string(7935) "{"145023":" VARAKRISTLIK AJASTU\n Ristiusu m\u00f5ju kunstile\n Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus\n v\u00f5imudega vastuollu., sest erines p\u00f5him\u00f5tteliselt teistest usunditest:\n\n \uf0b7 N\u00f5udis usu ja igap\u00e4evase elu \u00fchendamist (10 k\u00e4su t\u00e4itmine)\n\n \uf0b7 S\u00f5nade ja tegude \u00fchtsus\n\n \uf0b7 Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu.\n\n \uf0b7 Usk \u201emessianistlik\u201c st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mist\u00f5ttu\n igap\u00e4evast elu peeti ajutiseks ja t\u00fchiseks\n\n \uf0b7 Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk \u00f5\u00f5nestas antiik\u00fchiskonda. Neid\n heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja l\u00f6\u00f6di risti.\n\n \uf0b7 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis\n uue usu abil riiki koos hoida.\n Katakombid\n\n \uf0b7 Usukommete t\u00e4itmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus\n tagakiusamise olukorras kohtuda\n\n ","2169":" \u00b7 Ida-Rooma keisririik p\u00fcsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle t\u00fcrklased\n\n \u00b7 B\u00fctsantsi kunstis on kolm suuremat \u00f5itsenguaega:\n keiser Justinianus I valitsemine 6. saj\n Makedoonia d\u00fcnastia valitsemine 9.-11. saj\n Palaiologoste d\u00fcnastia valitsemise algus 13.-14. saj\n \u00b7 B\u00fctsantsi kunst on tugevasti m\u00f5jutanud \u00f5igeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia,\n Rumeenia, Armeenia, Gruusia)\n \u00b7 B\u00fctsantsi kunstist oli m\u00f5jutatud ka keskaja <\/b>Itaalia kunst, kuna L\u00f5una-Itaalias olid B\u00fctsantsil kuni\n 12. saj suured valdused\n \u00b7 Ka Itaalia renessansskunstis v\u00f5ib n\u00e4ha tugevaid B\u00fctsantsi m\u00f5jusid: tsentraalehitised, eredad v\u00e4rvid\n ikoonimaalis jne\n\n \u00b7 Suurim ja kuulsaim B\u00fctsantsi kirik oli 6. saj l\u00f5pul ehitatud Hagia Sophia\n \u00b7 T\u00fcrklased on teinud sellest kirikust n\u00fc\u00fcd oma mosee ja ehitanud k\u00fclgedele neli minaretti\n \u00b7 Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses\n","11225":" s\u00fcndmused vaid igavese t\u00e4hendusega m\u00e4rgid (sellep\u00e4rast ei olnud oluline kujutada\n piiblitegelasi \u00fcmbritsevat ruumi vaid asja nende \u00fcmber). T\u00e4htis oli isikute tuntavaks\n tegemine ja hingeseisundi iseloomustamine. K\u00f5ige kehad olid rikkalikult riietatud ja\n nende keha ei olnud v\u00f5imalik riiete alt aimata (v\u00e4ltimaks patuse keha kujutamise \u00ad see\n saigi antiik aja ja keskaja <\/b>k\u00f5ige suuremaks erinevuseks).\nK\u00f5ige rikkalikumalt oli kujundatud altari \u00fcmbrus. Apsiidiv\u00f5lvil oli kujutaud troonil istuv\nKristus.\n\n B\u00fctsantsi arhitektuur\nPaljud B\u00fctsantsi kirikud olid tsentraalehitised (\u00e4\u00e4rmised punktid olid keskpunktist v\u00f5rdsel\nkaugusel). Selliste kirikute p\u00f5hiplaaniks olid Ringid, ruudud, v\u00f5rdk\u00fclgsed hulknurgad v\u00f5i\nv\u00f5rdhaarse kreeka risti kujutised. B\u00fctsantsi arhitektuuri k\u00f5ige kuulsam ehitis on:\n","17678":" 1. Kunstiliigid, kirjeldus,n\u00e4ited\n\nArhitektuur\/ehituskunst \u00ad sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga\nseotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus-\ntused, m\u00fc\u00fcrid)\n\nSkulptuur \u00ad (k\u00f5vast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult\n\u00fchest k\u00fcljest) \u00ad k\u00f5rgreljeef, madalreljeef, s\u00fcvendreljeef\n\u00dcmarplastika, vabaplastika(asukohast s\u00f5ltumatu), monumentaalplastika(otstarbe j\u00e4rgi\nesineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga).\n\nMaalikunst \u00ad v\u00e4rviline kujund tasapinnal \u00ad seinamaal (monumentaalmaal \u00ad fresko- ja\nsekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid\nkeskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja v\u00e4rvide abil), klaasimaal ehk\nvitraazikunst.\n\nGraafika \u00ad tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse tr\u00fckkimise abil.\n K\u00f5rgtr\u00fckk\n S\u00fcgavtr\u00fckk\n Lametr\u00fckk\n\nTarbekunst \u00ad (tegemist on tarbeesemetega,mille","66057":" Koor ja vaimulikud koondusid\nteenistuse ajal idapoolsesse otsa ja see n\u00f5udis ruumi, pikendati pikihoonet transepti teisele\npoole, nii et transepti ja apsiid vahele j\u00e4i nelinurkne ruum, mille nimeks sai koor (sest seal\nlaulis koor). P\u00f5hiplaan, mille nimi on Antoniuse rist, muutus k\u00f5ige levinumaks romaani ja\ngooti ajal.\nBasiilika k\u00f5rvale kujunes v\u00e4lja ka kodakirik. Kodakirik oli samuti kolmel\u00f6\u00f6viline nagu\nbasiilikagi, kuid kodakirikul ei ehitatud keskl\u00f6\u00f6vi \u00fclaossa aknaid. Keskaja <\/b>uksi nimetatakse\nportaalideks. Portaalid asusid tavaliselt kiriku pikik\u00fcljel, kuid on kirikuid, kus portaalid on ka\nehitise l\u00e4\u00e4nepoolses otsas.\nKirikul\u00f6\u00f6ve eraldasid arkaadid, mis kujunesid romaani stiili p\u00f5hiliskeks tunnuseks. Kaare\ntugipostideks olid keskajal piilarid. Piilarid v\u00f5isid olla t\u00e4iesti erisugused, esines nii\n\u00fcmmargusi kui ka neljatahulisi jne. Piilarid on p\u00f5him\u00f5tteliselt sama mis antiikaja sambad,\nkuid nendel puuduvad antiikajale iseloomulikud baasid ja kapiteelid","56603":"Mis on kunst?\n\nMeisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem t\u00e4hendus)\ninimeste poolt loodu. Ilus- n\u00e4gemine teeb r\u00f5\u00f5mu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu <\/b>tegeleb visuaalsete,\nstaatiliste objektide, kujundite vaatlemisega.\n\n\n\nKunsti liigid:\n\n1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid,\nhauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.)\n\n2.Skulptuur ( k\u00f5vast materjalist valmistatud mahulised vormid v\u00f5i kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst:\n","114376":"Mis on kunst?\n\nMeisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem t\u00e4hendus)\ninimeste poolt loodu. Ilus- n\u00e4gemine teeb r\u00f5\u00f5mu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu <\/b>tegeleb visuaalsete,\nstaatiliste objektide, kujundite vaatlemisega.\n\n\n\nKunsti liigid:\n\n1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid,\nhauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.)\n\n2.Skulptuur ( k\u00f5vast materjalist valmistatud mahulised vormid v\u00f5i kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst:\n","72601":" r\u00f5hku v\u00e4rvidele vaid kontrastide heletumedusele\nVanavene kunsti suurkuju:\n Andrei Rubljov \u00ad \u00fchendas vanavene ja b\u00fctsantsi kunsti, kujutas kolme \u00fchtekuuluvat inglit\n \u00ad kolmainsust\nIkonostaasid\n Igale teemale etten\u00e4htud koht\n Keskel kristus, kelle \u00fcmber maarja ja johannes ning siis peainglid, miikael ja gabriel\n Hiljem hakati lisama detaile, ruumilisust, et paistaks jutustava sisuga\n\f L\u00e4\u00e4ne-Euroopa keskaja <\/b>kunsti 4 ajastut\n\n 1. Merovingide ajastu. 5. saj l\u00f5pp \u00ad 8. saj keskpaik\n 2. Karolingide ajastu. 8. saj keskpaik \u00ad 10. saj algus\n 3. Romaani kunsti ajastu. 10-12. saj\n 4. Gooti kunsti ajastu\n - varagootika \u00ad algus 12. saj II pooles\n - k\u00f5rggootika \u00ad 13 - 14. saj\n - hilisgootika \u00ad 15. - 16. saj\n\nMerovingide ajastu \u00ad inimeste \u00fcmberpaiknemine, s\u00f5jad, h\u00e4vitatakse kunst\n"}"

Keskaja kunstiajalugu (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Dura Europose kodukirik
Üks vanimaid teadaolevaid kristlikke kodukirikuid (Süüria), mis asus Rooma garnisonilinnas, u 3. saj I pool (235 pKr). Tegemist on tüüpilise rooma kõrgklassi elamuga, mille saalitaoline rum oli oletavalt kokkusaamisruum, veel on baptisteerium, mille seintel on säilinud kristlike motiividega maalingud (“Hea karjus ”, “Kristus ja Peetrus kõndimas veel”). Suurel maalingul on kujutatud kolme Maarjat külastamas Jeesuse hauda (kolmas Maarja halvasti säilinud). Kujutised on tehtud järgides Hellenistic Jewish ikonograafiat, kuid veidi algelisemalt.
Rooma Vana Peetri kirik
Constantinus Suur lasi püstitada Püha Peetri basiilika 326 - 333 pKr, mida uuendati 16. saj alguses. Tegemist oli tüüpilise basiilikaga – ladina risti põhiplaaniga, apsiidiga altaripoolses osas, kiriku põhiosale eelnes aatrium , millest viis kirikusse viis

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

krisman Õppematerjali autor

Lae alla .doc

nimetus räägib enda eest

cluny kloostrikirik aacheni lossikabel keskaeg

Sarnased õppematerjalid

52

pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest:  Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine)  Sõnade ja tegude ühtsus  Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu.  Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks  Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti.  313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid  Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras kohtuda

Kunsti ajalugu

12

doc

Konspekt

· Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased · Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega: keiser Justinianus I valitsemine 6. saj Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj · Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia, Rumeenia, Armeenia, Gruusia) · Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused · Ka Itaalia renessansskunstis võib näha tugevaid Bütsantsi mõjusid: tsentraalehitised, eredad värvid ikoonimaalis jne · Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia · Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mosee ja ehitanud külgedele neli minaretti · Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses

Kunstiajalugu

5

doc

Ristiusumõju kunstile, bütsants, gooti stiil, romantika

sündmused vaid igavese tähendusega märgid (sellepärast ei olnud oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi vaid asja nende ümber). Tähtis oli isikute tuntavaks tegemine ja hingeseisundi iseloomustamine. Kõige kehad olid rikkalikult riietatud ja nende keha ei olnud võimalik riiete alt aimata (vältimaks patuse keha kujutamise ­ see saigi antiik aja ja keskaja kõige suuremaks erinevuseks). Kõige rikkalikumalt oli kujundatud altari ümbrus. Apsiidivõlvil oli kujutaud troonil istuv Kristus. Bütsantsi arhitektuur Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised (äärmised punktid olid keskpunktist võrdsel kaugusel). Selliste kirikute põhiplaaniks olid Ringid, ruudud, võrdkülgsed hulknurgad või võrdhaarse kreeka risti kujutised. Bütsantsi arhitektuuri kõige kuulsam ehitis on:

Kunstiajalugu

12

doc

10. klassi konspekt

1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst ­ sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur ­ (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst ­ värviline kujund tasapinnal ­ seinamaal (monumentaalmaal ­ fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika ­ tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst ­ (tegemist on tarbeesemetega,mille

Kunstiajalugu

23

docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

Koor ja vaimulikud koondusid teenistuse ajal idapoolsesse otsa ja see nõudis ruumi, pikendati pikihoonet transepti teisele poole, nii et transepti ja apsiid vahele jäi nelinurkne ruum, mille nimeks sai koor (sest seal laulis koor). Põhiplaan, mille nimi on Antoniuse rist, muutus kõige levinumaks romaani ja gooti ajal. Basiilika kõrvale kujunes välja ka kodakirik. Kodakirik oli samuti kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid kodakirikul ei ehitatud kesklöövi ülaossa aknaid. Keskaja uksi nimetatakse portaalideks. Portaalid asusid tavaliselt kiriku pikiküljel, kuid on kirikuid, kus portaalid on ka ehitise läänepoolses otsas. Kirikulööve eraldasid arkaadid, mis kujunesid romaani stiili põhiliskeks tunnuseks. Kaare tugipostideks olid keskajal piilarid. Piilarid võisid olla täiesti erisugused, esines nii ümmargusi kui ka neljatahulisi jne. Piilarid on põhimõtteliselt sama mis antiikaja sambad, kuid nendel puuduvad antiikajale iseloomulikud baasid ja kapiteelid

Kunst

8

docx

Kunstiajalugu (kokkuvõte: esiaeg kuni keskaeg)

Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst:

Kunstiajalugu

8

docx

Kunstiajaloo kokkuvõte esiajast keskajani

Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst:

Kunstiajalugu

27

doc

Kunsti arvestus

rõhku värvidele vaid kontrastide heletumedusele Vanavene kunsti suurkuju: Andrei Rubljov ­ ühendas vanavene ja bütsantsi kunsti, kujutas kolme ühtekuuluvat inglit ­ kolmainsust Ikonostaasid Igale teemale ettenähtud koht Keskel kristus, kelle ümber maarja ja johannes ning siis peainglid, miikael ja gabriel Hiljem hakati lisama detaile, ruumilisust, et paistaks jutustava sisuga  Lääne-Euroopa keskaja kunsti 4 ajastut 1. Merovingide ajastu. 5. saj lõpp ­ 8. saj keskpaik 2. Karolingide ajastu. 8. saj keskpaik ­ 10. saj algus 3. Romaani kunsti ajastu. 10-12. saj 4. Gooti kunsti ajastu - varagootika ­ algus 12. saj II pooles - kõrggootika ­ 13 - 14. saj - hilisgootika ­ 15. - 16. saj Merovingide ajastu ­ inimeste ümberpaiknemine, sõjad, hävitatakse kunst

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid