Külm sõda (2)

KÜLM SÕDA
Läänelik USA vs. Punane NSVL
Potsdami konverents – 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks (Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli.
Trumani doktriin – 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL’u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri.
Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid : Austria, Belgia, Holland, Iirimaa , Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg , Norra, Portugal , Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia , Šveits, Taani ja Türgi. USA käis välja 13 miljardit dollarit.
Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tšehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida.
1948 asutati Pariisis plaani ellu viimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisetsioon.
Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru.
1949.a. jaanuar - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu asutamine - sotsialistlike riikide organisatsioon , mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik-tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949, liikmeteks olid Bulgaaria , Kuuba , Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia , Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam .
Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald Reagani teise valitsemisajani. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu võetud direktiiv, mille põhiteesid olid:

• viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust;
  
• muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus;
  

1949 kevad – lõppes Berliini blokaad -> aprillis loodi NATO , eesmärgiks kaitsta ennast NSVL eest.
7. august 1949 kuulutati USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine Saksamaa Liitvabariik (SLV) ja 7. oktoobril 1949 kuulutas NSVL oma tsoonis välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV). Ühinesid taas 3. oktoober 1990.
HIINA KODUSÕDA 1946-49
Võitsid kommunistid . 1. oktoobril sündis Hiina Rahvavabariik.
Tugevndas kommunistide olukorda maailmas.
Hiina sees oli Taiwani riik, mida kaitses USA.
KOREA SÕDA 1950- 1953
Korea jagati II MS ajal jagati Põhja(nsvl)(Kim Ill Sung ) ja Lõuna(usa) Koreaks.
Riigid sünnivad 1948: Korea Rahvademokraatlik Vabariik.
Põhja-Korea tungib NSVL abiga Lõuna-Koreale kallale, et „vabastada Lõuna-Korea töölisrahvas“.
USA palus P-Korea kuulutada agressoiriks ja ÜRO surus rünnaku tagasi. NSVL kaotas.
Sõda toimus ära juba 1950, aga vaherahu sõlmiti alles pärast Stalini surma.
1955. aasta mais loodi Warrsavi Lepingu Organisetsioon – VLO(Ida-bloki nato) -> NSVL viis oma väed Ida-Euroopa riikidesse. Tulemus oli bipolaarne maailm, mis püsis mitukümend aastat.
SUESSI KRIIS 1956
Egiptuses oli riigipööre( kuningriik -> militaarvõim(Nasser)). Hakkas üles ehitama araabia sotsialismi. NSVL hakkas lähenema Egiptusele, kellele jagati tohutuid toetusi. Egiptus riigistas Suessi kanali. London ja Pariis ei tahtnud seda loojatena lubada. Lepiti kokku Isreali riigiga, kes oli araabia maadega tülis, et nad ründavad Egiptust esimesena. Näiliselt Judaism vs araabia. Lääs oli väga piinlikus seisus. NSVL’st sai Egiptuse töölisrahva kaitsja. London ja Pariis hoolisid ainult Suessi kanalite tuludest.
Samal ajal toimus Ungari ülestõus, kuid kõik keskendusid Egiptusele ja seda ei märgatud. Usa suunab oma pilgu ja huvi Lähis-Idasse.
UNGARI ÜLESTÕUS 1956
Imre Nagy sai Ungari juhiks, kes alustas tõsist Unagari liberaliseerimist. Lahingud toimusid tänavatel. NSVL’ul oli võimalik suruda ülestõus maha, sest lääne pilk oli Lähis-Idas.
Nagyle anti valida kas tunnistada oma eksimust või puuakse üles. Ta ei tunnistanud.
BERLIINI KRIIS 1961
NSVL ei olnud rahul lääne sõjaväe paiknemisega Lääne-Berliinis.
Hallsteini(Lääne-Saksamaa välisminister) doktriin: ei tunnustanud Saksa DV. Käsitledes end saksa rahva ainuesindajana. 1955. aastal, kohe pärast täieliku iseseisvuse saavutamist, deklareeris Saksa LV valitsus, et kui mõni riik peaks SDVd tunnustama ja sellega diplomaatilise vahekorra rajama, siis võtab SLV seda kui vaenulikku akti ja katkestab kõnealuse riigiga suhted. Hallsteini doktriinil oli ainult üks erand - NSV Liit.
Kestis kuni 1970. aastani.
1961 13.august ehitati SDV poolt ümber Lääne-Berliini müür. Üritati, ja suudeti ka, takistada idast läände põgenevaid inimesi. Püsis kuni 9.novembrini 1989.
KUUBA KRIIS 1962
Kuuba oli olnud iseseisev riik juba aastakümneid(USA sateliitriik, ripatsriik). 1959 kukutasid Fidel Castro partisanid USA meelse valitsuse – revolutsioon . Castro kommunistlikud sammud viisid vaenuni USAga . Katkestati eksport Ameerikasse. Oma suund polnud võimalik. NSVL tuli Castrole appi, lükkas kõik toetused sinna! Algasid massirepressioonid.
1962. aastaks oli sõprustamine NSVL’ga sinna maani , et viis Kuubale raketid . Enamik USA territooriumis oli võimalik maatasa teha.
Oktoober 1962. Kennedy teatas sellest avalikkusele. Kuubale kehtestati mereblokaad. Nädal aega kestis ülim pinge, mis oleks võinud vabalt kasvada tuumasõjaks. Saades aru olukorra tõsidusest, tehti kompromiss – NSVL viis Kuubalt ja USA viis Türgist oma raketid ära ning Kuuba pidi jääma kommunistlikuks.
Moskva ja Washingtoni vahel on „kuum liin“, mille kaudu saab üksteisega otse ühendust võtta.
VIETNAMI SÕDA 1964 – 73
Kagu- Aasia oli osa Prantsuse kolooniatest – Prantsuse Indo-Hiina.. II MS valitses seda ala Jaapan. Kohe pärast Jaapani kapitulatsiooni kuulutasid Vietnami kommunistid välja Vietnami Demokraatku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnistanud ning algas:
I etapp: Indo-Hiina sõda 1946 – 54. Prantsusmaa kaotas ning jaotati riik kaheks: Vietnami DV põhjas ja Vietnami Vabariik lõunas. Üks oli kommunistlik ning teine antikommunistlik diktatuur. Sarnane olukord koreaga. Kommunistid ei leppinud sellise rahulepinguga ning alustati lõuna partisanide toetamisega. Usa suurendas oma kohalolekut, sest kardeti doominoefekti ehk kartust, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui sellele kohe piiri ei pane. Rahvas ei saanud aru, miks oli nii kaugel vaja sõdida.
II etapp: Vietnami sõda 1964 – 73
USA president Lyndon Johnson sai kongressilt toetust ning viis väed Vietnami.
Põhja-Vietnam(Ho Chi Minh ) - toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk
VS
Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased.
Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile.
USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele
Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid toetasid omakorda punahiina ja NSVL (majanduslik ja sõjaline abi, sõjalised eksperdid). Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase partisanisõja taktika , mille käigus ei pääsnenud ameeriklaste tehniline ülekaal maksvusele (sama probleemiga oli nõukogude väed kimpus Afganistanis ja Venemaa Föderatsiooni väed Tšetšeenias).USA käsi hakkas siduma sõjavastase kriitika suurenemine kodumaal ja maailmas tervikuna (1960-ndate lõpust kasvas kogu maailmas vasakpoolsus , esile kerkised vägivallatust pooldavad hipid).
III etapp:
Pärast USA lahkumist loodi 1976 ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid.
1979 veebruarist -märtsini peetud lühike kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. Mille tulemusi võib siiani vietnamis näha, kuna hiinlased kasutasid taganedes põletatud maa taktikat.
Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni pomme. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt 3. sõda.
Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. USA avalik arvamus mõistis sõja hukka ning järgmine president Richard Nixon alustas Indo-Hiinas strateegilist taganemist. 1972. aasta augustis lahkusid Indo-Hiinast viimased USA regulaarväeosad
PRAHA KEVADE 1968
Tsehhoslovakkias hakkasid pihta tohutud reformid. 1960date lõpus alustas uus kommunistlik valitsus, mis alustas liberaliseerimist. Rahva seas populaarne Aleksander Dubcek , hakkas ülesehitama inimlikku kommunistlikku riigikorda. Taotles sõna, kauplemis ja tsensuurivabadust. NSVL(Brežnev) kartis selle ülekandumist teistesse riikidesse ning tungiti Prahasse sisse ning Dubcek pandi vangi(mitte ei tapetud ära).
Brešnevi doktriin: Kui kuskil maailmas on kommunism hädas, siis tuleb NSVL appi. Takistati väljaastumist VLO’st. Kehtis 1968 – 89.
PINGELÕDVENDUS e DETENTE 1970-aastate algus
Rahunemisperiood, mil midagi erilist ei toimunud. Tundus, et külm sõda saab läbi.

paranesid SDV ja SLV(võimule tolid sotsiaaldemokraadid ) suhted

paranesid USA(Nixon) suhted NSVL ja Hiinaga

masendus Vietnami sõja pärast

võidurelvastumise vähendamine
HELSINGI LÕPPAKT 1975
Maailmarahu sõlmimimine. Moskva soov oli, et Lääs tunnistaks Ida-Euroopat nii nagu ta on. Moodustati Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisetsioon.
Usa soovis, et elu muutuks inimlikuks.

tunnistati de facto Euroopat sellisena nagu ta oli.

Lepiti kokku teaduslikes ja kultuurilistes koostöös

Inimõiguste austamine
Tänu sellele oli võimalik hakata kritiseerima olukorda NSVL’s
Suhted hakkasid jälle jahenema ...
1980. aastad
Poola kriis 1980-81
Nõukogude Liit oli ateistlik ning alahindas kiriku mõju maailmale.
Johannes Paulus II(poolakas, kes oli kogenud nii natse kui ka kommuniste) saamine paavstiks 1979. aastal. Mõjukas okupeeritute eestkõneleja. NSVL’l oli vaja paavst kõrvaldada. 1981. aastal tehti talle Roomas Bulgaaria salateenistuse ja KGB poolt tellitud atentaad. Gierek pandi Poola Kompartei etteotsa , kuid ta ei suutnud peatada opositsiooni liikumist.
1980 Lech Walesa(laevatehase elektrik) hakkas Gdanski laevatehase nimel nõudma õigusi. Tema juhtimisel tehti erinevate laevatehaste streigikommitee, kes taotlesid sõnavabadust, mis on Nõukogude võimule arusaamatu. Iga päevaga lisandus erinevaid ettevõtteid.
Gdanski kokkulepe 31.08.1980 – Lech Walesa ja valitsuse kokkuleppel tekkis mittekommunistlik ja vaba ametiühinguliikumine „ Solidaarsus “, mis sai suurimaks ühinguks riigis. NSVL’l oli vesi ahjus. Märk Nõukogude Liidu nõrgenemisest. Riiki juhtis Solidaarsus. Poola kommunistid olid kaotamas kontrolli.
Nõukogude armee ei saanud Poola sisse tungida , sest tulemas olid Moskva olümpiamängud, kus USA ja lääneriigid ei osalenud.
NSVL juhid nõudsid Poolas korra taastamist, mis ei mõjunud. Kompartei juhiks pandi kindral W. Jaroželski. Esitati ultimaatum : kas surud Solidaarsuse maha või tulevad sisse Nõukogude tankid . 1981. detsember – kuulutati välja sõjaolukord ning Solidaarsus keelati ära ning vangistati üle 10 000 inimese. Komparteile saadeti tagasi miljon parteipiletit. Surma sai üle 100 inimese. Solidaarsus suruti põranda alla. Võimude autoriteedile andis see vabadusaasta võimsa hoobi.
Külma sõja ägenemine
NSVL oli sügavas stagnatsioonis. USA presidentiks sai antikommunstlik Roland Reagen, kes käis välja idee, et USA peab käivitama sellise konkurentsi kava, millega NSVL ei suuda kaasa minna. Eesmärgiks seati külma sõja lõpetamine. Plaan: 1) pidi toetama kommunismivastast võitlust kogu maailmas, pole vahet kes see on. 2) NSVL tuli majanduslikult nurka ajada. 3) pidid suruma peale kõrgtehnoloogilise võiduajamise, millega NSVL kaasa ei suuda minna.
VÄLISPOLIITILINE KAVA: hävitada kommunistlik diktatuur
I võitlustander : N-liidu alustatud Afganistaani sõda 1979. aastal. USA toetas Pakistani Motžaheede. Steangeri rakett , mis suutis võtta maha N-liidu soomushelikopterid. NSVL’l puudus kõrgtehnoloogiline võimekus, mille sõi ära käsumajandus.

USA hakkas toetama Solidaarsust, et tagada tema jätkusuutlikus. Toetas ka muid vabadusliikumisi

Reagan hakkas hävitama N-liidu stabiilset majandust. Keelas gaasitorude müügi N-liidule, millega kaotas populaarsust, sest rikkus vabaturumajanduse reegleid. USA liitlane Saudi-Araabia suurendas nafta tootmist, mis tõi kaasa nafta hindade languse - käsumajandus ei suutnud olla stabiilne. Impeerium rebenes igast küljest. NSVL kulutused suurenesid meeletult, mida sai suurendada sotsiaalsfääri arvelt.

Võidurelvastumise uus etapp: kõrgtehnoloogilise relvastuse arendamine – 1983. aastal väljakuulutaud Strateegilise Kaitse Kava – Tähtedesõjaprogramm – kaitsekilp lääne kohal, mida pole siiamaani valmis tehtud, ainult mõned osad ka Ida-Euroopas. NSVL’le mõjus see paanikat tekitavalt. 1984. aastal NSVL plaanis alustada III maailmasõda.
Nõukogude liidus oli gerontograatika..
PERESTROIKA – uuendus, avalikustamine
Gorbatsov sai uueks peasekretäriks, kelle suurimaks ülesandeks jäi hoida kommunismi ja käsumajandust. Lootis, et Liiduvabariigid tahavad ka seda. Proovis olukorda muuta sõbralikumaks, et läänt petta ja raskest olukorras välja tulla.