· Tekkis kunstikriitika · Vähenes kunstitellijate osatähtsus · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule · Ühiskonnakorralduse lõdvenemine · Linnastumise algus · Monarhiate, osalt ka kiriku autoriteet langes Tekkis2 suunda kunstis: 1. Kiriku autoriteedile ja normidele vastandati valgustajate ideoloogia. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja lasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse. Need inimesed toetasid kunstis klassitsismi. 2. Teine osa inimesi ei suutnud uskuda vanu ega uusi ühiseid ideaale. See tähendas eemaldumist kõigist ühiskonna rühmadest ja üksildasena tundmist. Üksidnust kogev inimene oli sunnitud ise endale norme kehtestama. Sellised inimesed olid romantilise kunsti loojad. · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbipõimunud kunstinähtused · Klassitsism on kindlate vormitunnustega stiil, romantism aga omapärane
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda
Klassitsism referaat Tallinn, 2010 Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2
ning anti välja raamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. o Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude eesmärgiks nii ilus ehitis, kui ka arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. o Suurenes ka renessanssiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokilikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. o Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.
Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned
Klassitsistlik kujutav kunst Katre Pohlak XI klass Rakke Gümnaasium Skulptuur Skulptuur sõltus antiikeeskujudest Vanakreeka plastikat püüti jäljendada nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Eelistatuim materjal oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Eelistatud alastifiguurid. Detailidest hoiduti, seetõttu tunduvad kujud idealiseeritutena. Püüti jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Tuntumad skulptorid Antonino Canova (1757-1822) Paolina Borhgese portree Tuntumad skulptorid Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Mortheus Tuntumad skulptorid Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Karjapoiss Klassitsistliku maalikuntsi eeskujud Antiikajast polnud maalikunstile otsest eeskuju leida. Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. Domineerisid siluett ja joonistus. Värv (kui väljendusvahend) jäi ta
3. Fragonard, pikantselt mänglev, alati luuleline, värske 4. Chardin, motiivid igapäevaelust, tegi palju natuurmorte 9. Mõisted: Pannoo raamiga piiratud seinatahveldis Puto tiivulise alasti poisi kujutis Klassitsism 1. Mis aastatel valitses varaklassitsism? 1770-1800 2. Mis aastatel valitses kõrgklassitsism? 1800-1830 3. Millisteks stiilideks jaotatakse Prantsuse klassitsism? 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumi stiil 3) 1800-1820 - ampiirstiil 4. Mida tähendab sõna ,,Klassitsism" ladina keeles? Esmaklassiline, parim 5. Millised muudatused toimusid arhitektuuris? Arhitektuuris pääses maksvusele stiil, mis võttis eeskujuks antiikehitised nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. 6. Kes oli see arhitekt, kelle mõju kasvas klassitsismis? Nimeta tema nimi. Palladio 7
veendunud, et on olemas mõistuspärased loodusseadused ning nendel põhineb maailmakord. Mõistuse seadusi järgiva eluviisi eeskujusid leiti antiikajast. 18. sajandi viimasel kolmandikul tekkis antiikajavaimustuse mõjul kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglismaal ja Prantsusmaal, kus antiiki jäljendav kunst barokk-klassitsism oli valitsev ka 17. sajandil, tuntakse seda stiili neoklassItsismina. Klassitsism tekkis vastukaaluks rokokoostiili fantaasiaküllusele, kujunes välja Roomas aastail 1760-1770 ning levis Euroopas 1830-ndate aastateni. Kaks sakslast – arheoloog ja kunstiajaloolane J. J. Winckelmann ja maalikunstnik A. R. Mengs ühendasid maalikunsti reformimiseks „ideaalse ilu“ kreeka-rooma voorusliku sisuga. Winckelmann kirjutas, et vanakreeka kunsti iseloomustab „õilis lihtsus ja vaikne suurus“. Neid omadusi taotles ka klassikaline kunst.
Kõik kommentaarid