Jõulude usuline taust (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Jõulud - referaat

TARTU MART REINIKU GÜMNAASIUM JÕULUD Referaat Tartu 2008  SISUKORD Mis on jõulupüha? lk 3 Pühade ajalugu Jõulud välismaal Jõulud Austraalias Jõulud Ameerikas Jõulud Inglismaal lk 4 Eestlaste jõulud Tähendus lk 5 Kombestik Jõulutoidud lk 6 Maagilised toimingud Meelelahutus Uusaastakombestik lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2  Mis on jõulupüha? Jõulud on 21.-27

Usuõpetus

14

odt

Rahvakalender - referaat

Puhastava toimega kased/kasevitsad kuulusid teistegi pühade juurde (mardi- ja kadrivitsad, jõuluvana vitsakimp), nendega löömine pidi tagama inimeste ja loomade tervise. Kasevihast sabaga kastsid maskeeritud pererahvast, kasevihtadega vihtlemine kuulus ravimaagia ja pulmatavade juurde. Kased kuuluvad ohvripaiga ja ohverdamise juurde. Jõulud Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse

Ajalugu

19

doc

Tähtpäevad Eestis ja USA-s

Deklaratsiooni vastuvõtmine oli üks samm Eesti taasiseseisvumise protsessis. http://sisustus.ee/? cmd=photogallery&sub=dailyarhiv&id=47&p=14 Praegu on 16. november riiklik tähtpäev ­ taassünnipäev - ja ühtlasi lipuheiskamise päev. http://sisustus.ee/?cmd=photogallery&sub=dailyarhiv&id=47&p=14 4. TALVISED TÄHTPÄEVAD 4.1. Eesti Ja Ameerika ühised talvised tähtpäevad Jõulud on 21.­27. detsembril (kristlikud jõulud 25.­27. detsembril) tähistatav püha, mille tähendus on kombestikes või usundites erinev. (http://et.wikipedia.org/wiki/Talvine_pööripäev) Jõulud Ameerikas. Kohe järgmisel päeval pärast tänupühi tormavad need, kes eelmisel õhtul end pidulauas oimetuks ei söönud, aasta suurimale jõuluallahindlusele, et kuhjata endale kokku kõike, millest seni unistati

Eesti keel

38

doc

Eesti rahvakalendri tähtpäevad

Näiteks 19. sajandil oli volbripäev eestirootslastel teada kui nõidade liikumisaeg. Sealt levisid uskumused lähemate naabriteni. Ka Läänemaal ja saartel teati veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Sinna sõitsid enamalt jaolt peremehed, kuid ka muu "kunste" valdav rahvas. Loksperil käimine ja seal mõõkadega vehklemine oli maa peal nähtav virmalistena. Aga siis ei sõidetud sinna sugugi volbripäeval (ega selle laupäeval), vaid hoopis neljapäeviti, jõulude ajal, suurel nädalal ja muudel tähtpäevadel. Nii oli see vanal ajal. Päris uuel ajal liiguvad volbrilaupäeval igasugused salkus ja kaltsus tegelased, fantastilised elukad, küürakad nõiamoorid, väikesed nõiad, samaanid ja haldjad ringi. Olendeid on ilusatest peletisteni. Tantsitakse, lauldakse, käiakse temaatilisel diskol või istutakse vaikselt oma seltskonnaga lõkkevalgel. Näiteks Tartus muudavad juba sada aastat volbripäeva eriliseks üliõpilased, õigupoolest korporandid

Ajalugu

78

docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

päiksekalendriga. • Kirik üritas peale suruda kirikukalendrit, kuid rahva seas puudus poolehoid ja ei olnud ka sisemist vajadust. • Tähtsamad pühakud olid Ortotokses( pole kindel selles sõnas). Tähtpäevad • Suurimad pühad talvine ja suvine pööripäev • Mõningate tähtpäevade vanus ulatub üle 1000 aasta, ristiusu nimetused on vähestel säilinud. • Jõulud ehk talviste pühad ja suvel olid suviste pühad. • Künnipäev ja karjalaske päev on säilinud nimeliselt. • Kiriklike tähtpäevade kinnistumine maarahva hulgas tugines pigem pärimuskultuuride traditsioonide elushoidmisele( paganlike kommete pärandamisele põlvest-põlve). • Tõnisepäev 17. jaanuar- Püha Antoniusest; madisepäev 24.- Püha Matthiaselt; jüripäev 23.aprill- Georgi päev (venelastel Juri); jaanipäev 24.juuni- püha Johanneselt;

Kultuur

27

docx

Maailma usundid

Mezuza ­ väike karbike, mis kinnitatakse tubade ja majade uksele. Kombeks on seda puudutada. Neil pole wc-ja vannitoa ustel. Sabat ­reede päikeseloojangust laupäeva päikeseloojanguni; puhkepäev, ei tohi ühtegi tööd teha. Süüdatakse kaks sabatiküünalt. Sel ajal midagi ei toimu, ühistransport ei sõida. Kui peab rikkuma, siis peab, aga püütakse seda vältida. Kalender ja pühad 5772 = 3761 + 2011 (29.09.2011-16.09.2012) Hannuka ­ valguse püha (jääb jõulude aega) ja Pesah (paasapüha) ­ jääb lihavõttaega. Eluring: · Sünd ja nime andmine(enamasti tähendavad nimed midagi) · Brit milla -ümberlõikamine - 8. päeval pärast poisslaste sündi(kõik ei tee) · Bar mizwa ­ poistel; n-ö täiskasvanuks saamine; siis hakkavad kehtima kõik kohustused jne · Bat mizwa ­ tüdrukutel sümboolsemalt; tehakse pidu · Abielu/Ketuba/Huppa ­ tuleb kirjutada tunnistajate juuresolekul lahutuse GET ja

Maailma usundid

85

rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu

33

doc

Konspekt: üldine usundilugu

lõpumüüdid ­ kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb. Need lood moodustavad püha traditsiooni, selle, mida edasi antakse (Mircea Eliade). Ürgilmutus, eeskuju ­ kuidas käituda, kuidas teatud eeskujude järgi situatsioonides käituda. Mida tähtsam on loo peategelane, seda tähtsam on lugu. Müüdid ei ole ajalugu. Müüdid on religioosne materjal, kirjandus, millel on usuline eesmärk. Võime rääkida müüdist kui metafoorist ­ Eliade: müütide tegevus toimub müütilises tegevuses (kaua aega tagasi seitsme maa ja mere taga...) 1 Rituaalid on religiooni juures olulised. Religiooni juures on oluiseks tegutsemine, toimumine. Religioonile on iseloomulikud mudelid, kuidas midagi tehakse. Rituaal on sõnalis-kehaline toiming. Rappaport on rituaale nimetanud liturgiliseks korraks. Inimestel, kes neid rituaale läbi

Üldine usundilugu

Meedia

Kommentaarid (0)