Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

AS STV JA AS STARMAN - Finantsanalüüs - sarnased materjalid

starman, itaja, omakapital, gitulu, ibevara, hiajalise, varad, rahavood, tasuvus, puhaskasum, suhtarv, juurdekasvu, kahjum, rtus, rikasum, marginaal, vertikaal, ratio, juurdekasvutempo, rentaablus, varasid, aktsion, rtuse, imalik, tete, osakapital, ldiselt, lakordaja, tulumaks, ettemaksed, maksevalmidus, kapitalist, tasumisperiood, finantskulud
thumbnail
31
pdf

Finantsjuhtimine

Need on keerulised ülesanded, mille teostamiseks puudub täppisteaduslik aparatuur. Aastakümnete jooksul on välja töötatud päris palju ärirahandusalaseid matemaatilisi mudeleid, mis oskuslikul rakendamisel on kindlasti abiks igapäevaste ja ka pikemaajaliste ülaltoodud rahandusotsuste ja ülesannete täitmisel. 1.2. Finantsinstrumendid Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Ettevõtte finantseerimisel peab arvestama finantseerimisvajaduse loomuga (ajutine või alaline), tulevaste rahavoogude loomuga (riskitase, ajastatus, valuuta), ettevõtte arenguetapiga, laenuandjate piirangute ja nõuetega (tagatis, omafinantseerimise osa) ja ettevõtte juhtimisega seotud asjaoludega (corporate governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt:

Finantsjuhtimine ja...
315 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Finantsarvestus I osa

ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus

Finantsarvestus
102 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Majandusarvestus ja finants analüüsi praktika aruanne

Lühiajalised finantsinvesteeringud ­ kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid Nõuded ja ettemaksed ­ nõuded ostjate vastu;maksude ettemaksed ja tagasinõuded; muud lühiajalised nõuded; ettemaksed teenuste eest Varud ­ tooraine ja materjal; lõpetamata toodang; valmistoodang; müügiks ostetud kaubad; ettemaksed varude eest Ettevõtte OÜ Abilis käibevaraga saab tutvuda bilansi aktiva osas (vt Lisa 6 ) ja peatükides 3,1-3,4. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.(8) Põhivara mõiste alla kuuluvad: Pikaajalised finantsinvesteeringud- tütarettevõtjate aktsiad või osad; sidusettevõtjate aktsiad või osad ;muud aktsiad ja väärtpaberid Kinnisvarainvesteeringud

Finantsjuhtimine ja...
1508 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Finantsanalüüsi ainetöö

3.2 Käibekapitali suhtarvud..............................................................23 3.2.1 Nõuded müügituludest ja keskmine laekumisperiood.....23 3.2.1 Varud müügituludest ja varude laoseis päevades.............24 3.2.2 Võlgnevus tarnijatele müügituludest ja keksmine tasumisperiood..............................................................................25 3.2.3 Lühiajaline raharinglus päevades......................................26 3.3 Tasuvus, rentaablus ja jätkusuutlik kasv...................................28 3.3.1 Tegevuse marginaal..............................................................28 3.3.2 Vara tasuvus ja rentaablus..................................................29 3.3.3 Keskmine finantskulude määr............................................30 3.3.4 Omakapitali tasuvus ja rentaablus.....................................31 3.3.5 Jätkusuutlik kasv........................................

Finantsanalüüs
85 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Finantsanalüüs (praktikaaruanne)

Hollandita ICT Support OÜ müügitulu analüüs geograafiliste piirkondade lõikes näitab seda, et kuigi müügitulud on olnud nelja aasta lõikes stabiilselt head, siis tulud Soomest ja Hollandist ei mänginud märkimisväärset rolli ettevõtte tuludes. Näha on seda, et kuigi tulusid saadi 2011. aastal ka teistest riikidest, siis tol aastal oli müügitulu üks kehvemaid nende nelja aasta lõikes. 3 LIKVIIDSUSE ANALÜÜS Likviidsus iseloomustab ettevõtte võimet muuta ettevõtte varad maksevahenditeks, et oma lühiajalisi kohustusi õigeaegselt tasuda. Uuritakse, kas firmal on küllaldaselt raha või raha ekvivalente, et täita oma kohustusi. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Pikaajalise likviidsuse ehk kapitali struktuuri analüüsi korral vaadeldakse, mis toimub maksevõimega pikemas perspektiivis (selle

Finantsanalüüs
328 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Finantsanalüüs ettevõtte põhjal

Ettevõtte bilansi vertikaalanalüüsi passiva kirjetes on näha, et ettevõtte peamine rahastamisallikas on kohustised, mis tuuakse ka välja joonisel 3, kus on näha, et omakapitali pole piisavalt, mis võib tulevikus suurendada pankrotiohtu. Mida rohkem kohustisi ettevõttel tekib, seda suurem on tulevikus tõenäosus, et kohustisi ei suudeta õigel ajal täita. Ettevõtte maksevõime on kindlasti parem, kui kohustised ja omakapital oleks rohkem tasakaalus. 6 Joonis 3. Kohustised ja omakapital osakaal passiva poolest aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Kohustiste ja omakapitali osakaal passivast 2010-2015 120.00% 100.00% 80.00% Kohustised 60.00% Omakapital 40.00% 20.00% 0.00%

Finantsanalüüs
115 allalaadimist
thumbnail
116
ppt

Finantsplaan

-- väärtuse hindamine -- finantsriskidest Kursus lõpeb eksamiga, selle sooritanud on väärt 2 AP. Eksam on kirjalik. Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJUHTIMISE "KULDREEGLID" SPENCERI FINANTSSEADUSED 1. Proovibilanss ei tule välja 2. Tegevuskapital pole selline, milline ta näib 3. Likviidsus kaldub kaduma 4. Puhaskasum pole puhas Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" RAHADÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS Üllatusliku rahasajuga kaasneb sama suur ootamatu väljaminek Andres Laar 2008 2007 MÕNED FINANTSJ UHTIMISE "KULDREEGLID" HEISENBERGI INVESTEERIMISPRINTSIIP

Finantsjuhtimine ja...
762 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Finantsjuht. konspekt

ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus

Majandus
186 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Finantsianalüüs ja investeeringud 1. kontrolltöö

investeeringute tasuvust. Tõlgendus: 1 varasse investeeritud euro tekitab ROA senti puhaskasumit. Üldtunnustatud kriteerium: oleneb ettevõtte kapitali hinnast (WACC), tavaliselt alates 10% võib pidada rahuldavaks. ROA= ¿ Juhtimisotsus: maksimeerida. A 14. Omakapitali rentaablus (teada peast ka valemit). Mõõdab aktsionaride või osanike investeeringute tasuvust. Puhaskasum jagatud omakapitaliga 15. Du-Pont analuus. Võtab arvesse muugi rentaablust/edukust, efektiivsust ning kapitali struktuuri. 16. Rahavoogude aruande analuus (selgitada mudelit CFO-, CFI-, CFF+). Tegemist on seitsmena mudeliga. Ehk ettevõte kasvab kiiresti ning raha mittekullaldane laekumine põhitegevusest ning põhivara soetamine kaetakse võlgadega. Kui rahavoog on positiivne, margitakse tabelisse +, kui negatiivne siis -. Kui CFO on miinusega siis laheb raha

Finantsanalüüs
57 allalaadimist
thumbnail
74
doc

FINANTSJUHTIMINE

ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus

Finantsjuhtimine
118 allalaadimist
thumbnail
74
doc

Ainekonspekt FINANTSJUHTIMINE

ja eesmärgid 1.3. Äritegevus kui finantssüsteem 2 1.4. Finantsanalüüs 3 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Analüüsi meetodid 1.5. Finantsinstrumendid 4 2. Ettevõtte majandustegevuse aruandlus 5 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid 2.2. Raamatupidamisbilanss. Varad. Kohustused. Omakapitali. 6 2.3. Kasumiaruanne. Erinevad arvestusskeemid. Arvestusprintsiibid 10 2.4. Rahavoogude aruanne. Olemus ja põhikategooriad 12 Seosed bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude vahel 14 2.5. Finantssuhtarvud 16 3. Kulud ja hinna kujunemine 20 Optimaalse kasumi ja hinna prognoosimine. Kattetus punkt 22 4. Raha aja väärtus

Majandus
60 allalaadimist
thumbnail
12
docx

NORDECON

seda natuke paranenud. Eestis on keskmine maksevalmiduse kordaja suurus keskmiselt 0,19 . 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 2.1.Omakapitali tase (Soliidsuskordaja)=100*(Omakapital/kogukapital) 2011.a. 100*(28 397/101 581)= 27.9% 2010.a. 100*(33 439/95 241)= 35.1% 2009.a. 100*(44 783/120 836)= 37% Antud kordaja iseloomustab omakapitali osakaalu passivas. Eestis keskmiselt on see 43%. Nordeconil on see iga aastaga järjest halvenenud ja jõudnud tasemeni, kus omakapital on passivast kõigest veerand, mis peaks tegema ärevaks kreeditorid. 2.2. Võlgnevuste aste(Dept Ratio)=Kohustused/varad 2011.a. 73 184/101 581= 0.72 2010.a. 61 802/95 241= 0.65 2009.a. 76 053/120 836= 0.63 Nordeconi võlgnevuse aste on natuke liiga suur, sest mida madalam on näitaja seda parem on ettevõte pikaajalise maksevõime seisukohast. 2.3. Kohustuste ja omakapitali suhtarv (Dept to Equity ratio)=Kohustused/Omakapital*100 2011.a

Finantsarvestus
139 allalaadimist
thumbnail
30
xlsx

Finantsanalüüs

1 141 267 903 410 1 010 914 Ettemaksed 0 52 249 Lõpetamata projektid 903 410 958 665 Immateriaalne põhivara 91 059 45 663 17 211 PÕHIVARA KOKKU 45 609 110 44 193 521 42 549 136 VARAD KOKKU 46 712 919 45 182 892 43 207 198 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused kokku Laenukohustused 1 028 879 3 017 072 1 083 872 Lühiajaline laen 0 1 422 000 370 000 Pikaajalise lenu lühiajaline osa 869 481 1 450 327 625 072 Kapitalirendi kohustus 159 398 144 745 88 800 Võlad ja ettemaksed kokku 3 295 826 4 380 998 3 310 850

Finants analüüs
174 allalaadimist
thumbnail
27
docx

OÜ Maha ASP ja OÜ Ultex Haldus finantsanalüüs

Maharaja ASP kasumiaruandes on suurim juurdekasv toimunud müügituludes (21,7%) ning mitmesugustes tegevuskuludes ( 39,5%). Viimaste kasv ei ole positiivne kuid on arusaadav, kuna suurema müügitulu saavutamisega kaasnevad sagedasti ka suuremad kulud. Olulisel määral on suurenenud ka kasum, lausa poole võrra (122,1%) , mis näitab, et ettevõte on muutnud oma tegevust efektiivsemaks ja kasumlikumaks. Maharaja ASP müügitulu on 8 korda suurem kui on tema bilansimaht, mis näitab, et varad on efektiivselt kasutatud. Ultex Halduse kasumiaruandes on vähenenud vaid muud äritulud (-39,2%) ning äri ­ ja puhaskasum (puhaskasum vähenenud -98,7%). Kõik ülejäänud näitajad on suurenenud. Eriti suur kasv on toimunud tööjõukuludes ­ ligi 36,2% võrra. Puhaskasumi juurdekasvutempo on negatiivne ja väga suur ­ 98,7%. Selle põhjuseks on see, et kulud kasvavad kiiremini kui tulud. Ultex Halduse müügitulud on vaid üks korda suuremad kui on ettevõtte bilansimaht,

Majandus
140 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Finantsanalüüs - Majandusanalüüsi praktikaaruanne

Varad Käibevara Raha 50 528 33 978 Nõuded ja ettemaksed 251 583 336 851 Varud 6 369 300 7 992 392 Kokku käibevara 6 671 411 8 363 221 Põhivara Materiaalne põhivara 174 845 288 749 Kokku põhivara 174 845 288 749 Kokku varad 6 846 256 8 651 970 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 3 417 064 5 483 717 Võlad ja ettemaksed 609 397 722 322 Kokku lühiajalised kohustused 4 026 461 6 206 039 Kokku kohustused 4 026 461 6 206 039 Omakapital

Finantsarvestus
899 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE

Raamatupidamise 6 aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ( bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (Raamatupidamise seadus § 15). Tähtsamad infoallikad finantsanalüüsi koostamise seisukohalt on raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne. Raamatupidamisbilanss loetleb aruandeperioodi lõpus ülesse kõik ettevõtte varad, kohustused ja omakapitali. Varad näitavad ettevõtte poolt kontrollitavaid majanduslikke resursse. Kohustused ja omakapital näitavad kreeditoride ja omanike nõuet ettevõtte varade suhtes (Jablonsky, Barsky 1998, lk 5). Ettevõtte finantsseisundit mõjutavad tema poolt kontrollitavad majanduslikud ressursid, finantsstruktuur, likviidsus ja maksevõime. Kasutajale on kasulik selline informatsioon, mis käsitleb ettevõtte poolt kontrollitavaid ressursse ja nende rakendamist lähiminevikus,

Finantsjuhtimine
415 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Ainetöö

2 Termin "bilanss" on pärit ladina keelest ja koosneb kahest sõnast: "bis" ­ kaks korda ja "lanx" ­ kaalukauss, seega "bilanx" otseses mõttes tähendab "kahekaussus" ehk taasakaalu sümbol. Kausid sümboliseerivad bilansi aktiva ja passiva pooled, mis peavad olema alati taasakaalustatud. Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Aktiva pool näitab vara koosseisu. Passiva pool kajastab vara finantseerimise allikad ehk kohustused ja omakapital. Aktiva ja passiva pooled peavad oleme alati võrdsed.3 Passiva pool jaguneb kaheks põhiosaks: omakapital, mis on kapital, mida ettevõtte omanik paigaldab oma firmasse ning võõrkapital ehk kohustused, mida kolmandad isikud andsid ettevõttele edasi tegutsemiseks (laenud, ettemaksed jne). Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. 4

Finantsarvestus
591 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Majandusarvestuse vastused

Arvestusterminoloogia käsitl. immat. varana ainult põhivarasid, kuid jur. terminoloogias kõik va- rad, millel puudub füüsiline olemus, hõlmates ka tüüpilisi käibevarasid (saadaolevad arved ja ) vekslid, invest. väärtpaberitesse). Immat. põhivara (IAS 38) - füüsilise olemuseta identifitseeritav mitterahal. vara, kasut. tootmises, kaubanduses, teeninduses või admin. eesm. Firmaväärtus käsitl. eraldi (IAS 22). Immat. varad jaot.: 1) Soetusviisi järgi · ostetud või muul viisil kolmandatelt isikutelt omandatud (soetusmaksumuses); · firmasiseselt välja töötatud (kantakse kuludesse). 2) Identifitseerituse astme järgi · identifitseerit. (patendid, kaubamärgid, litsentsid, frantsiisid, autoriõig., kulud arvutitarkvarale), · identifitseerimatud (firmaväärtus). Immat. vara soetusmaksumus tuleb amortisats. näol kindlaksmääratud per. vältel kuluks kanda.

Majandusarvestus
124 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Rahandus

puuduvad nii eraisiku kui ka ettevõttega seotud maksud kõikidel on võrdne ligipääs olulisele informatsioonile (informatsiooni vaba kättesaadavus) investorid tegutsevad ratsionaalselt täiuslik konkurents Muud olulisemad eeldused: äririski mõõduks on EBIT-i (ärikasumi) standardhälve investoritel on sarnased ootused EBIT-i taseme ja selle riski suhtes (ettevõtteid on võimalik grupeerida homogeensetesse klassidesse äririski taseme järgi) kõik rahavood on perpetuiteetsed, st g = 0 ettevõtte juhtkond tegutseb alati aktsionäride huve silmas pidades (maksimeerib aktsionäride rikkust) ettevõtted emiteerivad ainult kahte tüüpi nõudeidõigusi: riskivaba laenu- (võlakirjadena) ja omakapitali. Märkus: M&M I teoreem defineerib seose finantsvõimenduse ja ettevõtte väärtuse vahel. M&M II teoreem defineerib seose finantsvõimenduse ja omakapitali hinna vahel.

Majandus
435 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Nimetu

ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head

77 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused aines ettevõtte majandusõpetus

ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head

Ettevõtte majandusõpetus
949 allalaadimist
thumbnail
54
doc

“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused

ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head

Ettevõtluse alused
71 allalaadimist
thumbnail
63
pdf

FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE

Ettevõtte aruandluse auditeerimise kohustustuse korda sätestatakse Audiitoritegevuse seaduses: "§ 91 Auditi kohustus (1) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 30 inimest. (2) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 11 1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;

Finantsanalüüs
217 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Finantsaruandluse analüüs KT 1

Likviidsus on lühiajaline arvete tasumise võime. Kui võimeline on ettevõtte tasuma arveid. Mida likviidsem vara, seda kiiremini ta maksevahendiks muutub. Maksevahend – rahad. Likviidsussuhtarv – lühiajalise võlgnevuse katterkordaja. Maksevõime on ettevõtte pikaajaline arvete tasumise võime. Maksevõime – soliidsuskordaja. 7. Rentaablus (tuua näiteks ka 2 suhtarvu). Kasumi suhe mingisse teise näitajasse ehk sisulisels jooksev tasuvus, tulusus. Varade rentaablus – näitab ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvusest. Käiberentaablus – ehl tegevustulukus ehk marginal näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust. 8. Debitoorse võlgnevuse käibevälde. Mitu päeva on klientide võlgnevus ettevõttele 9. Raha konversioonitsükkel. Ettevõtte finantseerimistsükkel.17 slaid. Päevade arv, mis jääb vahele, ise raha maksmise ja klientide raha laekumise vahele. 10. Puhaskäibekapital.

Finantsanalüüs
28 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Finantsanalüüs

aastaga( 31.12.2009 lahutatud 31.12.2008). * %-s: 2009 aasta juurdekasv või vähenemine %-s võrreldes 2008 aastaga ( 31.12.2009 jagatud 31.12.2008 korda 100 ning lahutatud 100). Finantsanalüüs 3. MAKSEVÕIME EHK LIKVIIDSUSE SUHTARVUD Maksevõime analüüsi eesmärgiks on välja selgitada, kas ettevõtte on maksevõimeline. Selleks tuleb arvutada likviidsussuhtarvud, mis näitavad ettevõtte võimet muuta oma varad rahaks, et õigeaegselt tasuda igapäevase majandustegevuse käigus lühiajaliste kohustuste eest. Maksevõime analüüs tehakse bilansi andmetel ja seega arvutatud suhtarvud näitavad olukorda bilansi koostamise seisuga. Bilanss(kroonides) AKTIVA 31.12.200 Käibevara 8 31.12.2009 Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 Ettemaksed 114 349 122 485

Finantsjuhtimine ja...
1043 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ettevõtte rahandus

olukorda. Bilanss koostatakse tekkepõhiliselt, koosneb kahest poolest- vasak pool kajastab ettevõtte käes olevaid varasid ja parem pool iseloomustab nende varade moodustais allikaid. Varade ja kohustuste vahe moodustab ettevõtte omakapitali. Varade pool on ülesehitatud lähtuvalt varade likviidsusest alustades kõige likviidsemast. Kohustuste pool on samuti likviidsuse alusel, kuid siin on see ülesehitatud ajalise likviidsuse põhjal. Ettevõtte varad jaotatakse käibe- ja põhivaradeks. Käibevarad on 1 aasta jooksul realiseeritavad või tarbitavad varad. Siia kuuluvad nt raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud, nõuded ostjate vastu, eelseisvate perioodide kulud ja varud. Varud jagunevad kaheks: tootmisvarud ja valmistoodangu varud. Käibevarad, mida on vimalik kergesti rahaks muuta nimetatakse likviidseteks varadeks. Põhivarad on toodangu tootmiseks

Rahandus ja pangandus
117 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Ettevõtte rahandus - Arhipov 2013

Iga ettevõte töötab teatud rahanduslikus keskkonnas ja reeglina allub selle keskkonna mõjudele. Majanduse üldine seisund sõltub sellest kui efektiivselt raha liigub, s.t kui hästi on korraldatud raha üleminek säästjatelt ehk investoritelt neile, kellele seda ajutiselt täiendavalt vaja läheb ehk kelle eelarve on puudujäägiga (ajutine eelarve defitsiit). Raha liikumise efektiivsuse peab tagama finantsvahenduse asutused ehk pangad. Rahavood võivad liikuda kas otseinvesteeringutena või kaudfinantseeringuna läbi spetsialiseeritud finantsasutust. Kapitali liikumisega tekivad finantsvarad ja ­kohustused. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete aktsiad ja võlakirjad, finantsnõuded. Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade

Rahanduse alused
143 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Finantsjuhtimise praktikaaruanne

Materiaalse põhivara arvestust peetakse eraldi osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara arvelevõtmise akti alusel, mis on allkirjasta- tud komisjoni poolt, kuhu kuuluvad: tehnikateenistuse juht, pearaamatupidaja ja materiaalselt vastutav isik . ( 2 ) 3.6.1 Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, tarkvara, kvoodid ja muud füüsilise substantsita varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 5000.- kroonist ühiku kohta. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha

Praktika aruanne
1096 allalaadimist
thumbnail
79
doc

Majandusanalüüs

MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............

Majandus
888 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Majanduse-Finantstegevuse analüüs.

Pikaajalised kohustused kokku 1 490 833 807 632 1 781 679 1 014 021 KOHUSTUSED kokku OMAKAPITAL Aktsiakapital 359 859 359 859 18 Kohustuslik reservkapital 35 986 22 855 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 184 484 95 100 Aruandeaasta kasum 16 675 102 515 597 004 580 329 OMAKAPITAL kokku KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL kokku 2 378 683 1 594 350 Konsolideeritud bilanss Eesti kroonides 31.12.2006 Lisa VARAD 6 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 46 216 029 1 Tuletisinstrument 2 599 464 15 Nõuded 59 876 521 2 Ettemaksed 801 426 3

Transpordiökonoomika
228 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Ettevõtte XXX finantsanalüüs

1 Puhaskäibekapital = käibevara – lühiajalised kohustused Ettevõtte XXX OÜ puhaskäibekapital: • 2012. aasta 446 877 - 171669 = 275 208 • 2013. aasta 393 696 - 119 800 = 273 896 • 2014. aasta 430 033 - 188 076 = 241 957 XXX OÜ puhas käibekapital on kõigil aastatel positiivne, see tähendab, et ettevõtte likviidsus on hea. Ettevõtte tegevus on stabiilne ning käibevahendite finantseerimiseks ei kasutata pikaajalisi kohustusi üldse; äritegevuse rahavood on tugevad. 1 Peeter Eomois, Finantsanalüüs ja –juhtimine I, loengukonspekt. 11 4. VARADE KASUTAMISE EHK EFEKTIIVSUSE ANALÜÜS Varade kasutamise analüüs näitab, kui efektiivselt ettevõte kasutab oma varasid. Varade kasutamise tulemlikkust iseloomustavad käibekordajad, mille leidmiseks võrreldakse

Finantsjuhtimine ja...
143 allalaadimist
thumbnail
11
xlsx

Finantsaruandluse-analüüs

Varad Käibevara Raha 7,648 17,588 Nõuded ja ettemaksed 1,119,867 1,128,908 Varud 4,644 5,749 Kokku käibevara 1,132,159 1,152,245 Põhivara Materiaalne põhivara 4,681 85,534 Immateriaalne põhivara 7,431 6,646 Kokku põhivara 12,112 92,180 Kokku varad 1,144,271 1,244,425 Kohustused ja omakapital Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 258 107 Võlad ja ettemaksed 505,990 582,563 Kokku lühiajalised kohustused 506,248 582,670 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 106 349,900 Võlad ja ettemaksed 0 8,920

Finantsanalüüs
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun