(treipingid, freespingid, kontuurjuhtimisega robotid jne). 7. Tööstusrobotite liigitus. 8. Tööstusrobotite haaratsid. Haarats täidab inimkäe sõrmede ülesannet ning on ettenähtud teisaldavate esemete haaramiseks, kinnihoidmiseks ja vabastamiseks. Sageli on haaratsi asemel mõni tööriist (mutrikeerik, värvipihusti, punktkeevitustangid vms) 9. APJ süsteemide programmeerimine Juhtprogramm on kaadrite kogum, mis tagab pingi tööorganite ettenähtud töö. Programmi kaadriks nimetatakse kindlas korras paiknevat käsusõnade jada, mis sisaldab infot ühe tehnoloogilise tööoperatsiooni kohta. Aadressiga N ja sellele järgneva kolmekohalise arvuga antakse ette kaadri number, näiteks N007, N025. Sellele järgnevad käsusõnad: dimensioonisõnad sisaldavad X, Y, Z koos numbriliste väärtustega
soetatakse vaid tõsise vajaduse korral. 21. Milleks kasutatakse skannerit? Modemit? Skanner Skanner ehk skänner (scanner) -- seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Foto saamiseks arvutisse tuleb käivitada skanneri juhtprogramm, asetada pilt skannerisse, häälestada ja käivitada skaneerimise protsess ning saadud kujutis lõpuks arvutisse salvestada. Võibolla oled märganud, et puutud skanneri tööga peaaegu iga päev kokku. See toimub kaupluse kassas, kus kauba vöötkood just nimelt skanneriga sisse loetakse. Modem Arvutitevahelise ühenduse loomist alustati omal ajal vastavate eriliste seadmete -- modemite abil. Modem võimaldab ühendada arvuteid telefoniliini kaudu.
Eriline tarkvara, hiire draiver(programm), arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori (võib esineda noole, liivakella, püstkriipsu jne. kujul) liikumisteks. Olgu öeldud, et draiverid üldises tähenduses teostavad mis tahes perifeerseadme sobitamist kindlale arvutisüsteemile. Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtproged võivad sobida teistelegi. Tarkavara poole pealt on oluline, kui palju arvuti mälu hiire juhtprogramm hõivab 1.2. Optiline hiir Optilistel hiirtel pöörlevat kuulikest pole. Sellised hiired töötavad vaid selleks otstarbeks mõeldud alusel: hiire sees asuvate andurikettakeste asemel on spetsiaalse aluse pind kaetud ristitriipudega ning hiire korpuses asuv fotoandur registreerib aluselt peegeldunud valgust, mis triipudest üle liikudes katkeb. 2. ERINEVAD HIIRED Kokkuvõtvalt võib öelda, et on kolme tüüpi hiiri: mehaanilised: Eespool kirjeldatud hiir
34. kontroller on tööpingi " aju", mis paneb liikuma tööpingi teljed ja annab käsklused abimehhanismidele (kinnitused, vaakumpump jne.) 35. Arvutijuhtimisega tööpink. Lühendit kasutatakse vanemate tööpinkide puhul, kus programm tehti käsitsi. 36. Arvutipõhine arvutijuhtimisega tööpink (raaljuhtimine). Numbriliselt juhitav tööpink, programmide ettevalmistamisel kasutatakse arvutit. 37. CNC juhtsüsteemi põhielemendid on: Joonis, tehnoloogija, lõikeriist, pingiandmed, juhtprogramm, lugemisseade, vahemälu, andmetöötlus, mikroprotsessor. 38. juhtsüsteemi liigitus: Töömehhanismi liikumise järgi, Interpolaatori tüübi järgi, Programmi võimaluste järgi, Programmi lause kuju järgi, Informatsiooni kodeerimise koodi järgi, Juhtprogrammi infokandja järg, Korrektsioonide andmise võimaluste järgi, Tööreziimide järgi, Juhtsüsteemi mälumahu järgi . 39. töömehhanismide järgi liigitus: Täisnurkne juhtimine, Positsioonjuhtimine,
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda opsüsteemiga madala ja
multipleksiks). 13. faksmodem- personaalarvuti juurde kuuluv seade (või sisemine kaart), millega saab saata-vastuvõtta elektroonilisi dokumente. 14. fail- sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. 15. GIMP- vabavarana levitatav pilditöötlusprogramm, mis on alternatiiviks Adobe PhotoShop'ile. 16. graafikadraiver- kuvaadapteri juhtprogramm. 17. graafiline kasutajaliides- arvuti kasutamise keskkond, milles kasutatakse lisaks tekstile ka graafilisi elemente, kuvamaks infot ja tegevusi, mis on kasutajale saadaval. 18. helikaart- arvuti laienduskaart, mille ülesandeks on väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. 19. hiir- arvuti riistvaraline osutusseade. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile
süsteemi haldamisega ja nende ülesanded laienesid tasapisi. 1960 aastate algul pakkusid arvutitootjad üpris ulatuslike tööriistu pakktöötlus süsteemide arendamiseks ja tööde jooksutamiseks. 60-ndatel aastatel loodi erinevaid kontseptsioone, mis edendasid operatsioonisüsteemi loomist. IBM lõi System/360 keskarvuti perekonnale, millesse kuulus erineva võimsusega ja hinnaga suurarvuteid, ühe operatsioonisüsteemi OS/360 (selle asemel, et luua igale arvutile oma juhtprogramm). Selline kontseptsioon oli System/360 eduks ülitähtis ja tegelikult on IBM tänapäeva keskarvuti operatsioonisüsteemid OS/360 kauged sugulased; programme, mis loodi OS/360 jaoks saab tänapäevalgi jooksutada. OS/360 sisaldas veel üht olulist uuendust kõvaketas püsimäluseade. Lisaks võeti kasutusele ajajaotus idee, kus kallite masinate ressursse jagatakse mitme arvutikasutaja vahel nii, et kõigile jääb mulje arvutikasutamise ainuõiguse omamisest
süsteemi haldamisega ja nende ülesanded laienesid tasapisi. 1960 aastate algul pakkusid arvutitootjad üpris ulatuslike tööriistu pakktöötlus süsteemide arendamiseks ja tööde jooksutamiseks. 60-ndatel aastatel loodi erinevaid kontseptsioone, mis edendasid operatsioonisüsteemi loomist. IBM lõi System/360 keskarvuti perekonnale, millesse kuulus erineva võimsusega ja hinnaga suurarvuteid, ühe operatsioonisüsteemi OS/360 (selle asemel, et luua igale arvutile oma juhtprogramm). Selline kontseptsioon oli System/360 eduks ülitähtis ja tegelikult on IBM tänapäeva keskarvuti operatsioonisüsteemid OS/360 kauged sugulased; programme, mis loodi OS/360 jaoks saab tänapäevalgi jooksutada. OS/360 sisaldas veel üht olulist uuendust kõvaketas püsimäluseade. Lisaks võeti kasutusele ajajaotus idee, kus kallite masinate ressursse jagatakse mitme arvutikasutaja vahel nii, et kõigile jääb mulje arvutikasutamise ainuõiguse omamisest
Andmeedastuskiirust mõõdetakse boodides, s.o. bittides sekundi kohta. Miinimumkiirust, millega on veel võimalik töötada, on 14400 boodi. Paremad modemid suhtlevad kiirusega 28800 boodi või üle 30000 boodi. Tegelik kiirus sõltub telefoniliini kvaliteedist. Skänner Skännerit võib vaja minna, kui on tarvis fotosid, jooniseid, logosid või teksti arvutisse lugeda. Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem on arvuti juhtprogramm, mis arvuti käivitamisel laaditakse esimesena mällu. See on programmide komplekt, mis kor-raldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsiooni-süsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib ar-vuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt an-tud korraldusi ja täidab neid. Operatsioonisüsteemi koosseisus on ka lihtne tekstiredaktor, joonistamisprogramm, ka-len-der-märkmik, kalkulaator, võrguvahendid jm.
liikudes ning katkestavad kettakesi läbivat valgusvoolu; neid katkestusi registreerivad fotoandurid. Piludega kettakeste asemel võib kettakeste pind olla kaetud musta- valgetriibulise mustriga: sel juhul registreeritakse fotoanduritega valgete pindade pealt peegelduvat valgust. Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtprogrammid võivad sobida teistelegi. Tarkavara poole pealt on oluline, kui palju arvuti mälu hiire juhtprogramm hõivab. On ka optilis-mehaanilised arvutihiired, millel pöörlevat kuulikest pole. Sellised hiired töötavad vaid selleks otstarbeks mõeldud alusel: hiire sees asuvate andurikettakeste asemel on spetsiaalse aluse pind kaetud ristitriipudega ning hiire korpuses asuv fotoandur registreerib aluselt peegeldunud valgust, mis triipudest üle liikudes katkeb. Lisaks on optiline hiir, mis kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust
programmeerimismeetod · Vajab postprotsessor Graafiline interaktiivne programmeerimine · CNC tööpingi operaatoripuldilt sisestatakse detaili geomeetriainfo, määratakse kindlaks tehnoloogiareziim ja pingi juhtsüsteem ise genereerib juhtprogrammi · Keskmise keerukusega detailide töötlemise programmeerimiseks CAD/CAM programmeerimine · Detaili info on CAD keskkonnas · CAM keskkonnas lisatakse tehnoloogiainfo · Genereeritakse juhtprogramm · Keeruliste kujupindade töötlemise programmeerimiseks Kontrolltöö küsimused 1. Millised oskused peaksid olema CNC tööpingi operaatoril? 2. Kus ja millal ehitati esimene arvuti? 3. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1950 1960 aastatel? 4. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1960 1970 aastatel? 5. Millised arengud toimusid NC pinkide juures 1970 1980 aastatel? 6
Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste.
...........................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste.
Teiste seadmetega (monitor, skanner, raadio, TV, arvutivõrk jne.) suhtlemiseks on emaplaadi külge võimalik kinnitada laiendusplaate, mis paigutatakse laienduspesadesse. Tihti on laiendusplaadid emaplaadiga kokku ehitatud. Näiteks leiame tihti heli-, võrgu- ja isegi videokaardi pistikupesad juba emaplaadilt ja täiendavat laiendusplaati pole tarvis osta. Taolisi sisseehitatud laiendusplaate nimetatakse emaplaadile integreerituteks. Laiendusplaatidega on tavaliselt kaasas draiver ehk juhtprogramm, mis on vahelüli riistvara ja operatsioonisüsteemi vahel. Draiver pakub operatsioonisüsteemile riistvara teenuseid. Tuntakse järgmisi laiendusplaate. Videokaardil ehk graafikakaardil paikneb monitori pistikupesa; kaart hoolitseb selle eest, et arvutis ,,välja mõeldud" pilt õigel kujul monitori ekraanile jõuaks. Videokaardi olulisteks parameetriteks on · lahutusvõime ehk resolutsioon, st. ekraanile mahtuvate pikslite32 ehk pildipunktide
Eriline tarkvara, hiire draiver(programm), arvutab ümber hiireelektroonika pöörde- ja kiirusimpulsid ekraanil paikneva hiirekursori (võib esineda noole, liivakella, püstkriipsu jne. kujul) liikumisteks. Olgu öeldud, et draiverid üldises tähenduses teostavad mis tahes perifeerseadme sobitamist kindlale arvutisüsteemile. Mitmed hiired on omavahel ühilduvad s.t ühe hiire juhtproged võivad sobida teistelegi. Tarkavara poole pealt on oluline, kui palju arvuti mälu hiire juhtprogramm hõivab. Optilistel hiirtel pöörlevat kuulikest pole. Sellised hiired töötavad vaid selleks otstarbeks mõeldud alusel: hiire sees asuvate andurikettakeste asemel on spetsiaalse aluse pind kaetud ristitriipudega ning hiire korpuses asuv fotoandur registreerib aluselt peegeldunud valgust, mis triipudest üle liikudes katkeb. Hiir ühendatakse arvuti jadaporti (COM- port), s.t. andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Signaalide töötlemiseks ja edastamiseks asub hiire korpuses
seadmest sõltumatute käskude kujul. Rasterkujutise protsessor (RIP- raster image processor) on vahend (tark- ja riistvara kombinatsioon) lehepoogna kirjelduse teisendamiseks bittrasterkujule, et teha väljaprint. Kvaliteetprinterites võidakse selleks kasutada ka erikaarti. Lehepoogna kirjeldamine PDL- interpretaatori (PDL- tõlgi) abil võib toimuda ka arvuti keskseadmes (CPU-s). Sel juhul printeri draiverprogramm (juhtprogramm) töötleb vaid teksti- ja bittrasterandmeid, andes need edasi printeri kontrollerile, mis suunab nad printeri märketekitavale täiturmehhanismile. (vaata joonise 2 parempoolset osa) Sel juhul printeri kontroller on lihtne elektroonikalülitus, mis suurt mälumahtu ei vajagi. Klassikaline printeriarhitektuur sisaldab siiski terve mikroarvuti ühe või mitme protsessoriga ja suurte RAM- ning ROM-mäluseadmetega; kõrgtaseme printerites võib leiduda isegi kõvaketas salvestusseade.
annaabi.ee 
