Keskaja kunstiajalugu (0)

Dura Europose kodukirik
Üks vanimaid teadaolevaid kristlikke kodukirikuid (Süüria), mis asus Rooma garnisonilinnas, u 3. saj I pool (235 pKr). Tegemist on tüüpilise rooma kõrgklassi elamuga, mille saalitaoline rum oli oletavalt kokkusaamisruum, veel on baptisteerium, mille seintel on säilinud kristlike motiividega maalingud (“Hea karjus ”, “Kristus ja Peetrus kõndimas veel”). Suurel maalingul on kujutatud kolme Maarjat külastamas Jeesuse hauda (kolmas Maarja halvasti säilinud). Kujutised on tehtud järgides Hellenistic Jewish ikonograafiat, kuid veidi algelisemalt.
Rooma Vana Peetri kirik
Constantinus Suur lasi püstitada Püha Peetri basiilika 326 - 333 pKr, mida uuendati 16. saj alguses. Tegemist oli tüüpilise basiilikaga – ladina risti põhiplaaniga, apsiidiga altaripoolses osas, kiriku põhiosale eelnes aatrium , millest viis kirikusse viis ust. Oli mosaiik kesklöövi lõpus Konstantinus ja Püha Peetriga, näitamas kirikut Kristusele. Viielööviline laia kesklöövi ja kahe külglööviga kummalgi pool. Kirik oli rajatud Püha peetruse hauale (1. saj pKr), sinna oli aja jooksul kujunenud kristlaste matmispaik. Kleristooriumis e valgmikus oli 11 akent kummalgi pool ja akende vahel freskod, mis kujutasid patriarhe, prohveteid, stseene uuest ja vanase testamendist.
Rooma Santa Maria Maggiore
Legendi järgi ehitas esimese kiriku paavst Liberius kohale, kuhu oli talle ennast ilmutanud Neitsi Maarja, ilmutusele järgnes miraculous lumesadu . Praegune kirik ehitati paavst Sixtus III ajal (432 – 440), sellest perioodist on säilinud palju mosaiike. Kummalgi pool kesklöövi on kujutatud stseene Vanast Testamendist. Kuldsed mosaiigid , mis kujutavad stseene Kristuse elust on 5. saj. Marmorsambad, mis toetavad lööve, on vanemad, kui kirik, pärinedes antiikehitistelt. 4 40st sambst on graniidist, kõigi juurde lisatud kapiteelid. 14 saj ehitati kellatorn.
Rooma Santa Costanza
Konstantinus I poolt oma tütrele Constantiniale ehitatud mausoleum (4. saj), mis hiljem muudeti kirikuks (Constantinia kuulutati pühakuks). Võimalik, et oli algselt ehitatud Const õele Helenale. Tegemist on tsentraalse telliskivist hoonega, läänes varikatusega (porch). Algselt hoonel oli sissekäigu ees aatrium ja välimine sammastatud ristikäik. Kiriku keskel on väike altar , mida ümbritseb 12 sammast. Seinad olid kaetud marmoriga. Sissekäigu vastas on nišš, milles on praegu viinamarja motiiviga sarkofaagi koopia. Ambulatory võlvid on kaetud 4. saj pärinevate mosaiikidega, milles segunevad kristlikud sümbolid paganlikega. Kupli mosaiigid on nüüdseks hävinud, asendatud 16- 17. saj maalingutega.
Konstantinopoli Hagia Sophia
Qualat Simani klooster
Ravenna Galla Placidia mausoleum
Ehitatud 425-430 pKr, kreeka risti kujulisena, mille kuppel on täielikult kaetud mosaiigiga (8 apostlit ja sümbolistlikud tuvid joomas), ülejäänud neli apostlit on kujutatud ristvõlvidel, tähed. Ukse kohal on Kristud hea karjusena, noor, habemetu, kuue lambaga. Vastasseinas on arvatavasti Püha Lawrence. Siin on kolm sarkofaagi, millest üks pidi kuuluma Galla placidiale, teine keiser Valentinian III või Galla Placidia vennale ja kolmas Galla Placidia abikaasale keiser Constantius III-le.
Ravenna Sant' Apollinare Nouvo
6. saj I veerandil Theodorichu ehitatud basiilika tüüpi kirik. See ariaanlik kirik oli algselt pühendatud Lunastaja Kristusele. Hiljem pühendas Justinianus kiriku Pühale Martinile, ariaanluse vastasele. 9. saj toodi siia püha Apollinare reliikviad ja kirik sai oma praeguse nime. Selle aatrium ja apsiid on aja jooksul umber kujundatud (liiga ariaanlik temaatika või vale keisri ülistamine), ent alles on mosaiigid seintel ja 24 sammast lihtsustatud korintose kapiteeliga. Osades kohtades on veel näha Theodorichu aegsete figuuride palvetavaid käsi. Akende kohal jookseb riba 13 väikese mosaiigiga kummalgi pool, ühel pool kujutamas Kristuse imesid ja teine ristilöömist ja ülestõusmist. Jägmises reas on kujutatud prohveteid, pühakuid ja evangeliste. Figuurid on väga individualistlikult teostatud. Viimane rida kujutab endast ühel pool 22 naispühakut kolme kuningaga liikumas Neitsi Maarja ja inglite poole ja teasel pool 26 meespühakut (nende seas püha apollinare) liikumas Kristuse ja 4 ingli poole.
Ravenna San Vitale
Ehitati 6. saj keskpaigal. Kirikul on kaheksanurkne põhiplaan, ühendatud on tüüpilised Rooma (kuppel, ustevahe kuju) ja Bütsantsi (hulknurkne apsiid, kapiteelid) elemendid. Üks väheseid originaalis säilinud ehitisi keiser Justinianuse ajast. Eriti väljapaistvad on mosaiigid. On kujutatud Vana Testamendi lugusid (Iisaku ohver, Mooses ja põlev põõsas, Aabel ja Kain. Igas lünetis on paar ingleid. Seintel on neli evangelisti oma sümbolismi all (lõvi, kotkas, ingel ja pull ). Ristvõlv kooriruumi kohal on rikkalikult kaunistatud lehtede, puuviljade, lindude motiividega. Keskel on “jumala lammas”, mida ümbritseb neli inglit. Apsiidi seinte alumistel osadel on kaks kuulsat mosaiiki. Üks kujutab keiser Justinianust, kes seisab sõjaväelaste ja usumeeste keskel, mis tähendab, et ta on nii ilmaliku kui ka vaimuliku elu valitseja, tal on kolmepäevane habe, mis tähendab, et tal ei ole aega seda ajada, sest tegeleb aktiivselt oma keisri kohustuste täitmisega  Teisel mosaiigil on kujutatud keisrinna Theodora. Mõlemal on kuldne halo pea kohal.
Ravenna Theoderichi mausoleum
Ehitatud 520 Theodorich Suure poolt oma hauakambriks. Kahekorruseline ümmargune hoone, täiskivist katusega (d 10 m). esimesel korrusel oli kabel matuse tseremooniaks ja üleval parüürist sarkofaag, kuhu Theodorivh oli maetud .
Aacheni lossikabel
Kaheksatahuline tsentraalehitis , mida ümbritseb pisut madalam ümbriskäik. Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. Osa detaile (nt sambad) on toodud itaaliast . Hakati ehitama u 792, pühendatud Neitsi Maarjale . Idaosas on ruudukujuline apsiid, läänest sissekäigu ees oli aatrium. Interjööris on kasutatud värvilist marmorit , võlvid on teostatud pigem hilis Rooma ja eel-romaani stiilis kui bütsantsi. Ilusad pronksist detailed, eriti uksed lõvipeadega. Algselt oli kuppel kaunistatud freskoga, hiljem mosaiigiga. Ülemine galerii oli mõeldud kuninglikele persoonidele.
St-Galleni kloostriplaan
Kloostriplaan on unikaalne sellest ajast pärinev ehitusjoonis , mis kujutab benediktiinlaste kloostri ja selle ümbruse plaani. Seal on kujutatud kirik, elumajad, tallid , kook, töötoad, isegi eraldi maja verelaskmiseks. Päriselt plaan ei olnud teostatud. Plaan oli tehtud 9. saj kolmandal kümnendil. Ja pühendatud st Galli abeele. Plaan on tehtud pärgamendile, hoonete kontuurid punase ja juurdekirjutised pruuni tindiga. Tagumisele küljele on kirjutatud 12. saj Püha Martini lugu.
Toulouse 'i St-Sernin
Ehitatud 1080-1120 romaani kirik, endise 4. saj ehitatud basiilika kohal. Seda küll nimetatakse basiilikaks, aga siiski erineb varasematest, on palju suurem võrreldes varasemate kirikutega, ehitatud peamiselt tellistest. Ristikujulise põhiplaaniga, võlvitud laega . On mitu kabelit , mis moodustavad kabelite pärja, reliikviate hoidmiseks. Uuenduseks on ümberkäik, mis võimaldab jumalateenistuse ajal paveränduritel külastada reliikviad, liikudes ringiga umber kiriku pealöövi. Transepti ristumiskohal on viiekorruseline torn. Tornitipp on 15. saj. Kesklööv on kaetud silindervõlviga, külglöövid on ribbed vault, tugipiilaritega.
Conques'i St-Foy
Ehitatud varasema väiksema basiilika asemele, valmis u 1120. romaani stiilis, soojades toonides lubjakivist. Originaalkuppel varises kokku ja 15 saj asendati uuega. Kirik oli mõeldud nii palveränduritele, keda meelitas kohale st Foy reliikvia kui ma munkadele. Kirikus on 212 sammast, romaani kapiteelidega, millel on kujutatud palmilehti, lilli, st Foy elulugu ja erinevate sümbolitega. St Foy pealuu hoitakse puust kullatud relikviaaris, mis on pühaku skulptuur .
Cluny kloostrikirik
12. saj ehitatud omal ajal vist maailma suurim kirik, basiilika tüüpi romaani stiilis, kahe transeptiga, kabelipärjaga, kabelitega transeptidel. Ristumiskohtades tornidega. Viielööviline.
Kölni Santa-Maria-im-Kapitol
Fontenay tsistertslaste klooster
Rajatud 1118
Assisi San Francesco
St- Denis
Amiens 'i katedraal