Ülevaade Hiliskeskajast, konspekt (2)

Hiliskeskaeg

Linnad. Valitsemine ja majandus.

Linna asukoha puhul on oluline paiknemine soodsas asukohas . Enamik linnu tekkis jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, sadamakohta või mujale. Linna arenguks oli vaja ka talupoegi, kelle toodang linna toidaks. Kogu maa kuulus maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal). Senjöör kinnitas sageli linnale linnaõiguse, mille alusel sai linn kauplemise eest tolli maksta jne. Levis Lübecki õigus. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut.

Ristiusk ja kirik

Püha Kolmainsus- Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim. Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe.

Ketserid

Uskusid, et maailma lõi Jumal ja saatan koos. Taevariigi ja kõik vaimse koos hingega lõi Jumal; maise ilma ja kõik materiaalse, kaasa arvatud inimese keha lõi saatan. Inimese hing satub sündides keha ehk teisisõnu saatana vangistusse ja püüdleb sealt välja taevariiki. Katarid hoidusid kõigest materiaalsest k.a. suguelust, lihast. Mõned keeldusid sünnitamast. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus- inkvisitsioon . Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserlus välja uurida, juurida, vajadus karistada.

Ülevaade

Must surm aastatel 1347 -1349. Talurahvas mässas Prantsusmaal 1358 . ja Inglismaal 1381. aastal, siis tapeti Wat Tyler , talupoegade juht. Saja-aastane sõda kestis 1337 -1453. Edward III oli võimalus pärida Prantusmaa kroon, aga see ei meeldinud Prantsuse kõrgaadlikele. 1346 Crecy juures ja 1356. Poitiers lahingus lõid Inglismaa vibukütid prantslasi. Katk ja talupoegade ülestõus annab aga prantslastele võimalus alad tagasi võtta. Henry V 1415 hakkab uuesti peale tungima. Prantsusmaa päästab 1429 Jeanne d’Arc. Sõja järel sai Prantsusmaa troonile Louis XI, Inglismaal algas aga Rooside sõda (1455-1485). Troonile sai Henry VII Tudor .
Linnad, kus elanikke üle 20 000: Lübeck, Gdansk, Magdeburg, Köln
10- 20 000: Münster, Bremen, Soest, Hamburg, Stralsund, Rostock, Krakow , Riia
Alla 10 000: Kiel , Efurt, Thorn, Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu, Volmari, Berliin
Benediktlased
Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus , distsipliin, vaesus . Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama.
Tsisterlased
Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus , müstikasugemetega vagadus , majandustegevus . Saksa idaalade koloniseerimine .
Frantsisklased
Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue.
Dominiiklased
Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema nende seas misjonitööd ja allutama nad taas kirikuhierarhiale. Nende põhiülesanne on rändjutustamine, inkvisitsiooni korraldamine.
See on karjusmungaordu. Nad elasid linnades. Pidid demonstreerima oma kerjuslikkust, näidati seda ka välja. Õpetasid teisi, dominiiklased rajasid koole . Naised tahtsid näida lahked ja õiglased, seega nad jagasid palju toitu. Parim variant oli anda toitu kerjusmunkadele, kust dominiiklased saidki oma põhitoidu kätte.
Romaani stiil
Keskaegne kirik on ida-lääne suunas. Uks on tavaliselt lääne poole, altar ida poole. Basiilikutel on külgköövid. Kirikutel nelitis, mille kohal on suur torn. Muidu on vähe torne. Aeg 10-12 sajand. Iseloomulikud tunnused arhitektuuris: ümarkaarelisus, võlvid, sambad jämedad, müürid paksud.
…skulptuuris: puised, vähe töödeldud, mustse käekirjaga, kohmakad, kujutati ebaloomulikult habet ja juukseid. Neli sümbolit: ingel tähedab Matteust, lõvi Markust, kotkas Johannest ja härg Luukast.
Tähtsamad ehitised: kirik , basiilik, Cluni kloostri kirik
Gooti stiil
Hoones palju valgust, kimppilaarid, mis on sammaste kogumik. Sambale lisatud poolsambad . Kaunistatake ääri. Jumal hindab taevas hooneid, seega on vaja uhkeid. Ristvõlvid. Hooned detailirohked. Skulptuuridega kaunistati alatareid, sisekohti. Gooti kirikut nimetati ka teava teisenduseks Maa peal.
Iseloomulikud tunnused arhitektuuris: põhiplaan basiilika , hooned kõrged, müürid õhukesed, tugipiit, tugikaared , teravkaarelisus, sambad muutuvad peenemaks ja pikemateks, roidvõlv, akendel vitraažid.
… skulptuuris: pikaks venitatud, hästi töödeldud, S-paine, võrreldes Romaani stiiliga edasiminek.
… maalikunstis: tekkis tahvelmaal (maali saab ümber paigutada).
Tähtsamad ehitised: kirik, katedraal .
Iseloomulik mõlemale maalikunstis: külluslikult maalitud esitähed, käsitluslaad tinglik, sümboliohtrus. Piisas ühest sümbolist, et näidata, kus tegevus on. Figuurid pinnaliselt nagu Egiptuses. Taust sinine või kuldne ning seda ümbritses väänleva ornamendiga raamistik.
Keskaja ülikool võrreldes tänapäeva ülikooliga
Väike erialavalik , väikesed koolid, õpetati ladina keeles, materjali vähesus (suur tähtsus loengul), õppisid vaid mehed.
Sarnasused: teaduslikke kraade andvad asutused, lektorid pidasid loenguid, distsiplineerisid ja eksamineerisid üliõpilasi.