Keskaeg (0)

Keskaja termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt.
Keskaja algus/lõpp sündmused:
Algus:

• 313 a. Constantinus Suur võttis vastu ristiusu.
  
• 375 a. Suur rahvasterändamine
  
• 476 a. Lääne- Rooma langemine
  
• 711 a. maabusid Araablased Hispaanias
  
• Eestis: Põhjala ristisõjad 1208-1227 a.
  

Lõpp:

• 1453 a. Türklased vallutasid Konstantinoopoli
  
• 1492 a. Kolumbus avastas Ameerika
  
• 1517 a. usupuhastus e reformatsiooni algus Saksamaal
  
• Eestis : 1)Reformatsiooni siiajõudmine 1520- 1530 a.
  2)1558-1583 a. kestnud Liivi sõda
  

Keskaja periodiseerimine :
Varakeskaeg (5.-11. saj pKr) Iseloomustab:

• Feodaalkorra kujunemine
  
• Naturaalmajandus
  
• Linnade teke
  
• Feodaalne killustatus
  

Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab:

• Rahamajandus
  
• Tsunftikäsitöö areng
  
• Kaubanduse areng
  
• Katk
  

Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab:

• Uue maailmavaate kujunemine: humanism
  
• Maadeavastused
  
• Katoliku kiriku kriis
  

Ülikoolid ja teadus
Kloostrikoolid varakeskajal
Lääne-Euroopas olid hariduskeskusteks kloostrid . Kloostrikoolide eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele. Kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid .
Linnakoolide teke
Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid , kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppetöö toimus tavaliselt emakeeles.
Esimesed ülikoolid
Kõige varem tekkisid ülikoolid Itaalias. Salernos tekkis X sajandil arsti kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi tekkis XII sajandil teoloogia uurimise ja õpetamisega tegelev kool. Samal ajal pandi alus ka Oxfordi matemaatika ja loodusteaduse ülikoolile. Esimene ülikool Põhja-Euroopas tekkis 1477. aastal Rootsis – Uppsala ülikool.
Ülikooli ülesehitus
Õppejõud, keda nim magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Üliõpilased olid pärit eri piirkondadest või koguni erimaadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondadesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Nii õppetöö kui ka suhtlemine toimus ladina keeles. Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi s.o rektori.
Mis on skolastika ?
Ülikoolides viljeldud teadust nim skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada.
Kiriku- ja vaimuelu
Kloostrite teke
Keisrivõimu langemine Lääne-Euroopas suurendas piiskopi religioosset ja poliitilist võimu tähtsust. Kogu kristlik maailm oli juba vanaajast peale jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid. Piiskop pühitses ametisse preestrid . Arvukad mungad ja vähemal määral ka nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi- kloostreid. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Lääne-Euroopas tõid sellesse kirevusse ühtsust püha Benedictuse koostrireeglid. Benedictus Nursiast rajas tähtsaimaks kloostriks kujunenud Monte Cassino kloostri. Tema reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikkus ja distsipliin . Ei tohtinud uhkeldada äärmusliku lihasuretamisega, vaid tuli isekusest täielikult lahti öelda, loobuda omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile.
Briti kloostrikultuur
Briti kloostrites tegutsevad mungad (õpetlased) huvitusid ühteaegu nii ladinakeelsest kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikest pärimusest ja püüdsid neid ühtseteks tervikuks lõimida. Briti saartelt sai alguse ka ristiusu levitamine ehk misjon .
Vaimulikud ordud
Benediktiinid:

• Varaseim munga- ja nunnaordu.
  
• Rajaja Püha Benedictus Nursiast 529. aastal.
  
• Peamine polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu korraldatus ühiskonnas.
  
• Monte Cassino klooster .
  

Tsiterlased:

• Eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega.
  
• Ordu asustati 1098. a. ja sai nime Citeaux’ kloostri järgi Prantsusmaal.
  
• Lähtusid Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd.
  
• Tsiterlased rajasid kloostreid asustamata maadele, et tõmbuda eemale ilmaelust.
  
• Eestis rajasid tsiterlased kloostri näiteks Padisele.
  
• Kuulsaim tsiterlane oli Bernard Clairvaux’st (1090-1153), kellest sai üks keskaja mõjukamaid teolooge ja vaimuinimesi.
  

Frantsisklased :

• Ordu rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Assisi linnast Põhja- Itaaliast loobudes isa pärandusest.
  
• 1223 a. kirjutas ta koos abilisega ordu reeglid.
  
• Frantsisklased idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Nad olid tuntud ka kui hallid vennad.
  
• Aja jooksul tekkisid ka nendel kloostrid, nad hakkasid pöörama rõhku haridusele.
  

Dominiiklased :

• Ordu rajas Hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus . Paavst andis ordule oma õnnistuse 1216. aastal.
  
• Dominiiklaste peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Iseloomuliku musta kuue järgi nim neid ka mustadeks vendadeks.
  
• Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolis olid kõrgelt hinnatud ja nende seast võrsus mitu keskaja silmapaistvat õpetlast.
  

Mis on sakramendid?
Sakrament ehk püha toiming oli toiming, mille täitmisel oli osa saada Jumala armust . Nende toimingute hulka kuulusid ristimine , usukinnitus ehk konfirmatsioon , armulaud, pihtimine , viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentidega polnud surmajärgsed õndsust loota.