50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
piimaauto
Õppematerjali autor
1436 Engelbrektsson tapeti unioonimeelsete aadlike poolt; Regendina hakkas valitsema Karl Knutsson; Engelbrektssoni tegevuse tulemusel Talupojad said arvestatava mõju; Taastati Rootsi iseseisvus; Moodustati rahvakoogu Riksag; Pommeri Erik ei külastanud enam Põhjala riike, läks tagasi Pommerisse; Mõneks ajaks taastati unioon 1440- ndatel; 11.11.16 Põhjamaade unioonid 2 Rootsi Rootsi troonil vahetuvad kuningad Christian I Karl Knutsson Rootsis hakkavad võimusegaduste ajal tähtsat rolli mängima aadlisuguvõsad: Oxenstiernad Vasad Tottid Tähtsaks muutub jälle regendi amet. 1471 Brukenbergi lahing Taani ja Rootsi vägede vahel. Taanlased said lüüa, kuningas langes rootslaste kätte vangi. Sten Sture vanem Rootsi regent 1470 1497. Taani oli huvitataud endiselt kolme riigi unioonist. Uniooni pooldas osa Rootsi aadlist
a. 1442. a. saab Baieri Kristoffer ka Norra kuningaks. Näiliselt on unioon taastatud. Kalmari unioon 1397-1521 Karl Kntsson oli suurte maavaldustega drots. Võitja oli kehtivas olukorras Riiginõukogu, aadelkond ning ka talupojad. Tekib seisuste esinduskogu Riigipäev, kuid selle ülesehitus ja volitused veel kujunevad. 1448. a. Kristofferi surres saab kuningaks Karl Knutsson. Kalmari unioon 1397-1521 Taanlased aga valivad kuningaks Oldenburgi hertsogi Christian I, kes oli suguluses kõigi Põhjamaade kuningakodadega. 1450. a. puhkeb Taani ja Rootsi vahel sõda. Mõlema maaa aadlikud võtavad vastu otsuse unioon taastada, kui üks kahest kuningast sureb. Kalmari unioon 1397-1521 1457. a. peapiiskop Johan Oxenstierna korraldab üllatusrünnaku Karl Knutssoni vastu, kes põgeneb Gdanskisse. Uueks Rootsi kuningaks kroonitakse Christian I. 1464. a. kukutati Christian I ja Karl Knutsson kutsuti tagasi. 1464. a
03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linnad ja ehitati uusi hooneid
Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV Vene tsaar (1533 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 1559 ) - Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler ( 1559 1592 ) - Liivimaa viimane ordumeister, I Kuramaa hertsog 4. Ajalooallikad: Balthasar Russow ,, Liivimaa provintsi kroonika"
3 3) Taani kuningriik: - Oli Kalmari uniooni juhtiv osapool (unioon Taani ja Norra vahel püsis kuni 1814. a); - 1219 – 1346 oli Taanile kuulunud Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkond), mis pärast Jüriöö ülestõusu müüdi Saksa ordule, kes andis selle 1347 üle Liivi ordule; - Liivi sõja puhkedes oli luterliku Taani kuningaks Christian III (valitses 1534 – 1559) ning kelle pojast troonipärija Frederik II (valitses 1559 – 1588) ostis Johann von Münchhausenilt Saare-Lääne piiskopkonna, sekkudes sellega ühtlasi ka Liivi sõtta. 4) Leedu – Poola personaalunioon: - 1385 sõlmiti võitluseks Saksa ordu vastu Leedu suurvürstiriigi ja Poola kuningriigi vahel personaalunioon (Leedu suurvürst Jagailo valiti ühtlasi ka Poola kuningaks)
Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondadest. Kuninglik perekond Taani riigipea on kuninganna Margrethe II, kes on abielus prints Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik ning prints Joachim. Kroonprints Frederik on abielus kroonprintsess Maryga, kes on Tasmaania printsess. Neil on poeg, tulevane troonipärija Christian Valdemar Henri John ja tütar, printsess Isabella Henrietta Ingrid Margrethe. Prints Joachim on lahutatud ja tal on kaks last oma endise abikaasa, Frederiksborgi krahvinna Alexandraga: prints Nikolai ning prints Felix. Kuninglik perekond on Taanis väga populaarne. Sellele on kaasa aidanud ka perekonna värske liige kroonprintsess Mary, kes on oma uude rolli väga hästi sisse elanud ning paistab ka ise avalikkuse tähelepanu nautivat.
mille ta isa oma emapoolselt suguvõsalt päris. Alguses ei arvatud, et juhmardi Eriku pojast midagi suurt saada võiks ja tänu sellele ei ole ta lapsepõlvest kindlaid fakte üles kirjutatud, esimesed allikad on kirjas sellest, kui ta 18 aastaselt riigieestseisja õukonda läks. Seal sai ta õpetajaks Hemming Gadh, kes sisestas Gustavisse sellised mõtted, et Rootsi naabrid on neile palju halba minevikus ja nüüd tuleks need jõuga tagasi võtta. Kui 1512 aastal Taani kuningas Christian Stockholmi ründas ja mõlemad pooled suurte kaotuste järel hakkasid vaherahu sõlmima, siis saadeti ühena viiest saadikust Christiani laevale ka Gustav, kuid reetlik Christian võttis saadikud vangi ja viis endaga koos tagasi Taani. Seal elas Gustav ühe mõisahärra juures Kalos, kust ta mõne aasta pärast Lübeckisse ära põgenes. Gustavi naasemine Rootsi Lübeck oli sellel ajal tähtsaim Hansa Liidu linn ja kõige suurema haardega kaubanduskeskus
Juuni 1558. a Tartu maapäev- Otsustatakse, et tuleb hakata abi otsida Taanist. Rootsist pole mingit abi tulemas, sest Rootsi kuningas ignoreeris kirju. Taanist on võimalik saada mitmesugust abi. Saadetakse saatkond Kopenhaagenisse. Põhja-Eestimaa omanik ehk Harju-Viru rüütelkond, Tallinna linna esindajad ja ordu esindajad ning liitub K. von Minhausen. Parem on olla võõra abiga päästetud saada kui seda jõudu ei jätku, siis tuleb seda teha võõra abiga. Taani kuningas Christian III (1534-1559)- Läbirääkimiste ajal juba suri. Läbirääkimised nüüd hakavad toimuma Taani kuninga nõunikega. Taani suhtumine läbirääkimistesse muutus. Meenutati ühist minevikku, et Taani ja Põhja-Eesti peaksid tagasi tulema Taani kuninga võimu alla, kui Taani kuningas tuleb appi siis ei piirdu sõjalise abiga vaid tahab enda võimu alla alasid. Taani kuninga soov oli ulatuslik, ta kõneles ka Järvamaast ja nimetas kaks linna: Tallinn, Viljandi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid