string(8056) "{"50825":"lauluv\u00e4ljakule, kus \u00fchiselt lauldi ning n\u00f5uti Eestile vabadust. Aprill 1988 loodi Eestis erinevaid\nopositsioonir\u00fchmitusi koondav Rahvarinne. 1988 kuulutas Eesti ennast suver\u00e4\u00e4nseks, ehk oli\nautonoomne NSV Liidu raames.\n\n23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatusel l\u00e4bi Baltimaade ulatus inimkett, kus osales\nmiljoneid.\n\nSotsialistliku maailmas\u00fcsteemi lagunemine\n\nHakati asendama vanameelseid parteijuhte noorema p\u00f5lvkonnaga, kes oleks pidanud kommunistlike\ndoktriinide mainet t\u00f5stma. Gorbatsov m\u00f5istis hukka Praha kevade l\u00e4mmatamise 1986. aastal ja loobus\n1987. aastal avalikult Breznevi doktriinist.\n\nEsimese hoobi sai kommunistlik s\u00fcsteem Poolas. 1988-1989. aastal tabas Poolat ulatuslik streikide\nlaine, mis halvas kogu majanduse. Streikide l\u00f5petamiseks oli Jaruzelski sunnitud p\u00f6\u00f6rduma\nSolidaarsuse juhi Walesa poola, kes seadis streikide l\u00f5petamise tingimuseks \u00fcmarlauk\u00f5neluste\nalustamise poliitiliste reformide teostamiseks","2133":" 1986.-1987. aastal peamiselt keskkonnakaitse\nloosungite all alanud vabadusliikumine kasvas edust innustust saades 1987. aasta teiseks pooleks \u00fcle poliitilisteks meeleavaldusteks. 23.\naugustil 1987 n\u00f5uti meeleavaldustel k\u00f5igis kolmes Balti vabariigi pealinnas Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist ning\nt\u00fchistamist. L\u00e4\u00e4ne avalikkuse t\u00e4helepanu t\u00f5ttu ei s\u00f6andanud v\u00f5imud demonstratsioone keelata ega j\u00f5uga laiali ajada. J\u00e4rgnes protestiliikumise\nkasv. Kommunistlike <\/b>v\u00f5imuorganite autoriteedi langust n\u00e4hes asus ka osa kohalikest kommunistidest muudatusi toetama. 1988. aasta kevadel\ntoimusid Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti olukorda Baltimaades. Haritlaskonna liitumine vabadusliikumisega\nandis sellele uut hoogu. 1988. aasta kevad-suvel said Eestist alguse s\u00fcndmused, mis on ajalukku l\u00e4inud laulva revolutsiooni nime all. Esiteks\n","32887":" esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist.\n\n\u00a746. SOTSIALISTLIKU MAAILMAS\u00dcSTEEMI LAGUNEMINE\nI Breznevi doktriini l\u00f5pp\n\n \u00b7 Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk-ja Ida-Euroopale. Moskva asus\n m\u00f5jutama kohalikke kommunistlikke parteisid,et need asendaksid vanameelsed\n parteijuhid noorema p\u00f5lvkonnaga.\n\n \u00b7 Satelliitriikide parteijuhtide arvates \u00f5hutas Gorbatsovi poliitika opositsiooniliikumisi\n ning see oleks v\u00f5inud l\u00f5ppeda kommunistlike <\/b>valitsuste langemisega.\n\n \u00b7 Gorbatsov m\u00f5istis hukka Praha kevade l\u00e4mmatamise 1968.a ja loobus 1987.a avalikult\n Breznevi doktriinist,teatades,et annab igale rahvale v\u00f5imaluse ise oma tee valida.\n\n \u00b7 Kesk-ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine.Baltimaade laulev\n revolutsioon n\u00e4itas,et NSV Liit on n\u00f5rgaks j\u00e4\u00e4nud.See andis Kesk-ja Ida-Euroopa\n rahvastele m\u00e4rku,et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada\n\fII Kommunistliku reziimi langemine Poolas\n\n","53979":"t\u00f6\u00f6liste \u00f5iguste eest seismine ja vabade ameti\u00fchingute loomine.\nAugutis1980 streik vallandatud ameti\u00fchinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast streikis kogu\nPoola. Tehastevaheline streigikomitee esitas v\u00f5imudele 21 n\u00f5udmist.\n31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati \u00f5igus \u00fchineda ameti\u00fchingutesse, t\u00f5stis t\u00f6\u00f6tajate palka, lubas paremaid\nt\u00f6\u00f6tingimusi. S\u00fcndis ameti\u00fchingukoondis Solidaarsus.\nPoliitiline kriis Poolas 1980-81:\nN\u00f5ukogude s\u00fcst lagunemise <\/b>oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt n\u00f5udis NLKP KK poliitb\u00fcroo Poola juhendajatelt\n,,kontrrevolutsiooni\" peatamist ja ,,korra\" jaluleseadmist.\nPoola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub A\u00dc-d ise maha v\u00f5i tulevad Poolasse NSVL\ntankid.\n13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas s\u00f5jaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse l\u00f5petatuks. Tegelikult\nsuruti nad lihtsalt p\u00f5randa alla.\n\nL\u00c4\u00c4S V\u00d5IDAB K\u00dcLMA S\u00d5JA\nUus strateegia k\u00fclma s\u00f5ja v\u00f5itmiseks:\n","103691":" Tallinna Tehnika\u00fclikool\n\n\n\n\n NSV Liidu lagunemise <\/b>p\u00f5hjused\n\n\n\n\n Anastassia\nBeljajeva\n\n\n\n\n Tallinn 2013\n\fN\u00f5ukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koost\u00f6\u00f6 etapid\nsotsialistlike n\u00f5ukogude vabariikide vahel, kus k\u00f5rgemaks v\u00f5imu organiks oli formaalselt\nT\u00f6\u00f6rahva Saadikute N\u00f5ukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei.\n \u00b7 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, L\u00e4ti, Leedu, Valgevene\n","66893":"\n3. Suhete parandamine muu maailmaga.\n\f4. Tsensuuri leevendamine.\nSisepoliitika\n1. NLKP m\u00f5juv\u00f5imu v\u00e4hendamine.\n2. K\u00f5rgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress.\n3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov)\n4. Poliitilise liikumise elavnemine.\nV\u00e4lispoliitika\n1. N\u00f5ukogude-Hiina suhete paranemine.\n2. USA- N\u00f5ukogude Liidu suhete paranemine.\n3. S\u00f5ja l\u00f5petamine Afganistanis.\n4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine.\n5. VLO tegevuse l\u00f5petamine, Saksamaa \u00fchinemine.\n6. Kommunistlike <\/b>reziimide kokkuvarisemine.\n\nMajandus\n1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute v\u00e4hendamine)\n2. Privatiseerimine e. erastamine.\n\nUus majanduspoliitika kukkus l\u00e4bi, loodetud majandust\u00f5usu asemel s\u00fcvenes riigis kriis ja\nelanikkonna elatustase langes.\n1990 v\u00f5rdsustati k\u00f5ik parteid, NLKP kaotas senise juhtiva rolli\nUued liikumised ja parteid hakkasid tekkima juba 1988.a.\n\nLiiduvabariikide \u00dclemn\u00f5ukogude valimised olid otsesed, j\u00e4rjest v\u00f5eti vastu\nsuver\u00e4\u00e4nsusdeklaratsioone (Eestis 16.11","35316":"oli t\u00f6\u00f6liste \u00f5iguste eest seismine ja vabade ameti\u00fchingute loomine.\nAugutis1980 streik vallandatud ameti\u00fchinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast streikis kogu\nPoola. Tehastevaheline streigikomitee esitas v\u00f5imudele 21 n\u00f5udmist.\n31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati \u00f5igus \u00fchineda ameti\u00fchingutesse, t\u00f5stis t\u00f6\u00f6tajate palka, lubas paremaid\nt\u00f6\u00f6tingimusi. S\u00fcndis ameti\u00fchingukoondis Solidaarsus.\n\nPoliitiline kriis Poolas 1980-81:\nN\u00f5ukogude s\u00fcst lagunemise <\/b>oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt n\u00f5udis NLKP KK poliitb\u00fcroo Poola\n\fjuhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni\" peatamist ja ,,korra\" jaluleseadmist.\nPoola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub A\u00dc-d ise maha v\u00f5i tulevad Poolasse\nNSVL tankid.\n13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas s\u00f5jaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse l\u00f5petatuks. Tegelikult\nsuruti nad lihtsalt p\u00f5randa alla.\n\nL\u00c4\u00c4S V\u00d5IDAB K\u00dcLMA S\u00d5JA\nUus strateegia k\u00fclma s\u00f5ja v\u00f5itmiseks:\n","143315":" Sotsialismis\u00fcsteemi ja N\u00f5ukogude Liidu lagunemine.\n \u00d5pik lk 116-143\n\n\n1. N\u00f5ukogude Liidu n\u00f5rgenemise ja lagunemise <\/b>p\u00f5hjused\n Sisepoliitilised: tegeliku v\u00f5imu koondus armee ja julgeolekuaparaadi k\u00e4tte, rahvas ei olnud rahul\n toiduainete puudusega, dissidendid hakkasid aktiivselt tegutsema, kujunesid v\u00e4lja ametikohad, millel\n oldi kogu elu, NSV Liidus v\u00f5imul Leonid Breznev.\n V\u00e4lispoliitilised: s\u00f5da Afganistaanis m\u00f5jutas NSVL tugevalt.boikoteeriti moskva ol\u00fcmpiam\u00e4nge.\n2. Sotsialismis\u00fcsteemi lagunemise <\/b>p\u00f5hjused: sisemised ja v\u00e4lised p\u00f5hjused.\n"}"

Kommunistlike režiimide lagunemise põhjused- arutlus (4)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1

4 HEA

4

Lõik failist

Kommunistlike režiimide lagunemise sise-ja välispoliitilised põhjused
1917. aastal tulid Venemaal oktoobrirevolutsiooni läbi võimule kommunistid ning senine Venemaa Keisririik asendus peagi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu nimetusega. 1922. aastal kinnitati nimetus NSVL , mis riigikorralt oli totalitaarne diktatuur. NSVL lagunes 25. detsembril 1991. aastal kui Mihhail Gorbatšov loobus presidendikohast.
Väga suurel määral nõrgestas NSVL mõjuvõimu peale Teist maailmasõda alanud külm sõda e. vastasseis ida- ja läänemaailma vahel, mis lõppeski NSVL lagunemisega. Tolleaegne USA järje- ja põhimõttekindel president Ronald Reagan kuulutas isegi avalikes kõnedes oma eesmärgiks võitluse “kurjuse impeeriumi” vastu ning lubas heita kommunismi ajaloo prügikasti.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

82 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Leeles Lepik Õppematerjali autor

Lae alla .doc

Arutlus teemal "Kommunistlike režiimide sise-ja välispoliitilised põhjused".
Üsna sisutihe, ülevaatlik ja analüütiline :)

nsvl lagunemine perestroika

Sarnased õppematerjalid

6

doc

NSVL lagunemine, Saksamaa ühinemine, Baltimaade taasiseseisvumine

lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust. Aprill 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne. 1988 kuulutas Eesti ennast suveräänseks, ehk oli autonoomne NSV Liidu raames. 23. august 1989 moodustati rahvarinnete algatusel läbi Baltimaade ulatus inimkett, kus osales miljoneid. Sotsialistliku maailmasüsteemi lagunemine Hakati asendama vanameelseid parteijuhte noorema põlvkonnaga, kes oleks pidanud kommunistlike doktriinide mainet tõstma. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1986. aastal ja loobus 1987. aastal avalikult Breznevi doktriinist. Esimese hoobi sai kommunistlik süsteem Poolas. 1988-1989. aastal tabas Poolat ulatuslik streikide laine, mis halvas kogu majanduse. Streikide lõpetamiseks oli Jaruzelski sunnitud pöörduma Solidaarsuse juhi Walesa poola, kes seadis streikide lõpetamise tingimuseks ümarlaukõneluste alustamise poliitiliste reformide teostamiseks

Ajalugu

6

doc

Kommunistliku maailma lagunemine

1986.-1987. aastal peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas edust innustust saades 1987. aasta teiseks pooleks üle poliitilisteks meeleavaldusteks. 23. augustil 1987 nõuti meeleavaldustel kõigis kolmes Balti vabariigi pealinnas Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist ning tühistamist. Lääne avalikkuse tähelepanu tõttu ei söandanud võimud demonstratsioone keelata ega jõuga laiali ajada. Järgnes protestiliikumise kasv. Kommunistlike võimuorganite autoriteedi langust nähes asus ka osa kohalikest kommunistidest muudatusi toetama. 1988. aasta kevadel toimusid Baltimaades loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti olukorda Baltimaades. Haritlaskonna liitumine vabadusliikumisega andis sellele uut hoogu. 1988. aasta kevad-suvel said Eestist alguse sündmused, mis on ajalukku läinud laulva revolutsiooni nime all. Esiteks

Ajalugu

9

doc

LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA

esinduskogu Eesti Kongressi kokkukutsumist. §46. SOTSIALISTLIKU MAAILMASÜSTEEMI LAGUNEMINE I Breznevi doktriini lõpp · Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk-ja Ida-Euroopale. Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid,et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga. · Satelliitriikide parteijuhtide arvates õhutas Gorbatsovi poliitika opositsiooniliikumisi ning see oleks võinud lõppeda kommunistlike valitsuste langemisega. · Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968.a ja loobus 1987.a avalikult Breznevi doktriinist,teatades,et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. · Kesk-ja Ida-Euroopas tugevneski opositsiooniliikumine.Baltimaade laulev revolutsioon näitas,et NSV Liit on nõrgaks jäänud.See andis Kesk-ja Ida-Euroopa rahvastele märku,et aeg on kommunistlik diktatuurivalitsus kukutada II Kommunistliku reziimi langemine Poolas

Ajalugu

4

doc

NSVL JA TEMA MÕJUVÕIMU NÕRGENEMINE

tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist. Poola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub AÜ-d ise maha või tulevad Poolasse NSVL tankid. 13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Tegelikult suruti nad lihtsalt põranda alla. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA Uus strateegia külma sõja võitmiseks:

Ajalugu

5

docx

NSV Liidu lagunemise põhjused

Tallinna Tehnikaülikool NSV Liidu lagunemise põhjused Anastassia Beljajeva Tallinn 2013 Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu moodustamisele eelnesid mitmed koostöö etapid sotsialistlike nõukogude vabariikide vahel, kus kõrgemaks võimu organiks oli formaalselt Töörahva Saadikute Nõukogu, kuid tegelikku juhtimist teostas Kommunistlik Partei. · 1919. aasta 1. juunil allkirjastati dekreet Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu, Valgevene

Ajalugu

8

doc

Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine

3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. Sisepoliitika 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. Välispoliitika 1. Nõukogude-Hiina suhete paranemine. 2. USA- Nõukogude Liidu suhete paranemine. 3. Sõja lõpetamine Afganistanis. 4. Desarmeerimine; tuumarelvade kaotamine. 5. VLO tegevuse lõpetamine, Saksamaa ühinemine. 6. Kommunistlike reziimide kokkuvarisemine. Majandus 1. Majanduse liberaliseerimine ( piirangute vähendamine) 2. Privatiseerimine e. erastamine. Uus majanduspoliitika kukkus läbi, loodetud majandustõusu asemel süvenes riigis kriis ja elanikkonna elatustase langes. 1990 võrdsustati kõik parteid, NLKP kaotas senise juhtiva rolli Uued liikumised ja parteid hakkasid tekkima juba 1988.a. Liiduvabariikide Ülemnõukogude valimised olid otsesed, järjest võeti vastu suveräänsusdeklaratsioone (Eestis 16.11

Ajalugu

7

docx

Pingelõdvendus 20.sajandil - õppematerjal

oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist. Poola kompartei eesotsas olev Jaruzelski pandi valiku ette: kas ta surub AÜ-d ise maha või tulevad Poolasse NSVL tankid. 13. dets 1981 kehtestas Jaruzelski Poolas sõjaseisukorra ja kuulutas Solidaarsuse tegevuse lõpetatuks. Tegelikult suruti nad lihtsalt põranda alla. LÄÄS VÕIDAB KÜLMA SÕJA Uus strateegia külma sõja võitmiseks:

Ajalugu

2

doc

Sotsialismisüsteemi ja NSVL lagunemine.

Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine. Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, rahvas ei olnud rahul toiduainete puudusega, dissidendid hakkasid aktiivselt tegutsema, kujunesid välja ametikohad, millel oldi kogu elu, NSV Liidus võimul Leonid Breznev. Välispoliitilised: sõda Afganistaanis mõjutas NSVL tugevalt.boikoteeriti moskva olümpiamänge. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (4)

merku15: Mulle meeldis, sisukas ning väga hea.

21:19 09-01-2012

axe13: Vägagi kasulik!

01:52 20-06-2012

Eikko Rekand: Oli abiks küll.

18:50 12-02-2013

Kõik kommentaarid