50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asdfghja
Õppematerjali autor
MP on iseloomulik kõigile elusrakkudele. Ehk Na pump loob Na ja K-gradiendid rakusisu ja rakuvahelise ruumi vahel ja tekib membraanipotensiaal, mis on närvikoe ja lihaskoe talitluse aluseks. Intratsellulaarvedelikes on palju K+, ekstratsellulaarvedelikes on palju Na +, Cl-. 2. Erutuvate kudede mõiste. Närvi- ja lihaskude, mis on võimelised vastama ärritusele. Ärrituse toimel avanevad Na + (närvi- ja lihaskude) või Ca+ kanalid (endokriinnäärmetes). 3. Närvisüsteemi ehitus ja talitlus. 3.1. Neuroni mõiste ja ehitus. Närvikoe (textus nervosus) morfofunktsionaalseks ühikuks on närvirakk ehk neuron. Spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks. Teistest rakkudest eristab närvirakku (neuronit) jätkete olemasolu – akson ja dendriidid. Neuroni moodustavad rakukeha (perikaarüon) ja jätked. Rakukehal võib olla üks pikem jätke (akson) ja mitu lühikest jätket (dendriidid). Dendriidid juhivad erutust rakukeha suunas
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Organismi vedelikuruumid on vesi, koevedelik, lümf ja vereplasma. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes suhtelist stabiilsust rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad kehatemperatuur 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid punalibled, valgelibled ja vereliistakud 6. Vere põhiülesanded on:1) homöostaas rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine. 2)transpordifunktsioon 3)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid. 7. Vere punaliblede e. erütrotsüütide arv ühes mikroliitris veres on inimesel 4-6; seal 6-8; veisel 6-8; hobusel 7-12.; kanal 2,
Tulemuseks valu vähenemine, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane. (Tänu morfiiline ja endorfiinidele ei tunne maratonijooksja valu) Serotoniin - tuju, unetus, isu. (LSD mõjutab serotoniini ülekannet, kontrollib agressiivset käitumist) Glutamaat - mälestuste moodustamine, liigutuste algatamine, signaalide ülekandmine. Dendriidi ja aksonite kasvu ja sünapside mõjutaja. Adrenaliin ja noradrenaliin - sümpaatilise närvisüsteemi regulaator, kiirendab hingamist ja südametegevust, veresooned laienevad, et rohkem hapnikku lihastesse (jookse). Melatoniin - käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib bioloogilist ööpäevarütmi. Kasutatakse unehäirete ravis. Psühhotroopsete ainete mõju nad asuvad mediaatori vahele ja impulss ei saa edasi kanduda. → pärssides virgatsained sünteesivaid ensüüme → blokeerivad postsünaptilise närviraku retseptorid Refleksid .
(1999). Neuropsühholoogia. Ülevaade psühholoogiast I osa, lk. 88-104. Tallinn: Koolibri. Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09.2008 käitumise regulatsioon Mis on tunnetusprotsess? Psüühika? Närvisüsteemi alajaotused { Psühholoogia on teadus hingeelust ehk { Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju psüühikast, mille aluseks on tunnetusprotsessid mõtted, tunded, { Igasugune käitumine eeldab siiski mälestused, aistingud ja tajud. kesknärvisüsteemi (central nervous { Psühholoogia on teadus käitumisest ja system) ehk pea- ja seljaaju ning
tühjenemise ja pidurdab talle eelneva sooleosa tühjenemist. Soolemotoorika peamised tüübid: Peristaltika vastusena sooleseina venitusele tekkiv tsirkulaarse ahenemise laine. Transpordib soolesisu seedetraktis edasi. Müenteerilise närvipõimiku vahendatud refleks. Segamisliigutused vahelduvad kontraktsioonid ja lõõgastumised, segavad soolesisu seedenõredega. Parasümpaatiline innervatsioon tõstab enteraalse närvisüsteemi aktiivsust ja seeläbi intensiivistab seedetrakti funktsioone (uitnärvi kaudu). Süljenäärmed-amülaas lõhustab tärklist Mao pearakudpepsiin valke Kõhunääreendopeptidaas trüpsiin valke, amülaas süsivesikuid, lipaas lipiide Makssapphapped emulgeerivad rasve Peensoole venitus toidumasside poolt, samuti toitainete laguproduktide ja happelise soolesisu keemiline toime kutsub esile neuraalsed refleksid ja CCK sünteesi peensoole epiteelis, mis omakorda pärsivad mao edasist tühjenemist
Närvi- ja sisenõresüsteem jagavad vastutust keha kui terviku homeostaasi alalhoiu eest, valvates elutähtsate muutujate elu soosivates piirides püsimise järele. Närvisüsteem teeb seda operatiivselt närviimpulsside kaudu, sisenõresüsteem on pikatoimelisem ning toimib hormoonide vahendusel. Närvikude on vastutav kõigi tajude, käitumiste ja mälestuste eest ning algatab kõik tahtest kontrollitavad ja tahtest kontrollimatud liikumised. Neuroloogia on meditsiini haru, mis tegeleb närvisüsteemi normaalse talitluse ja häiretega. Neuroloog on arst, kes on spetsialiseerunud närvisüsteemi häirete diagnoosimisele ja ravimisele. Närvisüsteem kaalub 2 kg ning on seega üks väiksemaid ja samas komplekssemaid inimese keha 11 elundkonna hulgas. Närvisüsteem on keerukas, kõrge organiseerituse tasemega võrgustik miljarditest närvirakkudest ja samast hulgast gliiarakkudest. See toimib elektriliste impulsside keha ühest osast teise juhtimise printsiibil.
Biokeemia MLK6008 eksami küsimused 1/2 Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükoosi esmane õhustumine., mille käigus saadakse glükoosisolev energia salvestada sobivasse vormi( ATP, NADH) *Osaline lõhustumine toimub anaeroobselt. Tekib laktaat( piimhape), intensiivselt töötavates ihastes, toimub tsütoplasmas. Kui on aga hapnik olemas tekib kohe püruvaat mis läheb tsitraadi tsüklisse. *Lõplik lõhustumine toimub hapniku juuresolekul. Toimub mitokondrites tsitraaditsükli vahendusel. Tekib Co2 ja H2O. See ei ole spetsiifiline ainult glükoosile. 1 glükoosi molekulist saab 2 püruvaadi molekuli. Hapniku juures olekul saab sellest CO2 ja H2O. Hapniku puudumisel laktaat. Laktaadist lahti saamiseks on vaja see transportida maksa, kus tehakse sellest
Sümpaatilised kiud-stimuleeriv toime(kiirendab erutuse teket,löögimaht tõuseb) Adrenaliin,noradrenaliin Parasümpaatilised kiud-pärssiv toime(aeglustab erutuse teket,diastol pikeneb) Uitnärv, atsetüülkoliin 32. Vereringeosad ja nende ülesanded. Vereringeosad: Aort- * Elastne, paksu seinaga,sileda sisepinnaga * Jaguneb väiksemateks arteriteks(45 000) * Voolukiirus 33 cm/sek * Keskmine rõhk 100 mm/Hg * Silelihaseid reguleeritakse närvisüsteemi abil * Transporttee,jaotusfunktsioon,summutusfunktsioon Arterid- * Tugeva silelihaskestaga * Väiksema valendikuga * Jaguneb väiksemateks arterioolideks (20 miljonit) * Voolukiirus 13-6 cm/sek * Keskmine rõhk 90 mm/Hg * Silelihased sümpaatilise närvisüsteemi kontrolli all * Hapnikurikka vere transport (va. Kopsuarter), takistusveresooned Arterioolid- * Tugeva silelihaskestaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid