad protseduurid ja protsessid Jõgeva NK ja KT Meeskonnatöö printsiibid 1 Tulemusele orienteerituse printsiip 2 Inimsuhetele orienteerituse printsiip 3 Staatuste võrdsuse printsiip 4 Autoriteedile/eksperdile allumise printsiip 5 Ühise vastutuse printsiip 6 Individuaalsuse säilitamise printsiip 7 Vastastikse usu ja usalduse printsiip Jõgeva NK ja KT Meeskonnaliikmetele vajalikud omadused lick to edit Master text styles Second level Ø Eesmärgitunnetus ja kindlus Third level Ø
Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris) esimene renessanssaja katse anda süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest. Ehkki luuletaja vajab sisemist inspiratsiooni, ei saa ta ilma koolitusteta luua täiuslikku kunstiteost. Edaspidisele arengule omab eriti suurt tähtsust Julius Caesar Scaligeri (1484-1558) Poetices libri septem (1561) Ehkki erilise originaalsuseta ja eklektiline, on see teos väga rikas materjali osas. Toetub antiiksete autorite autoriteedile Scaligeri jaoks on luuletaja looja, tema teod teevad ta "teiseks jumalaks". Poeesia on moraalselt kasulik. Barokk - Baroque- Barroco- Jätkab renessansspoeetika traditsioone Antiikautorite kõrval on autoriteediks Scaliger Martin Opitz Buch von der deutschen Poeterey (1632) Keel poeedi oluliseks ülesandeks on keele parandamine Reeglid Kunst ja kirjandus seotud kunstiväliste eesmärkidega, teenivad uut ühiskonda Kasvatus ja haridus Adressaadiks on kodanik, eraisik Valgustusaeg
- Vaenlased olid head diplomaadid, suutsid hankida endale liitlasi (latgalid, liivlased, taanlased) ja kasutasid ära kohalike rahvaste ja maakondade omavahelisi tülisid. 8. Kirjelda Modena Wilhelmi tegevust ja plaane Eesti aladel? 2p Ta tegi kohalike oludega põhjalikult ja moodustas paavsti legaat Taani ja Saksa valduste vahel puhverriigi, mis pidi tuginema muu hulgas ka eesti vanemate ja kohtunike autoriteedile. 9. Mida otsustati Stensby lepinguga? 1p Stensby lepinguga otsustati Põhja-Eesti saatust.( Saksa ordu pidi tagastama Taani kuningale Tallinna,Rävala,Harjumaa,Järvamaa ja Virumaa). 10. -Milles seisnes taanlaste ja sakslaste vaheline võistlus, nn ,,võidujooks"? 1p Võidujooks, et eestlasi ristida, sest ristija omandas ka poliitilise ülemvõimu. Teise poole vastristitute suhtes kasutati vägivaldagi (neid hukati). 11
moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid
Teiseks küsimuseks on: ,, Kui suurt ausust me sellelt eksperdilt oodata võime?" Mõjustamise taktika: Elukutseline mõjustaja väidab midagi, mis näib kahjustavat nende endi hüve, et võita kliendi usaldust ja jätta mulje, et ta on kliendi poolt. Kuid pärast tasub see läbi autoriteedi ja sümpaatsuse ära. KÜSIMUSED Milline on teie arvates Milgrami kõige veenvam tõendus tema väitele, et katseisikute valmisolek teisele inimeseleliiga teha oli põhjustatud tugevast kalduvusest autoriteedile alluda? Ei ole vastust. Milgrami autoriteedile kuuletumise teooria seotud meie sügavalt juurdunud alluvustundega, mis tekkinud sotsialiseerimise käigus ja mille eesmärk on istuda ühiskonna liikmetesse arusaam, et selline kuulekus on õige käitumisviis. Kohustumuslikult on kasulik kuuletuda tõeliste autoriteetide korraldustele, sest tavaliselt on neil olulised teadmised, tarkus ja võim. Mida ütlevad teaduslikud uurimused meie võime kohta märgata autoriteedi mõju meie käitumisele
kuuluvad õiguste alla. Organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu (sots juht ja alluvus suhete süsteemi olemas olu), ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organiseerimine suhteliselt lihtne, sest sugukonnas teostas võimu pealik ja see pealik teostas oma võimu reeglina autoriteedi alusel. Nn sunniaparaati pealikul ei olnud. St sugukond ise teostas oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile.(mingisuguseid kirjalikke eeskirju ei olnud. Sugukonna käitumist määrasid tavad. Tava - käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Kõik, mida sugukond omas, oli ühine. Tootmise arenedes, kui tekkis toodangu ülejääk, kujunes välja sõjapidamine. Tekkis orjapidamine, sest ori tootis rohkem, kui ära sõi. Sugukonnas kujunes välja sõjapealiku ametikoht. Sõjapealiku umber koondus malev,
Sundimine – „keelan, käsen, poon ja lasen, istun pähe“ – saab vahel kasutada agressiivsete klientidega, aga enamasti ei tohiks teeninduses kasutada. Ähvardamine – saab kasutada küll, aga parem on kasutada positiivset lähenemist! Kauplemine – kõigepealt lüüakse kliendile „uksega pähe“, näiteks öeldakse, et see teenus on täiesti kättesaamatu; seejärel tuleb jutt: „Teie olete meie püsiklient, leiame Teile ikkagi mingi variandi!“ Sisendamine – autoriteedile toetuv ettepanek, prestiiži rõhutamine, ootuste ja vajaduste võimendamine (kirjeldage emotsionaalselt ja värvikalt). Demagoogia – tahtlik loogikaviga. Kasutatakse tihti järgnevat „valemit“: Kõik [kliendi jaoks väärtus] teevad nii! Näide: kõik ausad inimesed maksavad makse; kõik töökad inimesed…; kõik edukad ärimehed… jmt. Segadusse ajamine – klient justkui uputatakse info sisse ära, 3-5 minutit räägitakse nii, et
(presumptiivne üldistus) Majanduskasvule järgneb majanduskriis. (universaalne üldistus) Majandusega seotud inimestel on kõige parem ülevaade sellest, mis majanduses toimub ja mis tulemas. (induktiivne üldistus) D) Otsi autori argumendist eksijäreldusi – kui neid leiad, katsu määrata, millistega on tegu (Hallapi teksti 7. osa põhjal) „Kui keegi inimest palgale ei võta, palkab ta enese viimaks ise.“ Autoriteedi argument: autor antud eelduse puhul toetub autoriteedile (John Cage), kuid loogikast lähtudes ei pruugi antud eeldus tõene olla, sest iga inimene ei pruugi olla piisavalt ettevõtlik, et ettevõtjaks hakata ka siis, kui muul moel tööd ei leita. Seda näitab pikaajaliste töötute arv ja lisaks suurte majanduskriiside aegu kodutuks jäänud inimeste arv näitab ka seda, et ka parima tahtmise korral ei pruugi olla võimalustki iseenda tööandjaks hakata.
jumaldad, ja unes võib näha, et oled oma ema peale sülitanud." Unenägu, alateadvus, on vastuoluline ja vägivaldne. Vastu ootusi ei tulnud kunstnik mõne nädala pärast isa juurde andeks paluma, vaid tegi seda alles kümne aasta pärast, olles siis juba tunnustatud maalija ja kangelane. Kuid Freudi ühe tsitaadi järgi, millega Dali 1964. aastal oma ,,Geeniuse päeviku" üht peatükki alustab, saab kangelaseks ainult see, kes ,,hakkab vastu isa autoriteedile ja sellest jagu saab". 6 Vaidlus isaga, mis pidi tooma viimasest sõltumatuse, käib Dali Sveitsi rahvuskangelase Wilhelm Telli figuuri kaudu. Tell, kes noolega oma poja pea peal seisvat õuna laskis, on Dali jaoks isa sünonüüm, kes võimu säilitamiseks nõustub isegi poja surmaga. Hitleri võimuhaaramise ajal 1933. aastal loodud maalis ,,Wilhelm Telli mõistatus" lisanduvad Dalile
Aspektid, mis teatud juhtudel soodustavad või takistavad sõnumi liikumist meedia ja auditooriumi vahel (Katz & Lazarsfeld): 1. sõnumile ligipääs, mis sõltub tehnoloogilistest, poliitilistest, majanduslikest ja vabatahtlikest faktoritest. Viimane tähendab, et inimene ei häälesta end sõnumi vastuvõtule. 2. meedia tüüp: milline on sõnumi mõju, kui see edastatakse ajalehe, raadio või televisiooni vahendusel? 3. sõnumi sisu: kõige mõjusamad psühholoogilised võtted (autoriteedile apelleerimine, kordamine), faktide ja sündmuste sagedasem mainimine võrreldes arvamuste mainimisega, reegel ,,ära vaidle", vastuolulise materjali esitamine pigem ühe poole vaates, dokumenteerimine vs kommenteerimine. 4. indiviidi hoiakud ja eelsoodumused, mis võivad muuta/hävitada esitatud sõnumi tähenduse. Nt seoses kampaaniatega. Kaheastmelise voo mudeli edasiarendus: ei saa rääkida arvamuse juhtimisest, vaid arvamuste vahetamisest liidrite ja mitteliidrite vahel. (Burkart, 2002)
8) Idee, et teadmisi või arusaamu peab õigustama veenvate põhjendustega, on väär, sest siis ei piisaks vaid sellest, et seni pole kellegi kriitika seda ideed ümber lükanud, vaid peaksime pöörduma mingi autoriteetsema algallika poole, mille olemust on aga keeruline kindlaks määrata. Tõde on üle inimliku võimu, sest ta eksisteerib meie tahtest vaatamata. Objektiivset tõde saame tunda vaid siis, kui püüame seda isiklikult uurida, vastasel juhul peaksime toetuma mingile autoriteedile, mis on aga väär. Siit tuleneb tõe inimlikkus. 9) Kui inimene ei küüni tõeni, siis saab ta vaid oletada, et ta ei küüni tõeni. Siis võib ta oma oletust kriitiliselt uurida ning läbi selle arvata, et see, et ta ei küüni tõeni, on tõde. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 10) Väide ,,mu väide on oletus" on üksnes oletus, sest selle väite üle saab vaielda ning pole välistatud ka selle
aimu tõe olemusest. Millegi teadmine algab selle teadmise kummutamisest või ümberlükkamisest. Iga teadmine on vaid oletus ehk hüpotees, sest selle kriitilise läbivaatamise tulemusel võib selguda, et see ei ole tõene. Seega on iga teadmine falsifitseeritav. 6. Objektiivset tõde saame tundma vaid siis kui püüda seda isiklikult uurida. Vastasel juhul peaksime toetuma mingile autoriteedile või kellegi teise arvamustele-kogemustele, mis on aga väär. Kui arvata mingi seisukoha kohta, et see on kindel tõde, siis saab järeldada, et seni pole kellegi kriitika seda ideed ümber lükanud ning peaksime pöörduma mingi autoriteetsema algallika poole, mille olemust on aga keeruline kindlaks määrata. 7. See, et inimene ei küündi tõeni, on tõde. Kui inimene ei küüni tõeni, siis saab ta vaid oletada, et ta ei küüni tõeni. Siis võib ta oma oletust kriitiliselt
1.Kuidas määratleda filisoofiat Ruselli järgi? Ruselli järgi filosoofia on eikellegi maa-teaduse ja teoloogia(usuteaduse) vahel.Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata.Spekulatsioon –nii ja naa pidi arvamused, millised on vabaduse piirid- ei ole võimalik mõõta.Teaduse sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte jumalal (autoriteedile) 2.Milles peitub filosoofia väärtus. Filosoofia väärtus peitub – peale instrumentaalsete, vahendid millega midagi saavutatakse(raha) , mille abil me midagi tahame saavutada, on olemas ka väärtused omaette-iseseisvad väärtused. Filosoofiaga tegeldakse tema enda pärast, pakub naudingut, uusi huvisid, eneseteostamise võimalusi. Filosoofial on praktiline väärtus, tema filosoofiline analüüs tasandab teed üksteise ja ka iseenda paremale mõistmisele, paneb meid kriitiliselt
naise solvamist. Dali kaitses ennast: „Unenäos võib teotada inimest, keda elus jumaldad, ja unes võib näha, et oled oma ema peale sülitanud.“(Johannsen, 2006) Kunstnik ei läinud koheselt isa juurde vabandama, vaid tegi seda alles kümne aasta pärast, olles siis juba tunnustatud maalija ja kangelane. Freudi ühe tsitaadi järgi, millega Dali 1964. aastal oma „Geeniuse päeviku“ üht peatükki alustab, saab kangelaseks ainult see, kes „hakkab vastu isa autoriteedile ja sellest jagu saab“. Dali vaidlus oma „üli-isaga“, ning sellest sõltuvalt ka oma seksuaalsuse ja ajuti esineva impotentsusega, käib lõuendil. Vaidlus isaga, mis pidi tooma viimasest sõltumatuse, käib Dalil Šveitsi rahvuskangelase Wilhelm Telli figuuri kaudu. Tell, kes noolega oma poja pea peal seisvat õuna laskis, on Dali jaoks isa sünonüüm, kes võimu säilitamiseks nõustub isegi poja surmaga. 2.4. Dali ja sürrealistlik grupp Salvador Dali liitus sürrealistidega 1929
Selline käitumine on omane meile kõigile grupimõtlemine ja soov mitte rumal näida mõjutab meid sageli valima mugavama tee ning teistele kaasa kiitma. Põhjus on lihtne kui grupp jaguneb mitmeks nii, et iga arvamust esindab mitu inimest, siis pole probleemi, aga üldjuhul me ei taha üksinda kanda eriarvamuse raskust. Milgrami kuulekuse eksperiment Stanley Milgram, Yale'i ülikooli psühholoogiaprofessor, uuris seda, miks ja millises olukorras alluvad inimesed autoriteedile Postpositivistlik uurimus tähendab erinevaid meetodeid. - Teatud sarnasus tervemõistuse ja teaduse vahel. - Teadmise mudeli loomulik selektsioon - Mitu perspektiivi ja triangulatsioon. Mina uurimuses, näiteks, mina ise, mida teised minust ja mida mina teistest Postpositivistlik psühholoogia - On tekkimisjärgus, so. ei ole veel jõudnud veel USA õpikutesse, aga ei saa öelda, et ei ole olemas.
Moraal on normide süsteem normid on reeglid, mis ütlevad, mida inimene peab tegema või tegemata jätma. Normatiivsed süsteemid: mäng (male, jalka jms), õigus, religioon, moraal, etikett Õigusnormid - seadused siis. Tagatakse riiklike institutsioonidega, piiratud riigipiiridega, mittetäitmisel välised sanktsioonid ja annab küsida, kas nad on moraalsed. Religiooninormid kehtivad ühe religioosse grupi piires, põhjendatakse viitega jumalikule autoriteedile, ilmutusele või kirjasõnale. Täitmist tagatakse väliste sanktsioonide ähvardusega. Moraalinormid on mitteformaalsed, ega tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse väliste (teiste suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Mor.normid on universaalsed, ega ole piiratud riigipiiri, grupi või religiooniga. Kohustuslikkust ei põhjendata autoriteedile viitamisega vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele.
filosoofia (kr.k. tarkusearmastus) Filosoofia eesmärk on teoreetiliselt saada teoreetiliselt aru maailmast, mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Sarnaselt teoloogiaga on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes on näiteks sellised: Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Neid küsimusi nimetatakse filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene ka teaduse arenedes. Filosoofia valdkonnad. Filosoofia jagatakse traditsiooniliselt kolmeks valdkonnaks: metafüüsika, epistemoloogia (tunnetusteooria) ja aksioloogia (väärtusfilosoofia). (kr
jumaldad, ja unes võib näha, et oled oma ema peale sülitanud." Unenägu, alateadvus, on vastuoluline ja vägivaldne. Vastu ootusi ei tulnud kunstnik mõne nädala pärast isa juurde andeks paluma, vaid tegi seda alles kümne aasta pärast, olles siis juba tunnustatud maalija ja kangelane. Kuid Freudi ühe tsitaadi järgi, millega Dali 1964. aastal oma ,,Geeniuse päeviku" üht peatükki alustab, saab kangelaseks ainult see, kes ,,hakkab vastu isa autoriteedile ja sellest jagu saab". Vaidlus isaga, mis pidi tooma viimasest sõltumatuse, käib Dali Sveitsi rahvuskangelase Wilhelm Telli figuuri kaudu. Tell, kes noolega oma poja pea peal seisvat õuna laskis, on Dali jaoks isa sünonüüm, kes võimu säilitamiseks nõustub isegi poja surmaga. Hitleri võimuhaaramise ajal 1933. aastal loodud maalis ,,Wilhelm Telli mõistatus" lisanduvad Dalile nii iseloomulikele kahetähenduslikele autobiograafilistele vihjetele ka poliitilised. Tell
absoluutne mõõdupuu. Erasmus Voorusliku käitumise koodeks. Cicero valitsjaideaal+ Itaalia Valitsejapeeglid (armulikkus, heldus, suuremeelsus). Kontrolli sälitamiseks olla armastatud ja haritud. Jean Bodin Suveräänsusteooria Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis. Absoluutne tähendab jagamatu (riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) ja kõrgeim (suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile) Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi sinna poole liiguti. Teistes Euroopa riikides rakendamine võimatu. Humanistid Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Voorusest räägivad nii, et valitsemise eesmärk on rahu, see aga on instrumentaalne. Ülimaks eesmärgiks on reputatsioon, au, mis kaasneb riigi õitsengu ja kasvuga. Rahumeelne valitsus on auväärne. Sõjast Kaks suunda 1
kiirendada, siis jääb keskendumine tõepoolest alati kättesaamatuks. - Objektiivsus - võime näha inimesi ja asju sellistena, nagu nad on - objektiivselt. - Mõistus - emotsionaalne seisund, mis seda vormib, on alandlikkus. Nartsissismist suhteliselt vabana suudab armastada vaid selline inimene, kellel on piisavalt alandlikkust, objektiivsust ja mõistust. Armastuse kunsti praktika nõuab usu praktikat. Usu tüübid: 1) Irratsionaalne - arutu alistumine autoriteedile, võimule. 2) Ratsionaalne - veendumus, mis põhineb inimese võimel mõelda või tunda. Kui meil puudub usk enese püsivusse, siis on ohus meie identsus, me saame sõltuvaks teistest inimestest, kelle arvamused saavad aluseks meie enesehinnanguile. Hariduse vastand - manipuleerimine, mis põhineb usu puudumisel võimete arengusse ja veendumusel. Meil on usku teiste võimetesse, enesesse ja inimkonda niivõrd, kuivõrd oleme kogenud oma
Teiste inimeste kohaloleku mõju Mõju otsese sekkumiseta: Norman Triplett (1898) teiste inimeste kohaloleku mõju sooritusele Floyd Allport sama ülesannet sooritavate grupiliikmete mõju isiku sooritusele (soorituse paranemine) Muzafer Sherif autokineetiline efekt, grupinormide kujunemine Solomon Asch konformne käitumine, grupinormide kujunemine ja mõju otsustele Robert Zajonc - sotsiaalse soodustamise ilmnemise demonstreerimine Stanley Milgram kuuletumine , allumine autoriteedile Klassikaline tingimine ja seoste loomine Seose tekkimine (kelluke sülje eritumine) tingimatu stiimul/ärritaja - tingimatu reaktsioon (toit) (sülje eritumine) tingitud stiimul - tingitud reaktsioon (kellukese helin) (sülje eritumine) Seose kustumine tingitud stiimuli korduv esitamine ilma tingimatu stiimulita Seose taastumine Seose üldistumine Biheivioristlik käitumise vormimine Käitumise sagedus kasvab
kus USA ja lääneriigid ei osalenud. NSVL juhid nõudsid Poolas korra taastamist, mis ei mõjunud. Kompartei juhiks pandi kindral W. Jarozelski. Esitati ultimaatum : kas surud Solidaarsuse maha või tulevad sisse Nõukogude tankid. 1981. detsember kuulutati välja sõjaolukord ning Solidaarsus keelati ära ning vangistati üle 10 000 inimese. Komparteile saadeti tagasi miljon parteipiletit. Surma sai üle 100 inimese. Solidaarsus suruti põranda alla. Võimude autoriteedile andis see vabadusaasta võimsa hoobi. Külma sõja ägenemine NSVL oli sügavas stagnatsioonis. USA presidentiks sai antikommunstlik Roland Reagen, kes käis välja idee, et USA peab käivitama sellise konkurentsi kava, millega NSVL ei suuda kaasa minna. Eesmärgiks seati külma sõja lõpetamine. Plaan: 1) pidi toetama kommunismivastast võitlust kogu maailmas, pole vahet kes see on. 2) NSVL tuli majanduslikult nurka ajada. 3)
annaabi.ee 
