9) Milline kirik oli eeskujuks paljudele saksa kirikutele? Millises riigis see praegu asub? Prantsusmaal asuv Strasbourg’i toomkirik. 10) Kus asuvad kõige uhkemad gooti stiilis raekojad? Madalmaades. 11) Maini meie naabermaadest Soomest ja Lätist kummastki üks kuulus gooti kirik. Soomes Turu toomkirik ja Lätis Riia toomkirik. Gooti stiili kujutav ja tarbekunst 1) Kes oli suurim kunstitellija gooti ajastul? Kirik. 2) Kes olid eespool mainitud Aquini Thomas ja Assisi Franciscus? Aquini Thomas oli 13. sajandi teoloog., kes rõhutas mõistuse ja usu kooskõla ning kõikide nähtuste hierarhilist korrastust. Assisi Franciscus oli mõjuka mungaordu rajaja, kes ülistas loodust kui jumala loomingut. 3) Mida peeti gooti kunstis inimese kujutamisel kõige olulisemaks? Kõige olulisem oli nägu ja selle ilme. 4) Millise kiriku skulptuuridest võib näha üleminekut romaani stiilist gootikasse? Chartres’i katedraali läänefassaadil.
http://www.artehistoria.jcyl.es/v2/obras/15584.htm http://www.art-prints-on-demand.com/a/montanes-juan-martinez/st-christopher- 2.html ● Pedro de Mena ● 1628-1688 ● Sündinud Granadas, Andaluusias. ● Oli oma isa Alonso de Mena õpilane. ● Esimesed edu toonud tööd: St Joseph, St Diego, St Franciscus, Santa Clara jt kujud. ● Veel kuulsaid töid: St Francis of Assisi Madonna and child jt. http://en.wikipedia.org/wiki/Pedro_de_Mena#mediaviewer/File:Malaga- Pedro_de_Mena-20110921.jpg St Francis of Assisi http://www.britannica.com/EBchecked/topic/517122/St-Francis-of-Assisi-in-H Tomb Kuulsam Flandria skulptor ● Francois Duquesnoy ● 1597 – 1643 ● Sündinud Brüsselis ●
Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit aadliperekonnast ning astus juba noores eas benediktlaste nunnakloostrisse. Hiljem sai kloostri abtissiks. Kirjutas teadustöid ajaloost, meditsiinist, teoloogiast. Peale selle komponeeris muusikat ja maalis. Pidans oma kloostri nunnadele jutlustusi. Pärast surma kuulutati ta pühakuks. Assisi Franciscus sündis 1182. aastal Itaalias Assisi linnas. Ta armastas lõbutseda ja luges kirglikult trubaduuride luulet. Vanemad täitsid iga ta soovi.Hakkas rändjutlustajaks ja rändas mööda maad nagu seda oli kunagi teinud Jeesus Kristus. Franciscust peetakse üheks tähtsamaks suurkujuks kristlikus religioonis. Suri 1226. Dominicus oli haritud Hispaania vaimulik, kelle kutsumuseks sai ketserite pööramine. Kuna tundis hästi pühakirja ja elas
Clairvaux Bernard on "üks kõrgkeskaja paeluvamaid figuure" (Prinz 2006: 19), kes kuulutati juba 1174. aastal paavst Aleksander III poolt pühakuks (Prinz 2006: 159). Ilma Bernardita oleks Citeaux klooster olnud hingevaakuv ning ilmselt vajunud tähtsusetuks (Tobin 1995: 46). Samal ajal on oluline mitte unustada, et Citeaux kloostri kujunemisel oli väga oluline roll ka asutajaabtidel ning Stephen Hardingul (Prinz 2006: 164). Assisi Franciscus 12. sajandil oli hakatud hukka mõistma kiriku ja ordude jõukust, kritiseeriti täissöönud palvevendi, ebakasinalt elavaid preestreid. Oli inimesi, kes valjuhäälselt nõudsid tagasipöördumist evangeelse vaesuse juurde, näiteks Petrus Valdes. (Prinz 2006: 242- 244) Vaesusideaali hakati tugevalt rõhutama ka tsistertslaste kloostrites (Hiiemets 1995: 11). 13. sajandil hakkas seda nõudma ka Franciscus Assisist. Tema elust on meil hea
Levis ka MINIATUURKUNST, mille tähtsaimateks kunstnikeks olid vennad Limbourgid. Nende tähtsaimaks teoseks on Berry Hertsogi "Tundideraamat", mis on ka miniatuurkunsti esiteoseks. Võeti kasutusele tahvelmaalid, mida pole siiski väga palju säilinud. Tekkis 2 suurt koolkonda: FIRENZE ja SIENA. Firenze tähtsaimaks kunstnikuks oli GIOTTO. Tema õpetaja CIMABUE hakkas esimesena tahvelmaale valmistama, kuid neist pole ühtegi säilinud. GIOTTO töödest on säilinud seinamaal ASSISI PÜHA FRANCISCUSE KIRIKUS ja ARENA KABELI SEINAMAALID PADOVAS. Siena koolkonnast on kuulsaim MARTINI SIERA RAEKOJA SEINAMAALID.
Maal ringi rännates kuulutasid nad jumalasõna, elatudes ise kerjamisest. Frantsisklastel olid kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. Kloostrid kogusid suuri rikkusi, jumalasõna kuulutamine jäi üha tagaplaanile. Tänapäeval tegutseb Eestis 7 kloostrit. Need on : Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster; Pühima Päästja Püha Birgitta ordu klooster, Halastuse Misjonäride Ordu, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni Püha Assisi Franciscuse Kolmandast Ordust, Dominikaani Vendade Ordu Püha Katariina klooster, Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni Klooster Ahtmes, Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi kongregatsiooni klooster. 4. Linnused keskajal- Vanimad kivilinnused püstitati eestlaste linnuste asemele, need järgisid vana linnusevalli joont, puittarandid asendati vaid kivistega, asusid looduslikult soodsates
Innocentius kasutas seda võimuvaakumit ära Saksamaa mõju vähendamiseks Itaalias. Tema esimene tegu oli paavstivõimu taastamine Roomas. Prefekt, kes linna keisri esindajana valitses, vandus truudust Innocentiusele. Paavst nõudis, et Romagna ja Ancona mark tuleksid Anweileri margi koosseisust tagasi paavsti võimu alla, ning kasutas selle saavutamiseks paavstivägesid. Samamoodi võeti sakslaselt Conrad von Uerslingenilt ära Spoleto, Assisi ja Sora hersogiriigid. Paavst kasutas ära nelja-aastase Sitsiilia kuninga ja tulevase keisri Friedrich II nõrkust paavstivõimu taastamiseks Sitsiilias. Ta tunnistas Friedrich II kuningaks alles pärast seda, kui ta oli tagasi saanud Nelja peatüki privileegid, mis Sitsiilia kuningas Guglielmo I oli varem välja pressinud paavst Hadrianus IV-lt. Paavst tegi seepeale Friedrich II novembris 1198 Sitsiilia kuningaks. Samuti sundis ta noore kuninga 1209 abielluma Ungari kuninga Imre lesega.
" (1) (2000) "Eeben" (2000) "Nad tulevad täna öösel!" (2) (2000) "Diplomitöö" (2000) "Sierra Titauna nekropol" (2000) "Aleana" (2000) ""Kuningas Christeri Mõõk" ja Ingrid" (2000) "Sindbadi kaheksas reis" (2000) "Heeringakaupmees Hendriku mõrsja" (2000) "Sild üle vaevavete" (2000) "Rabaröövel" (2000) "Meninos da rua" (2000) "Isa süda" (2001) "Fusion" (2001) "Kevade tulek" (2001) "Mees Assisi linnast" (2001) "Liiga hilja" (2001) "Veneetsia peeglite mõistatus" (2001) "Paroodiad" (2001) "Uneparandaja" (2001) "Pengringeerion" (2001) "Kord kuult (The Order from the Moon)" (2001) "Sõber selvas" (2001) "Terve maailm" (2001) "Sindbadi üheksas reis" (2001) "Vereta jaht" (2001) "Enesemääramisõigus" (2002) "Vend Rus" (2002) "Püha Graal – 1984" (2002) "Cuncti simus concanentes: Ave Maria" (2002)
nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale. Lohe on Püha Margareta ja Püha Marta jt pühakute atribuudiks, kes olevat lohega võidelnud. Madu kui inimkonna ahvatleja patule, pakkudes Eevale paradiisiõuna. Pealuu - maapealse elu kaduvuse sümbol, maiste asjade tühisuse sümbol. On kasutatud ka pattu kahetsevate pühakute - Püha Maarja Magdaleena, Püha Pauluse, Püha Hieronymuse ja Assisi Püha Franciscuse atribuudina. Ka eremiite on tavaliselt kujutatud koos pealuuga, et viidata nende mõtisklustele surma üle. Kui koos pealuuga esineb rist, viitab see eremiitide meditatsioonile surmajärgse igavese elu üle.
Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama. Tsisterlased Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. Frantsisklased Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue. Dominiiklased Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine. See on karjusmungaordu. Nad elasid linnades. Pidid demonstreerima oma kerjuslikkust, näidati seda ka välja
karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. · Tsiterlased rajasid kloostreid asustamata maadele, et tõmbuda eemale ilmaelust. · Eestis rajasid tsiterlased kloostri näiteks Padisele. · Kuulsaim tsiterlane oli Bernard Clairvaux'st (1090-1153), kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. Frantsisklased: · Ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast Põhja-Itaaliast loobudes isa pärandusest. · 1223 a. kirjutas ta koos abilisega ordu reeglid. · Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Nad olid tuntud ka kui hallid vennad. · Aja jooksul tekkisid ka nendel kloostrid, nad hakkasid pöörama rõhku haridusele. Dominiiklased: · Ordu rajas Hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus. Paavst andis ordule
III Vararenessansi maalikunst 14. saj. kunstnikud. Eelrenessanss 1. Cimabue (tegelikult Cenni di Pepi) - 1240-1302. Madonna kompositsioon. Ühendas bütsantsi vormi tekkiva gooti stiilis elementidega. Suhteliselt vanaaegne - kuldne taust, trooniv madonna, teostel monumentaalsed mõõtmed, pulknupplaps, nimbused nagu taldrikud. Peetakse Giotto tähtsaimaks eelkäijaks ja Firenze vararenessansi rajajaks. "Trooniv Maarja lapsega" (1272-1274) Assisi San Francesco alumise kiriku madonnafresko ja ülemise kiriku freskod Krutsifiks Firenze Santa Croce's. !Neitsi Maarja on kujutatud teistest suuremana! 2. Giotto di Bondone - 1266-1337. Assisi, progressiivne mees, loobus bütsantsilikust kujutamisviisist, vähemikoonilised näod. Itaalia trecento esindaja. Trecento - üleminekustiil gootikast renessansi. Kasutas esmakordselt ruumilise sügavuse kujutamist. Volüümikad figuurid. Seotud arhitektuurilise või maastikulise taustaga
Ilmalikud annetasid. Füüsiline töö asendus palvete jm rituaalidega. Kandsid musta kuube. (itaalias) Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal, lähtus benedictuse reeglitest, nõudis luksusest loobumist. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd. Kloostritest said suured majanduskeskused. Kerjusmungaordud: Frantsisklate ordu, sai nime jõuka kaupmehe poja Franciscuse järgi Assisi linnast Põhja-itaalias. 1223.aastal kirjutas ordu reeglid. Idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruunikas v hall kuub-tuntud ka kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse järgi ka väiksemad vennad. Dominiiklaste ordu, rajaja Dominicuse järgi saanud nime. Nim ka jumala ustavateks koerteks. Paavst andis ordule õnnistuse 1216. aastal. Dominiiklaste peamine ül oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena
ristida ja kehtestas uue usu ka oma riigis. 4.William Vallutaja oli Normandia hertsog,kes 1066a.hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa ja ta pani aluse tugevale kuningavõimule. 5.Vabastada püha haud Jeruusalemmas muhameedlaste valdusest.Taheti, et tekiks ülemaailmne paavstiriik ning idaja läänekristlus tegutseks koos. 6.Hospitalide ordu,Templiordu ning Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu, mis tegutsesid IEuroopas. 7.Franksisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast PItaalias:*kirjutas abilistega 1223.a ordu reeglid*idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas*tuntud kui hallid vennad *hakkasid rõhku pöörama haridusele*vähenõudlikkus ja lihtsus tegi nad rahva seas populaarseks/Dominiiklaste ordu:*rajas hispaania päritolu aaldliseisusest munk Dominicus*nim ka Jumala ustavateks koerteks*paavst andis oma õnnistuse ordule 1216.a.*peamine ül.oli jutustada õige usu kaitseks
arvati hoidvat koos universumit. Vanal ajal oli see püha puu jumalate ees, mida selleks ka ehiti. Kristluse-eelsel ajal olid puud elu sümboliks ja jumaluste elukohaks. On arvatud, et kristliku jõulupuu tava on välja arenenud paradiisipuust, sest jõulupuu kaunistamine õunade, pähklite, kõiksuguste küpsetistega kuulub selle traditsiooniga kokku. Küünaldega kaunistamise komme võib pärineda ida kultuurist. Jõululaulude tava algust seostatakse 13. sajandi Itaalia ja Assisi Franciscusega, kes lõi laule Jeesuslapsest. Tema kasutas ka esimest korda sünnistseeni Jeesuslapsest sõimes. Anglosaksidel oli komme põletada puuhalgu (yule log) jõuluõhtul pidulikult kaminas, tähistamaks päikese kõige madalamat aega, milles oli taastõusmise tõotus. Jõuluhalgu põletati selleks, et päikest matkida ja välja meelitada. Tuppa toodi jõuluõlgi (Põhja- ja Kesk-Euroopas), mis võib ka olla kristluse-eelne komme. Jõulukaartide
Dura Europose kodukirik Üks vanimaid teadaolevaid kristlikke kodukirikuid (Süüria), mis asus Rooma garnisonilinnas, u 3. saj I pool (235 pKr). Tegemist on tüüpilise rooma kõrgklassi elamuga, mille saalitaoline rum oli oletavalt kokkusaamisruum, veel on baptisteerium, mille seintel on säilinud kristlike motiividega maalingud ("Hea karjus", "Kristus ja Peetrus kõndimas veel"). Suurel maalingul on kujutatud kolme Maarjat külastamas Jeesuse hauda (kolmas Maarja halvasti säilinud). Kujutised on tehtud järgides Hellenistic Jewish ikonograafiat, kuid veidi algelisemalt. Rooma Vana Peetri kirik Constantinus Suur lasi püstitada Püha Peetri basiilika 326 - 333 pKr, mida uuendati 16. saj alguses. Tegemist oli tüüpilise basiilikaga ladina risti põhiplaaniga, apsiidiga altaripoolses osas, kiriku põhiosale eelnes aatrium, millest viis kirikusse viis ust. Oli mosaiik kesklöövi lõpus Konstantinus ja Püha Peetriga, näitamas kirikut Kristusele. Viielö...
Dominicuse põhimõtted olid seotud õppimis- ja misjonitööga. Tema ordu oli esimene, kus ei tehtud füüsilist tööd. Keskaegses kujutavas kunstis on Püha Dominicust kujutatud sageli tõrvikuga koera saatel. Püha Dominicuse ema nägi enne poja sündimist unes, et sünnitab musta - valgekirju koera, kes hakkab tõrvikuga maailma valgustama. Sealt ka dominikaanide hüüdnimi - "domini canes", Issanda koerad. Frantsisklaste ordu. Franciscus sündis 1182. aastal Assisi linnas. Tema pärisnimi oli Giovanni Bernardone. Teda kutsuti Francescoks. Nii hakati kutsuma tema ümber tekkinud kogukonda frantsisklased. Teise nimetusega Väiksemate Vendade ordu. Ordu eesmärgiks oli ristiusu tõdede õpetamine ja jutlustamine vaesematele inimestele. Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades ennast almustest või lihtsat tööd tehes. Fransisklaste näoli oligi tegemist kerjusmungaorduga. Franciscus
Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn ,,Lõokese laul (1 ja teine variant)'' 13. saj. truväär - Adam de la Halle ,,Robini ja Marioni mäng'' Minnesinger - Walther von der Vogelweide Minnesinger- Heinrich von Meissen (hüüdnimega Frauenlob (daamied ülistaja) Itaalias vaimuliku laulu nim. Lauda (hispaanias contiga) kuulsaim lauda Püha Assisi Franciscuse ,,Päikeselaul'' Hispaaniast pärit suurim laulukogu ,,Contigas de Santa Maria'' (,,Püha Maarja laulud'') Alba- koidulaul Serena - õhtulaul Pillid ja pillimuusika 13.sajandil puudus pillimäng Pillidega tihedalt seotud valdkond -> tantsumuusika Estambie (eesti keeles estampii) e. Instrumentaalne tantsuvorm Saltarello 13.sajandil hakkas levima orel; esimene kirikuorel Aachenis Esimene teadaolev orel kristlikus Lääne-Euroopas kingiti 757.a
· 1964. Euroopa kaitsepühakuks Tsistertslased · Oma olemuselt oli see Citeaux benediktlaste kloostrist alguse saanud reformiliikumine, mis tõstis esiplaanile vaesuse, lihtsuse ja rangemad askeesi nõuded · Valge rüü · Elada tuli enda tööst kloostritel suured majapidamised, eraldatud paikades · 12. Sajand · Clairvaux Bernhard · Kloostreid rajati organiseeritult Kerjusmungaordud 13. Sajandil Frantsisklased · Assisi Franciscus (1182-1226) · Pruun rüü · Rändjutlustajad · Kloostrid linnades · Halastustegevus Dominiiklased · Dominicus · Misjonitöö, jutlustamine, dispuut · Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus o vaga elu, kannatused, märtrisurm o surelike kaitsjad o reliikviad o palverännakud Ketserid (Katarid) o albilased
Berry hertsogi Miniatuur Berry hertsogi Pattulangemine ja tundideraamatust "Les tres tundideraamatust "Les tres paradiisist riches heures du Duc de riches heures du Duc de väljaajamine.1415-16. Berry" Berry" Giotto di Bondone. 1267-1337. Itaalia. Giotto di Bondone. Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast. 1297-99. Fresko Assisi Frantsiskuse kloostri Giotto di Bondone. kirikus. Giotto di Bondone. Püha Frantsiskus peab Püha Joakimi nägemus. lindudele jutlust. 1297-99. 1304-06. Fresko. Cappella Fresko Assisi Frantsiskuse Scrovegni, Padua. kloostri kirikus. Giotto di Bondone
Kloostrid rikastusid, mungad muutusid moraalituks ja laisaks. Seetõttu algas 10.saj kloostrite uuendus liikumine Tsistertslased- ordu rajati 11. saj. Reeglid olid sarnased benediktlastega, kuid rangemad. Kloostreid rajati kõrvalistesse paikadesse. Tuntuks said laialdase maaharimise ja ehitusoskustega. kandsid valgeid rüüsid vastukaaluks benediktlaste mustadele(pidasid neid allakäinuks) Frantsisklased- kerjus munga ordu, mille rajas rikas ja haritud Assisi Franciscus. Omandit ei võinud olla, elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega. Olid lihtsad, harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliselt korraldatud organisatsiooniks. Dominiiklased- domini canes(issanda koerad) mungad olid haritud ja head jutlustajad. Lihtrahvale lähemale pääsemiseks liikusid ringi kerjusmunkadena. Olid teaoloogid ja said inkvisitsiooni eestvedajaks. Rekonkista( e tagasivallutus) 11
Skulptuur on kõvasti seotud ja jääb alluvaks arhidektuurile. Reljeefkunsti asemel tulevad esiplaanile ümarplastika ja vabafiguurid. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle arvates meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem, vägagi palju kasutatakse kohalike taimede matkimist. Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. 4 Rõivad katavad ja varjavad keha, kuigi rõivavoldid on väga loomulikud nende rütm ning vorm sõltub vähe nende all olevast kehast. Riietust kasutatakse ennekõike skulptuuri ja arhitektuuri sidumiseks
seina ääres. 12- 14 sajandini kasutatakse kivi, alates 15. sajandist puuskulptuur (puunikerdus), mis on värvitud. Skulptuur on samuti seotud filosoofia ja maalimapildiga. Skolastikas tugevneb Platoni ja Aristotelese liin (meeleline maailm), mille arendab täiuseni Aquino Thomas, kelle järgi meeleline maailm on madalam kui Jumalariik, kuid Jumala looduna ei saa ka meelelised asjad olla päris väärtusetud. Samuti ülistab loodust kui Jumala loomingut Assisi Fransiscus. Sellega seoses hakkab kunst enam loodust jäljendama ja ka ornamentika on looduslähedasem (palju kasutatakse kohalike taimede matkimist). Siiski jääb gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks. Rõivad katavad ja varjavad keha, kuigi rõivavoldid on väga loomulikud nende rütm ning vorm sõltub vähe nende all olevast kehast. Riietust kasutatakse ennekõike skulptuuri ja arhitektuuri sidumiseks.
" (2) (2000) "Diplomitöö" (2000) "Sierra Titauna nekropol" (2000) "Aleana" (2000) ""Kuningas Christeri Mõõk" ja Ingrid" (2000) "Sindbadi kaheksas reis" (2000) "Heeringakaupmees Hendriku mõrsja" (2000) "Sild üle vaevavete" (2000) "Rabaröövel" (2000) "Meninos da rua" (2000) "Isa süda" (2001) "Fusion" (2001) "Kevade tulek" (2001) "Mees Assisi linnast" (2001) "Liiga hilja" (2001) 12 "Veneetsia peeglite mõistatus" (2001) "Paroodiad" (2001) "Uneparandaja" (2001) "Pengringeerion" (2001) "Kord kuult (The Order from the Moon)" (2001) "Sõber selvas" (2001) "Terve maailm" (2001) "Sindbadi üheksas reis" (2001) "Vereta jaht" (2001) "Enesemääramisõigus" (2002)
tartu, rakvere, viljandi vaeste ja viletsate eest hoolitsemine liikusid ringi sarnased põhimõtted dominiiklastega naisklooster - hoolekanne püha birgitta ordu 15. saj täitsid hooldusasutuse funktsiooni püha birgitta ordu klooster rajati tallinna kaupmeeste eestvõttel koos nii mehed kui naised jutlustajavennad ja vähemade vennad (minoriidid) domingo guzman legendid: dominicanus vs domini canis assisi franciscuse stigmad (J. Kristuse haavad) rikka kaupmehe poeg maarahva usk sünkretism põimusid mitmed religioonid (talupoegade usk) keelebarjääri tõttu ei saanud aru ladina keelest jne tõnn ja tõnnivakk vakku puistati vilja, et tooks vastavat õnne külakatoliiklus kohapeal tekkinud arusaam üldisest õpetusest (ei saada aru, sest pole kohalikus keeles) reformatsioon ehk usupuhastus usulised muudatused
toomkirik. 13.saj. Pieta. 14.saj. Gooti kujutav- ja tarbekunst • Suurim kunsti tellija oli kirik • oluline kujutavakunsti mõjutaja oi katolikskolastika(filosoofia) • 13.saj. Teoloog A. Thomas ja mõjuka mungaordu rajaja Assisi Franciscus rõhutasid mõistuse ja usu kooskõla ning jumala poolt loodud meelelidse maailma väärtust. • Inimses kujutamisel peeti tähtsaks hingeelu avamist ja inimese käsitlemist kordumatu ja väärtusliku isiksusena. • Romaanistiilist üleminekut gootikasse on näha Prantsusmaa Chartres'i (12.saj) katedraali läänefassadi portaalide palestiku figuuridel. • Figuuride näod on realistlikud j aisikupärased.
confidential information. S- Marie is privy to both worlds of Evil knowledge. a habit (49) - a long, loose garment worn by a member of a religious order. S Marie asks if she gets a habit when Leopolda tells her that Marie will be sleeping behind the stove. a stigma (59) - (in Christian tradition) marks corresponding to those left on Christ's body by the Crucifixion, said to have been impressed by divine favour on the bodies of St Francis of Assisi and others. S Leopolda is explaining how stigmata appears on Marie palm. mealy (60) - Lacking healthy coloring; pale. S Marie couldn't help what she did. She had already smiled in a saint's mealy forgiveness. to throb (66) - pulsate steadily. S Nector couldn't help but feel how bad Marie's hand hurt and throb. to hibernate (72) - spend the winter in a dormant state. S Lulu thinks that Rushes Bear eats as though she had hibernated all winter.
1) vokaalid ehk täishäälikud (u, o, a...); 2) diftongid (ai, au, äu...); 3) konsonandid ehk kaashäälikud ( m, b, p, f, w...) Seejärel pidi õppima häälikuid kokku ütlema: esmalt vokaal + konsonant (am, um, im,), siis konsonant + vokaal (ma, mu, mi). Sellist meetodit hakati oluliseks pidama, et laps õpiks enne puhtalt ja õigesti kõnelema. Alles pärast seda viiakse ta kokku kirjatähtedega. Kirjutamismeetod 1818 aastal pakkus Assisi Franciscus välja lugemaõpetamiseks kirjutamismeetodi. Lapsed omandavad tähe kuju kergemini, kui nad seda kohe ise kirjutama hakkavad. Õppimist alustati sellest, et tahvlil oli õpetaja kirjutatud täht. See tuli sealt kustutada, aga oluline oli kustutada väga täpselt, mööda joont, jäljendades seega tähekirjutamist. Tähte joonistati ka õhus, et käsi selle kujuga harjuks. Puhta kirjutamismeetodi puhul loevad lapsed algul ainult oma kirjapanekuid.
Loeti antiikklassikuid, kasutati pseudonüümidena nende nimesid. Ladina keel. Karl Suure algatusel polnud jätkajaid. Uued mõtteviisid "Credo, quio absurdum" -Tertullianus. Skolastika -Boethius, "viimne roomlane". Realism -reaalsed ainult ideed-universaalid, mis eksisteerivad Jumala mõistuses. Nominalism -reaalsed esemed, universaalid nende peegeldused, mis eksisteerivad inimkeeles. "Credo, ut intelligam" -piiskop Anselm. Pierre Abelard (1079-1142) -omaenda arvamuse usaldamine. Assisi Fransiscus -armastus kõige elava vastu. Aquino Thomas (1225-1274) -mõstuse hindamine. Keskaja inimese mõtteviisid Kõlbelise hinnangu tähtsus. Kirjanduse õpetlik e didaktiline iseloom(orienteeritus kõlblusele). Õistukõne harjumuspärane: hinnati sündmusi mis toimusid siin, õpetuse valguses, mille õigsus oli seal. Olles hõivatud askeldustega praegu, ei soovitud jääda kadunuks igaviku jaoks. Asjad on olemuse märgiks. Jõupingutused tunnetada jumalat.
ilusatesse väikelinnadesse, nagu Ravenna, Parma, Ferrara, Modena ja Verona. Sisemaa tundmaõppimiseks peatu kõigepealt tõelises kunstide linnas Firenzes nind edasi ka teistes Toscana linnades Seinas ja Pisas. Enne kui tee Rooma viib, tasub tutvuda Apenniinide metsikute mägimaasikega ning käia Umbria maakonna linnades. Viimastest on huvipakkuvad etruskide ajast pärist müüridega Perugia ning Püha Franciscuse mälestistega Assisi. Nüüd võiks jätkata teekonda rannikule Vahemere-linna Napolisse ja selle lähedal asuvate Pompei varemete suunas. Rännates sealt lõunasse üle Messina väina, jõuadki Sitsiiliasse. Saarel näed imelisi maastikke ning kreeka, araabia, normanni jm päritolu mälestusmärke. Et pika teekonna väsimusest puhata, veeda mõni päev Sardiinia saare või Aadria mere supelrandadel. 2. Millised on turismi arengueeldused selles riigis?
Piirkonnas on ka Siena, Pisa torn, Montepulciano, San Giminiano ja marmorilinn Carrara; Arezzo ja Prato; Chianti ja teised kuulsad veinialad. 10 Umbria / Perugia Õrnahingeline ja poeetiline Püha Franciscus sai sündida ainult siin. Umbria linnade kohta on isegi kohatu öelda ajalooline linnasüda, sest kõik linnad on siin monumentaalselt ja kunstiliselt kaunilt kujunenud, olgu need siis Perugia, Gubbio, Spello, Spoleto, Orvieto, Citta di Castello, Assisi. Viimane ongi üks olulisematest palverännakute sihtkohtadest. 11 Marche / Ancona Aadria mere rannik vaheldub laugete liivarandade ja kaljudega; põllumaad väikeste küngastega, tipitud külakeste ja linnadega. Kui peaksite suvel Maceratasse sattuma, tuleks kindlasti minna Sferisterio teatrisse muusikalavastust vaatama. Igas Marche keskuses on mõni oluline kunstiteos. 12 Lazio / Rooma Kõik teed viivad kristliku maailma pealinna, antiikmaailma arhitektuuriliste ja kunstiliste
10.Kus asuvad kõige uhkemad gooti stiilis raekojad? Kõige uhkemad gooti stiilis raekojad asuvad Madalmaades. 11.Maini meie naabermaadest Soomest ja Lätist kummastki üks kuulus gooti kirik. Soomes Turu toomkirik ja Lätis Riia toomkirik. Gooti stiili kujutav ja tarbekunst 1.Kes oli suurim kunstitellija gooti ajastul? Gooti stiili kujutava kunsti peamiseks tellijaks oli kirik. 2.Kes olid eespool mainitud Aquini Thomas ja Assisi Franciscus? Aquini Thomas oli 13. sajandi teoloog., kes rõhutas mõistuse ja usu kooskõla ning kõikide nähtuste hierarhilist korrastust. Assisi Franciscus oli mõjuka mungaordu rajaja, kes ülistas loodust kui jumala loomingut. 3.Mida peeti gooti kunstis inimese kujutamisel kõige olulisemaks? Gooti stiil peab inimese kujutamisel endiselt kõige tähtsamaks hingeelu avamist, kuid gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Kõige
Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga. Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu. Ordu eesmärgiks sai jutluste abil katoliku kiriku toetamine
Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama.*Tsisterlased-Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. *Frantsisklased-Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue.*Dominiiklased-Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine.*See on karjusmungaordu. Nad elasid linnades. Pidid demonstreerima oma kerjuslikkust, näidati seda ka välja
Kuna tööd oli sageli liiga plaju, võeti kloostrisse nn ilmikvendi, kes võtsid tööülesandede enda peale. Täieõiguslikel munkadel jäi rohkem aega jumalateenistuste ja palvete jaoks. Kuulsaim tsistertslane oli Bernard Clairvaux(1090-1153), kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi. Ta edendas tsistertslase kloostrielu, õhutas ristiretki Pühale Maale. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast Põhja-Itaalias. Franciscuse eesmärk polnud uue ordu asutamine, kuid ta võitis endale palju pooldajaid ja kirik soovis anda tekkinud liikumisele ametliku vormi. Seetõttu kirjutas ta abilistega 1223, a ordu reeglid. Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva ees. Oma jämedakoelise pruunika või hallika kuue järgi olid nad tuntud kui hallid vennad, lihtsa eluviisi ja rõhutatud alandlikkuse tõttu aga ka kui väiksemad vennad
Töödel kasut ilmikvendasid. Tsisterslased muutusid keskaja lõpul poolkapitalistlikeks asutusteks. Eestis oli Padise klooster tsisterslaste klooster. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud. Tuntumateks olid frantsiklased ja dominiiklased, mis kujunesid 12. ja 13. saj vahendusel. Frantsiskaani ordu rajajaks oli Assisi Franciscus, kes rändas kerjusmungana mööda Itaaliat. 13. saj algul kujundati frantsiklastest paavsti kaitse all olev ordu. Ordu põhinõudeks oli vaesuse nõue, kus kehtisid mitmed tabud. Hiljem kadusid õilsad põhimõtted, hakati mood kloostreid (eeskätt linnades), mis tõi kaasa lõhesid endi hulgas. Dominiiklaste ordu rajajaks oli püha Dominicus, kelle peamine siht oli jutlustada paganluse ja ketserluste tõkestamiseks. Dominiiklaste põhivahendiks muutus jutlus
Vaimsusepõhiprintsiibiks on iga liikme soetus kaasvendade või kaasõdede ühiselu ja ühistööga. Haridus: Naispremonstraatlased hoolitseid juba keskajal oma kloostrites eri seisutest ütarlaste kasvatuse ja hariduse eest. Kõigil premonstraatlased oli haridus tähtsal kohal. Paljud hoolitseisd külapreestritena rahvahariduse eest ja avaldasid kasäiraamatuid. Ordude naisharud Klarissiinide ordu - Nunnaordu, mille asutas Püha Assisi Franciscuse õpetuse järgija, rikkast Assisi ülikuperest pärinev Püha Clara. Klarissiinid asutasid kloostreid, kus elasid vaga ja kasinat elu palvetades ning kõiki vajaminevaid majapidamis- ja põllutöid tehes. Ühiseid reegleid klarissiinidel polnud, kogudused omasid laialdast autonoomiat. Begiinide ordu - Esimesed teated begiinidest (nimetatud ka "pühad naised") pärinevad 12. saj. Lõpust Liege'ist (Belgia), termin "begiin" võeti kasutusele 1230. aastatel, tema tähendus on tänapäeval ebaselge
loobuma kõigist luksustest ja tegema palju füüsilist tööd. Karmim distsipliin. Kloostreid rajati asustamata paikadesse. Kandsid valget mungarüüd puhtuse märgiks. Kuulsaim tsistertslane oli vast Bernard Clairvaux (Citeaux' kloostri munk), kes edendas tsistertslaste kloostrielu ja õhutas retki Pühale Maale. Temast sai tuntud teoloog. Kerjusmungaordud tegelesid linnades keset pulbitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetusesele. Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Assisi. Frantsisklased olid tuntud oma lihtsuse ja alandlikkuse poolest, kandsid halli kuube ja neid kutsuti hallideks vendadeks. Soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Neist peeti lugu justnimelt nende lihtsuse tõttu. Pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu munk Dominicus. Dominiiklased kandsid musta ja olid tuntud kui jutlustajavennad. Samuti panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud.
saab teha väljasõite Emilia Romagna või naabermaakondade ilusatesse väikelinnadesse, nagu Ravenna, Parma, Ferrara, Modena ja Verona. Sisemaa tundmaõppimiseks peatu kõigepealt tõelises kunstide linnas Firenzes nind edasi ka teistes Toscana linnades Seinas ja Pisas. Enne kui tee Rooma viib, tasub tutvuda Apenniinide metsikute mägimaasikega ning käia Umbria maakonna linnades. Viimastest on huvipakkuvad etruskide ajast pärist müüridega Perugia ning Püha Franciscuse mälestistega Assisi. Nüüd võiks jätkata teekonda rannikule Vahemere- linna Napolisse ja selle lähedal asuvate Pompei varemete suunas. Rännates sealt lõunasse üle Messina väina, jõuadki Sitsiiliasse. Saarel näed imelisi maastikke ning kreeka, araabia, normanni jm päritolu mälestusmärke. Et pika teekonna väsimusest puhata, veeda mõni päev Sardiinia saare või Aadria mere supelrandadel. Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad
9 Uudne ja teedrajava tähtsusega Giotto kunstis on just dramaatiline ilmekus, afekti kujutamise ja jutustamiseoskus. Ruumi-, maastiku- ja arhitektuurifoon on siiski veel abitu, kuigi on tunda arusamist perspektiiviteadusest. Giotto värvipalett on hele, domineerivad õrnsinine ja kollakaspunane. See mõjutas kogu Kesk-Itaalia maalikunsti heledapaletiliseks muutuma. Näit. - Assisi San Francesco ülemise kiriku freskod Püha Franciscuse elust; - freskod Püha Franciscuse ja mõlema Johannese elust Capella Bardis ja Capella Peruzzis Santa Croce kiriku juures Firenzes. 15. sajandi Itaalias on juhtivaks alaks maalikunst, freskomaali õitsenguaeg. MASACCIO (1401-1428) Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister.
Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Kõigepealt rajas Franciscus Assisi linnast Põhja Itaaliast frantsisklaste ordu. Fransiscus oli kaupmehe poeg, kes annetas kõik oma vara vaestele ja hakkas kerjates ja jumalasõna kuulutades mööda maad ringi rändama. Frantsisklaste mungad käisid paljajalu, olid vaesed ja hankisid elatist kerjates või lihtsa tööga. Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu. Ordu eesmärgiks sai jutluste abil katoliku kiriku toetamine. Dominikaani mungad olid haritud
järjekindlat füüsilist tööd. Et ilmaelust eemale tõmbuda, rajasid tsitsertslased kloostrid asustamata paikadesse, kus harisid oma kätega maad ja ehitasid kloostrihooneid. Erinevalt ilmaelust eemale tõmbuda püüdvatest tsistertslastest, tegutsesid nn kerjusmungaordud peamiselt just linnades keset pulbitsevat elu, kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu rajas jõuka kaupmehe poeh Francisus Assisi linnast Põhja-Itaalias. Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu aadliseisust munk Dominicus, kellelt ordu sai nime. Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele. *Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni mõju Euroopas
Need on suurepäraselt karakteriseeritud, liigutustel ja miimikal on äärmiselt suur ilmekus. ● Uudne ja teedrajava tähtsusega Giotto kunstis on just dramaatiline ilmekus, afekti kujutamise ja jutustamiseoskus. Ruumi-, maastiku- ja arhitektuurifoon on siiski veel abitu, kuigi on tunda arusamist perspektiiviteadusest. ● Giotto värvipalett on hele, domineerivad õrnsinine ja kollakaspunane. See mõjutas kogu Kesk-Itaalia maalikunsti heledapaletiliseks muutuma. ● Näit. - Assisi San Francesco ülemise kiriku freskod Püha Franciscuse elust; freskod Püha Franciscuse ja mõlema Johannese elust Capella Bardis ja Capella Peruzzis Santa Croce kiriku juures Firenzes. ● 15. sajandi Itaalias on juhtivaks alaks maalikunst, freskomaali õitsenguaeg. ● MASACCIO (1401-1428) ● Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister.
koolkonna, tema õpilaseks on gooti ajastu kuulsaim maalikunstnik Giotto GIOTTO Elu jääb 13.saj lõppu 14.saj algusesse Giotto tahvelmaale on säilinud kuid eelkõige tuntud seinamaali meistrina Suurteoseks peetakse Veneetsia läheduses asuva Arena/Scrovegni kabeli seinamaale Mõlemad kunstnikud on töötanud ka Assisis (Kesk-Itaalias asuv väikelinn), mis on kuulus Püha Franciscuse sünnilinnana Seal on 2 temale pühendatud kirikut (Assisi kirikud) ja seal Giotto ja Cimabue seinamaalid Giotto on püüdnud kasutada natukene ka ruumiillusiooni, aga selle perspektiiv on kohmakas, kuid ta on võtnud kasutusele valguse ja varjuga kujundamine Skulpturaalsemad kehapinnad tänu valgusele ja varjule DUCCIO Siena maalikoolkonna rajajaks on Giotto eakaaslane Duccio Siena toomkiriku altarimaal on lõigatud tükkideks ja maha müüdud SEINAMAALID
....................................................................32 *Johann Gutenbergi trükipressi kasutuselevõtt *Reformatsioon 1517.aastal ning selle mõju Euroopale *Ristusus vastuvõtt Venemaal *1453- Bütsantsi riigi langemine NB- oriendist muid aastaarve ei tule. *Nimed- kes nad on? Erasmus Rotterdam Thomas More Philipp Melanchton- Saksa koolisüsteemi rajaja ning teda on nimetatud ka Saksamaa õpetajaks/koolipapaks. Tema oli tegev eelkõige reformatsiooni ajal. Franciscus Assisi Ingnatius Loyola Jesuiitide ordu mõju Euroopale Mida kujutas endast keskaja inimese maailmapilt? Aeg/Ruum/Surm jms. Elukaar Kristluse mõju inimese eetilisele kasvamisele! 32
Seostumine ilmaliku maailmaga. 29 Dominiiklased: 1. Konventuaalid leebem suhtumine reeglitesse. 2. Observandid rangem askeesireeglite kinnipidamine. Kontrollisid ülikoolide teoloogiat, arendasid bioloogiat ja keemiat. Aquino Thomas lõi tomismi, mis on praegugi katoliku kirikus järgitav tõde. Fransiskaanlane = minoriit, ajalooliselt vanem kui dominiiklane. Assisi Franciscus (???? - 12??) rajajaks. Fransisklaste rühm haarati kirikusse, kinnitati 1223. mitmed fransiskaanlaste suundumused ordu sees kõikusid ketserluse piiril. Observandid sõna sõnaline Franciscuse sõna järgimine. Konventuaalid tunnistavad ka kinnisvara. Küsimus kas Jeesusel oli vara? Apostlitel isiklik kogudus? Spirituaalid vs ametlik kirik. Keiser vs paavst. Keisri toetus spirituaalidele päädis ametliku kiriku poolt tagakiusamisega spirituaalidele, spirituaalide juhid hukati
need, kes on algusest peale Jumalale truud olnud. Esimene taevas on Kuu taevas mungad ja nunnad, keda on sunnitud oma tõotust vägivaldselt rikkuma. Merkuuri taevas on teine need, keda kuulsuseiha viis õilsatele tegudele, selle negatiivse kire juures on selge, et see kuulub loovuse juurde ja ilma selleta ei oleks tulemusi. Veenuse taevas on kolmas armastajate hinged, kelle armastus oli puhas, kes pattu ei teinud. Neljas on Päikese taevas teoloogid ja kirikuisad (Aquino Thomas, Assisi Franciscust ülistab AT; teised ordude rajajad Dominicus). Marsi taevas sõjakangelased usumärtrid (mitte lihtsalt sõjakangelased, vaid usu nimel võidelnud. Kuues on Jupiteri taevas õiglased valitsejad (Karl Suur frankide suur kuningas 8. saj II poolel, varajase keskaegse Prantsusmaa suur tõus ja hiilgus, valgustatud kuningas, kes koondas enda ümber õpetatud mehi, ristiusu kaitsja, taastas Rooma impeeriumi, mis nüüd oli juba kristlik imp). Seitsmes on Saturni taevas
kloostrites. Reeglid nõudsid tagasihoidlikust kõigis elu valdkondades , lihtsat ja vähest toitu , põllutööde tegemist, palvetamist jne. Vväliseks tunnuseks olid mustad rüüd. Tsistertslased- ordu rajas 11saj robert de molesme. Reeglid olid sarnased benetiktlastele kuid veelgi rangemad. Tuntuks said laialdase maa harimise ja ehitamisega. Kantsid valgeid rüüsi, vastukaaluks benetiktlastele,keda nad pidasid allakäinuteks. Frantsisklased- rikkas ja haritud assisi franciscus loobus heast elust ja rajas kerjusmunga ordu. Neil ei võinud olla mingit omandit, elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega ringi rännates. Olid lihtsad harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliseks korraldatud organisatsiooniks ja loobusid vaesuse jutustamisest. Hallid rüüd olid neil. Dominiiklased- domini canes ehk issanda koerad. Ordu rajas hispaania munk dominiikius. Mungad olid haritud ja head jutlustajad
22. juuli (läänekirikus) 4. mai (idakirikus) atribuudid: salvipurk, pikad juuksed, kahetsuspisarad, Aadama pealuu Marta ja Maarja (Maarja Magdaleena) (nende vend on Laatsarus) Kristus on külas. Marta asub süüa tegema, Maarja jääb Kristusega juttu ajama. Marta kutsub Maarja appi. Kristus annab mõista, et vaimuleib on võileivast väärtuslikum. Meespühakud Püha Franciscus Assisist - Milliseid metamorfoose koges Püha Franciscus? Püha Franciscus sündis 1181. aastal Assisi linnas. Tema pärisnimi oli Giovanni Bernardone. Giovanni astus tulevast elukutset silmas pidades isa jälgedes ja temast sai samuti siidikaupmees. Isa nõudmisel kutsuti teda aga Francescoks Prantslaseks, põhjenduseks poisi ema Provence´i päritolu ja tema enda Prantsusmaal viibimine. Kuni 25. eluaastani oli Franciscus elupõletaja. 1202. a sõjas peruugialaste vastu langes ta vangi. Kui aasta pärast
saj. algus), dominiiklased ja frantsiskaanlased seevastu pidasid kinni Itaalias juurdunud ehitustraditsioonidest ja arendasid välja itaalia gootikale iseloomulikud jooned. Need ilmnevad eeskätt lihtsas ruumilises lahenduses, kus gootikale omast vertikaalsuspüüet tasandasid ümarkaarsed avaused ning horisontaalsete ridadena laotud 60 polükroomne tahveldis. Frantsiskaanlaste varaseima ehitise Assisi kloostrikompleksi San Francesco kiriku (1228-1253) kimppiilarid ning teravatipulised vööndkaared annavad küll tunnistust gooti stiili poole pöördumisest, tervikuna aga jääb ehitises domineerima horisontaalne liigendus. Horisontaalsusetaotlus on iseloomulik ka Firenze sakraalarhitektuurile, mida esindavad ehitusmeister Arnolfo di Gambio juhtimisel ehitatud Santa Croce kirik ja Santa Maria del Fiore katedraal. Santa Croce kiriku ehitamisel (13.saj. lõpp, 14.saj. algus) on pigem lähtutud
annaabi.ee 
