Kristlikud sümbolid (0)

Kristlikud sümbolid
Rist - erinevatest konfessioonidest kristlasi ühendab usk, et Kristus suri maailma pattude lunastamise nimel ja, et tema ülestõusmine tõotab pääsemist surmast ja lootust igavesele elule. Jeesuse ristisurma tõttu on ehk rist kõige olulisem kristluse sümbol. Riste on mitmesuguseid: Püha Peetrus löödi risti pea alaspidi, Constantinuse rist ühendab Kristuse nime esitähed ksii (X) ja roo (R), samuti on olemas ankurrist, vene rist kujutab lisaks ristlile hukatu nimesilti ja jalatuge.
Tuvi- Püha Vaimu sümbol. Ristija Johannes nägi PühaVaimu tuvina taevast alla laskuvat ja Jeesuse peale jäävat
Tall - ohvritall on Kristuse sümbol. Ristija Johannes kirjeldas Jeesust nii:
"Vaata, see on Jumala tall, kes võtab ära maailma patu!"
Okaskroon - Kristus pidi kandma okaskrooni enne ristilöömist, seetõttu on ka see ristilöömise sümbol.
Liturgilised värvid. Värvid meie ümber mõjutavad kindlasti meie tujusid, mõtteid ja soove. Igal ühel on meist oma lemmikvärv -või isegi mitu. Värvid, mida enda jaoks valime iseloomustavat pisut meidki - meie iseloomu ja soove. Võiks arvata, et kirikul ja värvidel pole midagi ühist. Siiski on see hoopis vastupidi. Kiriku värvid pole sugugi ainult valge - või siis must - leina ja vaikuse värv. Kirikus kasutatavate värvide skaala on seotud kirikuaasta pühaderingiga. Vastavat värvi altari- ja kantslikatted on enamasti seda värvi, mis püha on parajasti käes või tulemas.
Valge - on rõõmus värv. Seda värvi kasutatakse rõõmsatel pühadel Kindlasti jõulu aegu ja ka paastumaarjapäeval, mil Neitsi Maarjale Jeesuse sündi ette kuulutati.
Roheline on elu , lootuse ja külvi värv. Rohelist on peetud ka igati teraapiliseks värviks. Tasub märgata kasvõi kevadeti tärkavat rohelist ja kuidas see inimeste meeltele mõjub. Seda värvi kasutatakse enne paastuaega.
Must - meeleparanduse ja leina värv. Musta värvi kasutatakse Suurel Reedel, kõige suuremal leinapäeval kirikuaastas. Samuti tuhkapäeval - paastuaja alguse meeleparanduse päeval.
Lilled. Lillede keel on universaalne, siiski nagu ka värvid võivad tähendada lääbes ja idas eri asju, nii ka lilledel võib olla mõlemas kultuuris oma tähendus.
Roos - lill, mis on läbi aegade olnud sümbol erinevates religioonides. Kristluses tähendab punane roos Kristuse verd ja valge roos sümboliseerib puhtust, neitsilikkust.
Liilia - valge liilia kui Jumalaema lill seostub Läänes traditsiooniliselt puhtusega. Liiliaid on kombeks asetada hauale.
viinamarjad ; viinapuu ja selle oksad - kujutavad Kristuse ja kristlaste kokkukuuluvust ja vihjavad armulauaveinile.
armulauakarikas – püha õhtusöömaaja ja Kristuse vereohvri sümbol.
Vesi - puhastamise ja puhastumise sümbol. Seda kasutatakse selles tähenduses ristimissakramendis, mis sümboliseerib pattude mahapesemist ja uuele elule tõusmist. Ühtlasi tähistab vesi süütust, nt kui Pilaatus pesi avalikult käsi, öeldes: "Ma olen süüta sellest verest!". Armulaua vee ja veini segu puhul tähistab vesi Kristuse inimlikkust, vein aga viitab tema jumalikkusele.
Lõvi – tugevuse, majesteetlikkuse, julguse ja meelekindluse sümbol. Evangelist Markuse sümbol(Hesekieli nägemusest), kuna Markus kirjeldab kõige põhjalikumalt Kristuse ülestõusmist ja rõhutab tema kuninglikku väärikust. Seostatakse ka Püha Hieronymosega, kes olevat lõvi käpast välja tõmmanud valutegeva okka, mispeale lõvi tema lähedaseks ja ustavaks sõbraks sai. Valvsuse sümbol ( usuti , et lõvi magab lahtiste silmadega ). Mitmete pühakute atribuut (Egiptuse Püha Maarja, Püha Euphemia, eremiit Püha Paulus jt).
Lohe(madu)– renessansskunstnike väljavalitu kujutamaks Kuradit. Lohet kui Jumala vaenlast on eredalt kirjeldatud Johannese ilmutuses: „Ja sõda tõusis taevas:Miikael ja tema inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale.
Lohe on Püha Margareta ja Püha Marta jt pühakute atribuudiks, kes olevat lohega võidelnud. Madu kui inimkonna ahvatleja patule, pakkudes Eevale paradiisiõuna.
Pealuu - maapealse elu kaduvuse sümbol, maiste asjade tühisuse sümbol. On kasutatud ka pattu kahetsevate pühakute - Püha Maarja Magdaleena , Püha Pauluse, Püha Hieronymuse ja Assisi Püha Franciscuse atribuudina. Ka eremiite on tavaliselt kujutatud koos pealuuga, et viidata nende mõtisklustele surma üle. Kui koos pealuuga esineb rist, viitab see eremiitide meditatsioonile surmajärgse igavese elu üle.