RAHVUSLIKU ÄRKAMISE JA LIIKUMISE KOHTA (0)

ARVESTUSLIK TÖÖ RAHVUSLIKU ÄRKAMISE JA LIIKUMISE KOHTA. Ülesanne nr.1 Selgita mõisted: Ärkamisaeg-oli 19.sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku 
eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb 
rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus.   Palvekirjade aktsioon- oli 19.sajandi levinud talurahva liikumise vorm, mis
avaldus Venemaa keskvalitsusele palvekirjade esitamisega.   Vanavarakogumine- J. Hurda poolt alustatud rahvaluule kogumine.  Eesti Aleksandrikool- oli aastal 1888-1906 Põltsamaa lähedal Kaarli 
mõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli 
kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Venestamine- on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.
Venestamine oli Venemaa Keisririigi ametlik ja NVSL mitteametlik poliitika. Ülesanne nr.2  Kes olid ja millega jäädvustasid oma nime ajalukku järgmised 
isikud:  Johan Köler- oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega 
maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka 
eestiainelisele olustikumaalile.  Juhan Leinberg- oli eesti talupoeg, karismaatiline usutegelane, 
maltsvetlaste usuliikumise rajaja ja juht. Friedrich Georg Magnus Berg- oli Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja 
tõuaretaja, leidur, krahv, Sangaste mõisnik, Sangaste lossi ehitaja.   Jaan Adamson- oli eesti koolimeister ja organist, eesti rahvusliku liikumine
tegelane, Eesti Aleksandrikooli mõtte peamisi algatajaid.   Karl Morgenstern- oli keiserliku Tartu Ülikooli kõnekunsti, klassikalise 
filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professor. Ta oli Tartu 
Ülikooli raamatukogu esimene direktor ning Ülikooli kunstimuuseumi 
rajaja.  Enn Uuetoa- oli eesti laevakapten. Tuntud laiemalt Eesti mereajaloos kui 
metskapten Kihnu Jõnn. 


Karl Ernst von Baer- oli loodus- ja arstiteadlane, polühistor, kirjeldava ja 
võrdleva embrüoloogia rajaja. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste 
uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku.  Adam Peterson- oli eesti 19.sajandi rahvusliku ärkamisaja silmapaistev 
tegelane. Ta koostas ja esitas keisrile 1864a. suurpalvekirja.  Otto Wilhelm Masing- oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähte tooja eesti 
kirjakeelde.  Ülesannenr.3 Täida lüngad Eestlaste rahvustunde äratajateks said arstiteadust õppinud         F.R    .     Kreutzwald       ja   F.R. Faehlmann   . Eepose „Kalevipoeg“ esmatrükk ilmus     1861    a. (3).
Rahvusliku liikumise algaastate kesksemaks kujuks sai Pärnu kandis tegevust 
alustanud   J.V Jannsen , kellele oli toeks tütar   L. Koidula   . 1865.a. asutati nende algatusel 
Tartus   Vanemuine. Samal aastal alustas Tallinnas tegevust     Estonia    
selts. 18.-20.06.     1869    aastal toimus Tartus esimene eestlaste 
üldlaulupidu. Esinesid üksnes   meeskoorid   ja    orkestrid   . Üldjuhtideks olid     J.V. Jannsen     ja     A. Kunileid   .  Avakõne pidas noor usuteadlane     Jakob Hurt     .Kanti ette ka    Paciuse  
poolt loodud praegune Eesti Vabariigi hümn, millele oli sõnad teinud    J. 
V. Jannsen      .  1870.a. sai rahvusliku liikumise liidriks    Jakob Hurt     . Tema kirjutatud 
„Pildid isamaal sündinud asjust“ oli esimene     väärikas    käsitlus. 1871.a. valiti 
ta    Aleksandrikooli   peakomitee presidendiks ja 1872.a. vastasutatud teise 
olulise üle-eestilise organisatsiooni    Kirjameeste Seltsi    esimeseks presidendiks. Rahvusliku 
liikumise radikaalsema tiiva etteotsa tõusis 1870.aastate lõpus     C.R. Jakobson     
1868.a. pidas ta „Vanemuise“ seltsis oma esimese       kõne     . Ta ostis endale     Kurgja   
talu, juhtis Pärnu ja Viljandi      põllumeeste     seltse, kirjutas rea 
kooliõpikuid, näiteks


     Kooli Lugemise raamat    ja andis välja demokraatlikku ajalehte    
Sakala     . Ülesanne nr.4 Kelle lausutud on järgmised sõnad ( lisapunktid, kui lisate millal 
ja seoses millega need sõnad lausuti): 1. „Tere, armas eesti rahvas!“- JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (KUULUTAS 
ÄRKAMISAJA ALGUST).  2. „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks.“- GUSTAV SUITS (Ei 
mäleta millal, kuid oli öeldus siis kui ta kuulus seltsi Noor-Eesti).  3. „Kuna me ei saa kunagi suureks jõult ega arvult, peame saama suureks
kultuurilt!“- JAKOB HURT 4. „Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku 
endale otsida?“- KRISTJAN JAAK PETERSON 5. „Mu isamaa on minu arm, kel südant andnud ma…“- GUSTAV 
ERNESAKS 6. „Meie ei saa mitte aru, mispärast meil eestlastel, kes me oma enese 
maa peal elame, nii sama poliitika õigust ei pea olema kui sakslastel, kes meie sekka hiljem
elama on asunud.“- CARL ROBERT JAKSOBSON 7. „Seitsesada aastat ühiselamist sakslastega ei ole meid saksaks muuta 
ja tõsiseks teha jõudnud; ei saa ka teine seitsesada pärast meid seda tegema“- JAKOB 
HURT  Ülesanne nr.5 Iseloomustage lühidalt järgmisi väljaandeid : „Maarahva Näddala – Leht“- sisu oli mitmekesine: sõnumitele, mis 
puudutasid ametlikke käske ja korraldusi, lisandusid geograafilised 
kirjandused õpetlikud kirjutised, keele, kirjanduse ja haridusprobleemide 
käsitlused. „ Ma-ilm ja mõnda, mis seal leida on“- põhisuund oli hariv-valgustav, 
eristas saksalähtelisi mugandusi ja Kreutzwaldi enda kirjutisi ning praktilisi
õpetusi ja nõuandeid. 


 „Eesti Postimees“- oli ilmumine algusajal Eesti tähtsaim leht, äratas 
rahvustunnet, ärgitas haridust omama ja talusid päriseks ostma, kuid oli 
mõisnikesõbralik. „Sakala“- oli 1878 kuni 1882 aastal üle eestiline tähtsus, ta oli radikaalse 
suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja.    „Virulane“- kujunes pärast Sakalat, kõige paksem ja silmapaistvam eesti 
ajaleht 19.sajandil. Esmakordselt eesti ajakirjanduse ajaloos hakati 
avaldama olukorrast, tööpuudusest ja streikidest Kreenholmis ja Kunda 
tehastes.   „Olevik“-  oli edukas juba oma esimesel ilmumisaastal. Pärast C. R. 
Jakobsoni suma ja Sakala taandarengut oli tegemist kõige paremini 
toimetatud rahvusliku ajalehega.  Ülesanne nr.6 Lahenda allikaülesanne Lähtudes etteantud tekstidest ja kasutades ka oma teadmisi, 
vastake teksti lõpus olevatele küsimustele. KÜSIMUSED: 1. Võrrelge J.Hurda ja C.R.Jakobsoni põhiseisukohti. Milliseid sarnasusi ja erisusi täheldate? 2. Mispärast keeldus J.Hurt koostööst C.R.Jakobsoniga? 3. Kuidas C.R.Jakobson argumenteerib oma suhtumist religiooni? 4. Millist mõju avaldasid J.Hurda ja C.R.Jakobsoni erimeelsused 
rahvuslikule


liikumisele? 5. Mida Teie isiklikult arvate J.Hurda ja C.R.Jakobsoni lahkhelidest? 6. Kelle seisukohad on Teile vastuvõetavamad? Miks? 7. Kas ja kuidas oleks võinud lahkhelisid ületada? VASTUSED:  1. Jakobson oli radikaalselt meelestatud ja taotles esmalt õiguste kätte võitlemist ja alles siis hariduse kõrgemale tasemele viimist. Jakob
Hurt arvas, et esmalt peab saama suureks vaimult ja alles pärast
võiks   mõelda   omariiklusele   andmisega,   kuniks   Jakobson   hakkas
baltisaksa tagurlike vaadetega ründama ka religiooni.  2. Hurt ei saanud religiooni osas Jakobsoniga  kuidagi nõustuda ja ta tegi katset „Sakala“ seisukohta muuta ja ka sellest ei tulnud midagi
välja.  3. Jakobson   pidas   olulisemaks   edenemist   poliitika   ja   üle   kõige majanduse alal.  4. 1878a. toimus Tartus J. Hurda toetajate koosolek, kus võeti vastu programm,   mille   järgi   tuleb   võidelda   nii   saksastumise   kui   ka
venestumisega.  5   ja   6.   Isiklikult   arvan   ja   rohkem   meeldivad   Hurda   vaated,   kuna   need
tunduvad   neutraalsed.   Näiteks   toob   välja   selle,   et   Tartus   toimunud
koosolek,   kus   võeti   vastu   saksastumise   kui   ka   venestumise   vastu
programm,   vastupidiselt   Jakobsonile,   kes   üritas   peale   suruda   vaid
saksastumise vastaseid plaane.  7.  Kui mõlemad töötaksid ühe eesmärgi nimel ja koostöös.  Ülesanne nr.7 Iseloomustage järgmiste rahvusliku liikumise liidrite 1)vaateid ja
2)tegevust (2 aspekti!) Johann   Voldemar   Jannsen-   Kirjanduslikult   tegevuselt   on   peitslike
vaadetega Jannsen väga lähedane õpetliku- sentimentaalsele ajajärgule.
Tema   ilukirjandusliku   toodangu   peamiseks   eesmärgiks   oli   rahvast
valgustada, õpetada, harida.  Jakob Hurt- oli väga tõsiusklik ja pidas usku ja kõlblust kultuurrahva juures
sama oluliseks kui teadmisi. Hurt rõhutas üle kõige „vaimse elu tähtsust“.
Hurt   pidas   näiteks   valeks,   et   Jakobson   üritas   baltisakslaste   ülemvõimu
kaotada otsides toetust Vene keskvõimult. 


Villem Reimann- läks ajalukku kui rahvusliku mõõduka suunaja liidreid ja
vaimseid   suunajaid,   iseseisvumiseelsel   ajal.   Reimanni   idealism,
etnotsentrism kaldumine pietismi ja askeetlusse, vägivalla eitamine.  August   Jakobson-   on   kodumaise   stalinismi   ühe   peamise   tugisambana
jätnud   meie   kirjanduslikku   üsna   negatiivse   jälje,   oma   loomingus   oli   ta
klassivõitlusliku   „sotsialistliku   realismi“   arendajana   lausa   vapustavalt
püüdlik ja visa.  Ülesanne nr.8 Loetle   Eesti   Vabariigi   riiklikud   sümbolid,   mis   pärinevad
19.sajandist ja tõesta oma seisukohta. VASTUS: Eesti lipp, riigivapp ja Eesti hümn.  Ülesanne nr.9 Selgita lühendid:  EÕS- Eesti Õigekeelesussõnaraamat  EÜS- Eesti üliõpilaste Selts
 EKmS- Eesti Kirjandusmeeste Selts Ülesanne nr.10 Koosta arutlev kokkuvõte rahvuslikust ärkamisest/liikumisest, 
tuues välja selle perioodi erakordse olulisuse omas ajas ja aktuaalsuse praeguses 
maailmas. VASTUS: Rahvuslik liikumine ehk ärkamiseaeg- tähendab Eestis peamiselt 
1860-1880 aastaid. Aktiivsemad olid lõpuaastad, kui venestamine sellele 
lõpu teha üritas. Ärkamisaja eelduseks oli see, et siis tekkis rahva kihte, 
kes olid majanduslikult sõltumatud. Ärkamisaja tähtsamad sündmused 
olid ajalehtede „Perno Postimees“, „ Eesti Postimees“, ja „Sakala“ ilmuma 
hakkamine. Seltside „Vanemuine“ ja „Estonia“ loomine. Eesti Kirjameeste 
Seltsi asustamine ja Eesti eepose ilmumine.