Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Christian IV (0)

1 Hindamata
Punktid
CHRISTIAN IV
Christian IV on sündinud 12. aprill  1577  – 28. veebruar 1648, ta oli Taani kuningas aastatel 1588–1648. Teda peetakse üheks Taani legendaarseimaks kuningaks, kuna enamiku tema ajast oli Taani veel Skandinaavia tugevaim riik ning kuningas tegi selleks palju ära, et riigi senist seisundit ka säilitada.Ta püüdis kehtestada Taani ülemvõimu Läänemerel ja teha Taanist koloniaalriigi. Christian IV võimu alla kuulus kuni 1645. aastani ka Saaremaa, mille ta kaotas sõdides Rootsiga.
Varajasest lapsepõlvest peale sai ta ränga kooli, ta kasvatati üles suure rangusega,et temast saaks õigesti mõtlev ja õigeusklik laps. Tema eelkäija ja isa Frederik II oli saanud oma lapsepõlves ja nooruses teatud määral iseenda tahtmist mööda talitada ning kuna tal pealegi ilmnes kalduvus kõnepeluks,jäid raamatud ja kooliõpetus talle eluks ajaks võõraks ning ta ise tajus seda üpris suure puudusena. Igal juhul ei pidanud oma poeg sama saatuse osaliseks saama ,nõnda määras ta suurte pedagoogikogemustega loosipastori Hans Mikkelseni Christian IV õpetajaks. Christian IV sai alaealisena, oma ema kuninganna Sophie väe ja võimu all olles nii mõnigi kord kolki.Emal oli käsi kerge tõusma,seda peeti täie tõsidusega kasulikuks omaduseks,teda kiideti valjuhäälselt tema kasvatusmeetodite eest.Kuidas mõjus Christian IV isa surm(1588.aastal), seda võime üksnes mõistatada.Tollele ajastule oli omane surma aksepteerimine.Hans Mikkelsenist sai tänu tema vankumatule autoriteedile pärast isa surma Christan IV jaoks kui mitte isa asemik,siis ometigi kindel tugi.Kasvatust tuli lugeda kordaläinuks. Printsist oli saanud täiskasvanud laps-või lapstäiskasvanu.Seda protsessi kiirustas tagant kuninga varajane surm. Printsi järel valvati,ta ei tohtinud midagi omal käel ette võtta. See oli liialt ohtlik.Kõigi pilgud olid pööratud temale,temas nähti tulevast kuningat. Rangelt autoritaarne kasvatus tegi temast kohuseinimese, distsipliin oli talle üdini omane ja jäi selleks kuni elu lõpuni.Hans Mikkelsen suri aastal 1601 , aga ta vari saatis Christian IV-t ühteaegu hoolitsevalt ja järeleandmatult.
Kui asjad hakkasid viltu minema, tuli välja ,et see enesekindlus polnud võrsunud temas loomulikul moel ega olnud osaks tema loomusest,vaid see oli talle ümburskonna aupakliku imetluse jõul väljaspoolt peale surutud.Ta oli vapper ,ta oli erakordselt usin,ta oli suurimate kunstiannetega kuningas,kes iial Taani troonil istunud.Kuid range autoriteedi laenatud väärtusel rajanev identiteet jääb nõrgaks ega arene isiksuses edasi. Christian ei arenenud oma suhetes teiste inimestega. Ta jäi omaenda võimu vangiks.Ta ei suutnud väljuda tollest isolatsioonist teiste inimeste suhtes,mida ta isa Frederik II oli parimate kavatsustega taotlenud. See jäi temasse,muutus tema osiseks.Mees võimu juures,mees,kellele kõik kuuletuvad ja keda kõik austavad,kellele ei tohi vastu rääkida ning kes seetõttu vasturääkimist ei talu – reeglina kaotab ta võime ennast teistega identifitseerida ja nende tundeid mõista. Seesama noor kuningas kes oli nii palju aastaid kandnud õlul kuulekuseiket,heitis selle jõuliselt oma turjalt, niipea kui ta lõpuks ometi täisealiseks kuulutati ja Jumalaema kirikus krooniti.
Christian IV alustas oma tegevust kuningana üsna kõrgelennuliselt. Christian võttis endale mitmeid projekte, mille eesmärk on parandada majandus Taanis . Ta mõistis, et arendada tema majanduslikku tugevust oli kõige tõhusam meetod säilitada oma poliitilist sõltumatust. Pärast mitmeid üritusi ja lootuseid Rootsile sõda kuulutada , kuid riiginõukogu keeldumist ,õnnestus 1611.aastal , aprillis,Christianil Rootsile sõda kuulutada.Seda on peetud kui sõda, milles Christian IV saavutas suure võidu rootslaste üle.Läänes alustati Älfborgi,Rootsi merepoolse hingeava piiramist.1.mail lahkuisid Taani peaväed vastrajatud Christianopelist Blekinge idarannikul.Nende sihiks oli Kalmar. Alles 27.mail olid taanlased valmis Kalmarile tormi jooksma -selleks ajaks oli piiramine kestnud üle kolme nädala.Linn vallutatigi,aga alles kolmandal katsel ja sellega polnud asi veel otsutatud,jäi veel vallutada Kalmari kindlus . Ent Kalmari kindlus paistis äravõitmatuna ning oli taanlastele pinnuks silmas.Ometi läks neil korda seda alla andma sundida .
Kuigi Christian kukkus läbi oma katsed olla suureks liidriks, oli ta töökas kuningas, kes püüdis esindada ideaalset renessanssi printsi. Tema huvid olid mitmekesised . Selle tulemusena tõi Christian paljud varajase renessansi kultuurilised mõjud Taani. Arvukad linnad olid rajatud ja ehitati Christian IV käe all, sealhulgas Christiania (tänapäeva Oslo ). Ta on isegi krediteeritud märkimisväärse arhitektuuri saavutusega. Veelgi enam, ta toetas üliõpilasi ja ehitas elamu kolledži Kopenhaagenis.
Vaatamata oma sõjalise rikete ja nende hävitavale pärandile , Christian isiklikult tõi Taani poliitikasse suure võimu. Ta oli juht tohutult mõjuv, ja ta on endiselt üks Taani kõige populaarsem kuningaid.
Christian IV #1 Christian IV #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piimaauto Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Põhjamaade ajalugu
38
docx

Põhjamaade ajalugu

1436 Engelbrektsson tapeti unioonimeelsete aadlike poolt; Regendina hakkas valitsema Karl Knutsson; Engelbrektssoni tegevuse tulemusel Talupojad said arvestatava mõju; Taastati Rootsi iseseisvus; Moodustati rahvakoogu ­ Riksag; Pommeri Erik ei külastanud enam Põhjala riike, läks tagasi Pommerisse; Mõneks ajaks taastati unioon 1440- ndatel; 11.11.16 Põhjamaade unioonid 2 Rootsi Rootsi troonil vahetuvad kuningad Christian I Karl Knutsson Rootsis hakkavad võimusegaduste ajal tähtsat rolli mängima aadlisuguvõsad: Oxenstiernad Vasad Tottid Tähtsaks muutub jälle regendi amet. 1471 Brukenbergi lahing Taani ja Rootsi vägede vahel. Taanlased said lüüa, kuningas langes rootslaste kätte vangi. Sten Sture vanem ­ Rootsi regent 1470 ­ 1497. Taani oli huvitataud endiselt kolme riigi unioonist. Uniooni pooldas osa Rootsi aadlist

Ajalugu
Põhjamaade ajalugu
204
pptx

Põhjamaade ajalugu

a. 1442. a. saab Baieri Kristoffer ka Norra kuningaks. Näiliselt on unioon taastatud. Kalmari unioon 1397-1521 Karl Kntsson oli suurte maavaldustega drots. Võitja oli kehtivas olukorras Riiginõukogu, aadelkond ning ka talupojad. Tekib seisuste esinduskogu Riigipäev, kuid selle ülesehitus ja volitused veel kujunevad. 1448. a. Kristofferi surres saab kuningaks Karl Knutsson. Kalmari unioon 1397-1521 Taanlased aga valivad kuningaks Oldenburgi hertsogi Christian I, kes oli suguluses kõigi Põhjamaade kuningakodadega. 1450. a. puhkeb Taani ja Rootsi vahel sõda. Mõlema maaa aadlikud võtavad vastu otsuse unioon taastada, kui üks kahest kuningast sureb. Kalmari unioon 1397-1521 1457. a. peapiiskop Johan Oxenstierna korraldab üllatusrünnaku Karl Knutssoni vastu, kes põgeneb Gdanskisse. Uueks Rootsi kuningaks kroonitakse Christian I. 1464. a. kukutati Christian I ja Karl Knutsson kutsuti tagasi. 1464. a

Ajalugu
Põhjamaade ajalugu 1521-1720
8
doc

Põhjamaade ajalugu 1521-1720

03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linnad ja ehitati uusi hooneid

Ajalugu
Liivi Sõda
2
doc

Liivi Sõda

Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV ­ Vene tsaar (1533 ­ 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 ­ 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 ­ 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 ­ 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie ­ Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 ­ 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola ­ Leedu ) kuningas Stefan Batory ( 1576 ­ 1586 ) - Rzeczpospolita kuningas Christian III (1534 ­ 1559 ) - Taani kuningas Frederik II ( 1559 ­ 1588 ) - Taani kuningas hertsog Magnus ( 1570 ­ 1577 ) - Taani kuninga Frederik II vend, Liivimaa kuningriigi kuningas Wolter von Plettenberg ( 1494 ­ 1535 ) - Liivimaa ordumeister Wilhelm Fürstenberg ( 1557 ­ 1559 ) - Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler ( 1559 ­ 1592 ) - Liivimaa viimane ordumeister, I Kuramaa hertsog 4. Ajalooallikad: Balthasar Russow ,, Liivimaa provintsi kroonika"

Ajalugu
Liivi Sõda-Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu
14
docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

3 3) Taani kuningriik: - Oli Kalmari uniooni juhtiv osapool (unioon Taani ja Norra vahel püsis kuni 1814. a); - 1219 – 1346 oli Taanile kuulunud Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkond), mis pärast Jüriöö ülestõusu müüdi Saksa ordule, kes andis selle 1347 üle Liivi ordule; - Liivi sõja puhkedes oli luterliku Taani kuningaks Christian III (valitses 1534 – 1559) ning kelle pojast troonipärija Frederik II (valitses 1559 – 1588) ostis Johann von Münchhausenilt Saare-Lääne piiskopkonna, sekkudes sellega ühtlasi ka Liivi sõtta. 4) Leedu – Poola personaalunioon: - 1385 sõlmiti võitluseks Saksa ordu vastu Leedu suurvürstiriigi ja Poola kuningriigi vahel personaalunioon (Leedu suurvürst Jagailo valiti ühtlasi ka Poola kuningaks)

Ajalugu
Referaat geograafiast-Taani
23
doc

Referaat geograafiast: Taani

Kaks saadikut valitakse Fääri saartelt, kaks Gröönimaalt ning ülejäänud Taani valimisringkondadest. Kuninglik perekond Taani riigipea on kuninganna Margrethe II, kes on abielus prints Henrikuga. Valitsejapaaril on kaks last: kroonprints Frederik ning prints Joachim. Kroonprints Frederik on abielus kroonprintsess Maryga, kes on Tasmaania printsess. Neil on poeg, tulevane troonipärija Christian Valdemar Henri John ja tütar, printsess Isabella Henrietta Ingrid Margrethe. Prints Joachim on lahutatud ja tal on kaks last oma endise abikaasa, Frederiksborgi krahvinna Alexandraga: prints Nikolai ning prints Felix. Kuninglik perekond on Taanis väga populaarne. Sellele on kaasa aidanud ka perekonna värske liige kroonprintsess Mary, kes on oma uude rolli väga hästi sisse elanud ning paistab ka ise avalikkuse tähelepanu nautivat.

Geograafia
Gustav Vasa Uurimus
15
doc

Gustav Vasa Uurimus

mille ta isa oma emapoolselt suguvõsalt päris. Alguses ei arvatud, et juhmardi Eriku pojast midagi suurt saada võiks ja tänu sellele ei ole ta lapsepõlvest kindlaid fakte üles kirjutatud, esimesed allikad on kirjas sellest, kui ta 18 aastaselt riigieestseisja õukonda läks. Seal sai ta õpetajaks Hemming Gadh, kes sisestas Gustavisse sellised mõtted, et Rootsi naabrid on neile palju halba minevikus ja nüüd tuleks need jõuga tagasi võtta. Kui 1512 aastal Taani kuningas Christian Stockholmi ründas ja mõlemad pooled suurte kaotuste järel hakkasid vaherahu sõlmima, siis saadeti ühena viiest saadikust Christiani laevale ka Gustav, kuid reetlik Christian võttis saadikud vangi ja viis endaga koos tagasi Taani. Seal elas Gustav ühe mõisahärra juures Kalos, kust ta mõne aasta pärast Lübeckisse ära põgenes. Gustavi naasemine Rootsi Lübeck oli sellel ajal tähtsaim Hansa Liidu linn ja kõige suurema haardega kaubanduskeskus

Ajalugu
Eesti Varauusaeg
63
doc

Eesti Varauusaeg

Juuni 1558. a Tartu maapäev- Otsustatakse, et tuleb hakata abi otsida Taanist. Rootsist pole mingit abi tulemas, sest Rootsi kuningas ignoreeris kirju. Taanist on võimalik saada mitmesugust abi. Saadetakse saatkond Kopenhaagenisse. Põhja-Eestimaa omanik ehk Harju-Viru rüütelkond, Tallinna linna esindajad ja ordu esindajad ning liitub K. von Minhausen. Parem on olla võõra abiga päästetud saada kui seda jõudu ei jätku, siis tuleb seda teha võõra abiga. Taani kuningas Christian III (1534-1559)- Läbirääkimiste ajal juba suri. Läbirääkimised nüüd hakavad toimuma Taani kuninga nõunikega. Taani suhtumine läbirääkimistesse muutus. Meenutati ühist minevikku, et Taani ja Põhja-Eesti peaksid tagasi tulema Taani kuninga võimu alla, kui Taani kuningas tuleb appi siis ei piirdu sõjalise abiga vaid tahab enda võimu alla alasid. Taani kuninga soov oli ulatuslik, ta kõneles ka Järvamaast ja nimetas kaks linna: Tallinn, Viljandi

Eesti varauusaeg




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun