10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Razzer
Õppematerjali autor
järgmise rakuni. Dendriidid (dendrite): see lühike rakukehast väljaulatuv jätke sisaldab retseptoreid võtmaks vastu aksoni poolt teistele neuronitele saadetud signaale. Neurotransmitterid . Neuronid asuvad tihedalt koos, ent nad pole üksteisega vahetus kokkupuutes. Ühe neuroni akson sirutub järgmise neuroni dendriitideni. Kuidas nende vahel signaale edasi antakse? Seda kannavad edasi neurotransmitterid ehk virgatsained. Neurotransmitterid on keemilised ained, mis on võimelised signaale edastama. Neurotransmitterid vabastatakse aksonitest ja korjatakse üles lähedalasuvate neuronite poolt, mis vahendavad signaali edasi. Uimastid toimivad mõjutades ühe või mitme neurotransmitteri tegevust. See võib juhtuda viiel erineval moel. 1. Transmitterite vabanemine intensiivistub või väheneb, põhjustades nende suurema või väiksema hulga sattumise sünaptilisse pilusse (nagu juhtub amfetamiini puhul). 2
2. KASUTATUD KIRJANDUS 18 2 Sissejuhatus Stimulandid ehk ergutid stimuleerivad kesknärvisüsteemi. Psühhostimuleeriva toimega on mitmeid ravimeid, mis vähendavad väsimust, parandavad meeleolu, suurendavad objektiivselt vaimset ja füüsilist töövõimet. Selliste ravimite hulka kuuluvad kokaiin, kofeiin, nikotiin, amfetamiin, ecstasy ja samas ka unetabletid. Tavaliselt tõstavad need ained südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Ainete manustamisel paraneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida stimulante ja nende toimet inimese organismile, seda kohvi joomise ehk kofeiini manustamise näitel. Valimi moodustasid Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi 15 õpetajat, kes tarvitavad kohvi. Töö koosneb teoreetilisest ja uurimuslikust osast. Uurimistöö teoreetilises osas on
KASUTATUD KIRJANDUS ...................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Artikli eesmärk on anda lühike ülevaade kofeiini, nikotiini, etanooli ja tetrahüdrokannabinooli (THC) toimest ja füsioloogilisest mõjust ning hinnata nende potentsiaali muuta sportlikku jõudlust. Kofeiin, nikotiin, etanool ja tetrahüdrokannabinool (THC) on kõige enim levinumad ning kultuuriliselt aktsepteeritavad sõltuvust tekitavad ained tänapäeva lääne ühiskonnas. Liigne alkoholi tarbimine, kanepi ja sigarettide suitsetamine tekitavad sõltuvust ning seega kujutava tõsist ohtu rahvatervisele. Need ained ei ole igapäevased ainult tavainimeste seas, vaid on leidnud tee ka tippsporti, oma väidetavate tulemusi parandavate omaduste tõttu. Neid aineid ühendab asjaolu, et nad on või on olnud Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) keelatud ainete nimekirjas
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid
Tallinna Muusikakeskkool REFEAAT: KANEP XXXXXXXXX X klass Juhendaja: Õp. XXXXXXX Tallinn 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................lk 3 Marihuaana.........................................................................lk 4 Hasis.....................................................................................lk 5 Kanepi tarvitamisega kaasnevad sümptomid..................lk 5 Tarvitamise pikaajaline mõju...........................................lk 7 Kanepist loobumine...........................................................lk 8 Huvitavaid fakte.................................................................lk 8 Kokkuvõte...........................................................................lk 9 Kasutatud kirjandus.....................
Psüühiline ja füüsiline sõltuvus tekib rahustitest suhteliselt kiiresti. Kui nende tarvitamine järsult lõpetada, kaob uni, tekivad närvilisus ja unetus. Samuti võivad esineda krambid ning mäluhäired ja tekkida visuaalsed meelepetted. Rahusteid ja uinuteid kuritarvitatakse sageli koos alkoholiga. Niimoodi manustamisel nende toime süveneb ja pikeneb. Joobest väljatulek muutub raskemaks, selline kombinatsioon võib olla eluohtlik. Põhiliselt kuritarvitatavad ained kuuluvad kahte gruppi: 1) bensodiasepiinid (diasepaam, lorasepaam, okasepaam) 2) barbituraadid (fenobarbitaal ehk luminaal) Rahustite ja uinutite lühiajaline toime Rahustite ja uinutite lühemaajalisel tarvitamisel tekivad rahunemistunne, unisus, joobeseisund (sealhulgas tasakaalu- ja koordinatsioonihäired ning kõneraskused) ja lihaslõtvus. Võimalik on ka agressiivne käitumine. Suuremate koguste tarvitamise korral on võimalikud ka teadvuse ja hingamishäired.
ettekirjutuseta. Psüühiline ja füüsiline sõltuvus tekib rahustitest suhteliselt kiiresti. Kui nende tarvitamine järsult lõpetada, kaob uni, tekivad närvilisus ja unetus. Samuti võivad esineda krambid ning mäluhäired ja tekkida visuaalsed meelepetted. Rahusteid ja uinuteid kuritarvitatakse sageli koos alkoholiga. Niimoodi manustamisel nende toime süveneb ja pikeneb. Joobest väljatulek muutub raskemaks, selline kombinatsioon võib olla eluohtlik. Põhiliselt kuritarvitatavad ained kuuluvad kahte gruppi: 1) bensodiasepiinid (diasepaam, lorasepaam, okasepaam) 2) barbituraadid (fenobarbitaal ehk luminaal) Rahustite ja uinutite lühiajaline toime Rahustite ja uinutite lühemaajalisel tarvitamisel tekivad rahunemistunne, unisus, joobeseisund (sealhulgas tasakaalu- ja koordinatsioonihäired ning kõneraskused) ja lihaslõtvus. Võimalik on ka agressiivne käitumine. Suuremate koguste tarvitamise korral on võimalikud ka teadvuse ja hingamishäired.
Tubaka mõju närvisüsteemile Tubaka mõju Tubakatoodetes leiduvat nikotiini peetakse närvimürgiks. Tubakasuitsetamine on sõltuvushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi. Paljudel tubakat sisaldavate toodetega võib esineda tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid (äge intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus, võõrutusseisund, amnestiline sündroom jpt) ja kujuneb välja tubakasõltuvus. Nikotiin on tugevatoimeline närvimürk, mis algul ergutab närvisüsteemi ja seejärel pärsib seda. Lühikese mõnu ja erksustunde hind on aga ohtlikult kõrge, selleks on arvukalt ohutumaid võimalusi. Tubaka mõju ·Nikotiin mõjutab autonoomset närvisüsteemi ja selle kaudu veresoonkonda , mis omakorda vähendab verevoolu ja seetõttu on suitsetajate nahk kahvatum ja on tihedalt külmatunne. ·Tubakas avaldavab mõju inimese kesknärvisüsteemile ning mõjutavab inimese meeleolu ja maailma tajumist ·Narkootiline joove tekib siis, kui aine on jõudnud ajju Sõl
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid