Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile - sarnased materjalid

rahvuskultuur, kultuurilis, uurimist, jansen, hoog, estofiilid, kultuurile, petaja, estonians, jannsen, rahvuslus, faehlmann, imalikuks, rgne, president, riigikord, rand, hurt, ratajad, awakening, jakobson, perno, ethnic, identity, haridusk, ndinud, avardus, taustinfo, 1184, juta, postimees, millistel, 1859, risorjus, vitada, evani, kajasta, smithi
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF)

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

võimalikuks massitiraazid ja üksiknumber muutus odavaks, kui tekkis ajakirjandustööstus. Teised professionaalsuse kriteeriumid tulevad esile alles 20. sajandil. Varasem ajakirjanik Eestis Episoodilise ajakirjanduse tekke taust Eesti ajakirjanduse episoodilise tekke ajajärku langes pärisorjuse kaotamine Liivi- ja Eestimaa kubermangudes, perekonnanimede andmine, muutused mõisate majandamises (põllumeeste seltsid). Olulist rolli mängisid ka baltisakslastest estofiilid (Rosenplänteri keeleajakiri ,,Beiträge ..." ("Lisandusi eesti keele täpsemaks tundmiseks", ilmus 2 korda aastas, 1813-1832; koondas eri põlvkondade estofiile) ja 1836 ajalooprof. Friedrich Georg von Bunge asutatud nädalaajakiri ,,Das Inland" ("Kodumaa"), millele tegi 1837-45 rohkesti kaastööd Kreutzwald). Kõrgemad seisused olid haridusele avatud ja hakkasid huvi tundma põlisrahva väärtuste vastu, suutmata nende arenguteed objektiivselt määrata (maarahva mõningane harimine ja

Sotsiaalteadused
67 allalaadimist
thumbnail
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist käisid ka eestlased sõjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel (Rootsi pealinnas Sigtunas). Töö-, tarbe- ja majapidamisriistadeks olid peamiselt kivi-, raud-, puit- ja rantkirved, luust noole- ja harpuuniotsad, mõõgad, nooled, sirbid, savinõud, niinest vakad, käsikivid, konksadrad jpm. Muistsete soome-ugri hõimude kultuurile olid omased kujutlused amaanist ehk nõiast, kes võis oma erakordse hingejõuga mõjutada (nõiduda). Oli kujutlus ka vägevatest loomadest, keda austati inimeste esivanematena ja kelle hingi tuli lepitada nende tapmise puhul (nagu Põhja rahvaste karutapmise rituaalid). Keskne koht muistses usundis oli surnutekultusel. Surnute hauatagust elu kujuteldi jätkuvat samasugusena nagu maapeal. Et surnuid arvati

Eesti ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja

Kultuurilugu
125 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

hinnanguid, suhteliselt kasutatav raamat. Välis-Eesti Evald Uustalu. The History of Estonian People. London 1952, Eesti rahva ajalugu, Tallinn 2005 Eesti Vabariik 1918-1940, koostanud Evald Uustalu, 1968 ­ kästles peaaegu kõiki valdkondi, fotomaterjal, arvatavasti omariikluse aja parim üldülevaade kuni tänase päevani Arthur Võõbus. Studies in the History of the Estonian People I-X, Stockholm 1969- 1984 ­ käsitles eelkõige usuelu. Toivo Raun. Estonia and the Estonians. Stanford 1987 Märt Raud. Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu, Toronto 1953. Heas mõttes omapärane raamat. Õigustab Pätsi. Eesti Vabariik Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koostanud Silvia Õispuu, Tallinn 1992 ­ Esimene katse Nõuk järgsel ajal anda tasakaalustatud, õigustatud hinnangut 20. sajandile eestlaste vaatepunktist. Jüri Selirand, Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Muinasajast maailmasõjani, Tallinn 1996

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.

Saksa ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

Vesi ei keenudki veel, kui üks rahvas oli juba kohal – eestlased. Eestlased said Vanaisa keele ja tema esimeseks rahvaks. Siin tõstetakse eesti rahvas jumala äravalitud rahvaks, saavad jumakakeele (piiblimotiiv). Kõige enam on tähelepanu pühendatud hilinejatele, kes kogunevad päeva lõpus katla juurde – sakslased, venelased, lätlased. Muistendite jutustamisel on raam. Faehlmann toob välja raskused, mida muistendite uurijat segavad, uurimist takistavad: nimelt eestlane ei taha sakslasele oma muinaslugusid jutustada (st oma paremast minevikust ei räägita selle hävitajaga), Muistendites osutatakse ka Kalevipoja kujule põgusalt. Kalevipoeg on eestlaste jumalikku päritolu kuningas. Faehlmann jutustab ühel ettekandel ümber Kalevipoja narratiivi

Eesti kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
72
doc

Eesti uusaeg (1710-1900)

EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
31 allalaadimist
thumbnail
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
151 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema.  o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse

Ajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad paremini

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

Meditsiini ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

12. Eepos ,,Kalevipoeg" saamislugu. 13. Sakala ilmumine. 2. 1840. -50. aastate talurahvaliikumised sünnitasid eesti talurahva hulgas naiivse keisri-orientatsiooni, mis jäi püsima veel järgnevatelgi aastakümnetel. 1864. aastal alustas Holster taluperemees Adam Petersib koos Peterburis maineka kuntsnikuna teguseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tõmmata tsaarivalitsuse tähelepanu siinse talurahva probleemidele. 3. Johann Voldemar Jannsen. Rahvusliku liikumise algusaastate kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud J. V. Jannsen (1819-1890). Möldri poja lapsepõlv möödis veskis, seal sai ta ka endale hea kõnepruugi ja huumorisoone. Pärast kihelkonna kooli võttis kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama. Janseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis enam, kui kümmekond aastat 1857. aastal hakkas Pärnus ilmuma nädalaleht "Pärnu Postimees". 4

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

kallal paralleelselt lõuna-eesti, põhja-eesti ja saksakeelse tekstiga. "Uus eestikeelne lauluraamat" (1656) sisaldas edasiarenenumat kirikulaulu värsitehniliselt. Kõrvuti kirikukirjanduse muretsemisega tekkis vajadus ka eesti keele grammatika järele, mis süstematiseeriks keele grammatilist ja sõnavaralist ainestikku. Stahl 1637, Gustlaff 1648, Göseken 1660, tolleaegne kirikukirjandus ja grammatikad ei jõudnud veel talurahva kätesse. Kirikukirjanduse tõlkimise-avaldamise järgmine hoog tuli Liivimaa kindralsuperintenendi Johann Fischeri tegevusega, koondas enda ümber Lõuna-Eesti pastoreid, kes oskasid eesti keelt, viljakamaiks isa Andreas ja poeg Adrian Virginius. Andreas, hea eesti keele tundjana tõlkis Uue Testamendi lõuna-eesti keelsesse murdesse ning osa Vanast Testamendist. See eeltöö oli abiks pojale Adrianile, 1683. aastal kutsus Fischer Riiga endale abiliseks Adrian Virginiuse, kes toimetas

Kirjandus
188 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu
4 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

4 XII. 7. SEMINAR Füsioloogia Termini ,,füsioloogia"3 võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Jean Fernel (1497-1558). Enne seda ja hiljemgi (seni kuni uus termin 19. sajandil kinnistus), oli tegemist pigem anatoomiaõpetuse funktsionaalse küljega. Alles 19. sajandil kujunes välja füsioloogiaõpetus, milline tegeles elusorganismide funktsioneerimise (toimimise) uurimisega. (Siinkohal peeti silmas eeskätt elavate organismide uurimist, mitte taimefüsioloogiat). 19. sajandil toimus füsioloogia sees diferentseerumine ning kujunesid sellised teadusharud, nagu biokeemia, farmakoloogia, biofüüsika, endokrinoloogia ja neuroteadused. 19. sajandil sündis ka taimefüsioloogia. Antiikajal võib füsioloogilist lähenemist ära tunda arutlustes kehasoojusest ja vereringest. Nt Aristotelese arvates asunuks südames hing, sealt lähtunuks kehasoojus ning seal tekiks elujõud

Meditsiini ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Eesti kultuurilugu- eksamiks

ja stiilipuhtust. Eesti kirjanduses on klassitsismi mõju märgata K. J. Petersoni luules. ·Karl August Senff- 1770-1838. Oli Tartu Ülikooli joonistamisõpetaja 1802­1818 ja professor 1818­1838. Oma eriala õppis ta Leipzigi, Halle ja Dresdeni koolides. Ärkamisaeg ·Esimene üldlaulupidu Tartus- toimus 18.­20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Laulupeol osales 4 orkestrit 56 puhkpillimängijaga ja 822 lauljat ehk kokku 878 esinejat. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. ·Eesti Kirjameeste Selts- oli Tartus aastail 1871­1893 tegutsenud kirjandusselts. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas kirjandusvõistlusi

Eesti kultuuriajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

toomingad, tammed jt.)  18. sajandil rajati ohtrasti mõisaparke, mis olid eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel  Klassikaline looduskaitse sündis alles 19. sajandil, mil akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati Euroopas leiduvate erakordsete loodusobjektide ja loodusmälestiste ning Ameerikas säilinud ürgsete alade esteetiline, eetiline, hariduslik ja usundiline tähtsus kaasaegsele kultuurile. Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O.W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F.R. Kreutzwaldil, J.W Jannsenil ja C.R. Jakobsonil.  1853- Eesti Loodusuurijate Selts  1910- Vaika Linnukaitseala, esimene looduskaitseala Eestis

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti kultuuri alused ja tähendus

Faehlmann, Dietrich Heinrich Jürgenson, Friedrich Georg von Bunge, Alexander Friedrich von Hueck, Friedrich Kruse ja 2 kooli- ning 12 kirikuõpetajat. Seltsi esimeseks presidendiks sai Carl Heinrich Constantin Gehewe. Seltsi tegevus toimus saksa keeles. · 1857-1861- algas rahvuslik ärkamine. "Kalevipoja" ilmumine ÕES-i toimetistes · 1857- Eesti järjepideva ajakirjanduse algus Pärnu Postimehe ilmumine. JV Jannsen · 1869- toimus Eesti esimene üldlaulupidu · 1872- Eesti Kirjameeste Selts ­ e kooliõpetajad. Arendada keelt ja kult-i. Edendas rahvaluule kogumist. Rahvusliku liikumise allliikumine. · 98 pKr- P.C.Tacticus ,,Germaania" Kirjeldas rahvaid, kes jäid Rooma impeeriumist põhja poole. Barbareid, mitte-kult. Aesti. Baltihõimude eellased. actiuse germanias kirjeldati rooma impeeriumi ümbritsevaid hõime ning põhja poolsete hulgas on ära

Eesti kultuuri alused ja...
99 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Eesti uusaeg

aluseks olema ratsionaalne mõistus/mõtlemine. On öeldud, et ratsionalistide töö tulemusena usk muutus moraaliõpetuseks (lunastused ja asjad jäid tahaplaanile). 11. Haridus- ja kultuurielu 18. sajandil ja 19. sajandi algul. Rahvaharidus. Eestikeelne Piibel. Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjandus. Kirjastamine ja trükikojad. Baltisaksa valgustusajastuvaimuelu. Eestikeelse ajakirjanduse algus Talurahva kultuur rajanes pmst kohalikule kultuurile, talurahva aastasadade pikkused traditsioonid. Peamine välismõju oli kristlus (rooma katoliiklus) ja altes 17. saj luterlus, mis talurahvakultuuri mõjutanud. Eesti aladel alati tähtis olnud kihelkondlikud eripärad (kõnekeeled, murrakud, rahvariided, rahvakombed). Baltisaksa kultuuri selgelt mõjutanud saksa keel ja kultuur kesk-euroopast. Küll ag , oli ka erinevusi. Mis neid kahte ühendas 18 ja 19 saj oli lutherlus. Nt eestlased ja sakslased ppidid

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 1800-1857 Perno Postimehe ilmumine. Esmatähtsad eestlaste tuleviku loomisel olid keele areng ja minevikukäsitlus. Eelärkamisaja I periood u 1800-1830. Estofiilide tegevus eesti kultuuri arendamisel. Eesti keele uurimine, eestikeelne kirjasõna. Nimekaimad estofiilid: Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) ­ Pärnu Elisabeti koguduse pastor. Andis välja eestikeelset ajakirja. Ilmselt tänu sellele ajakirjale huvitus eesti kultuurist rohkem ka Kristjan Jaak Peterson. Johann Philipp von Roth (1754-1818) ­ Kanepi pastor. Erakordne õnneliku eluga mees. Mõjutas kogu Liivimaa kubermangu kultuuri- ja koolielu. Ilmselt pani oma kihelkonnas esimesena eestlastele perekonnanimed. ,,Tarto Maa Rahwa Näddali- Leht". Koolide arendaja Lõuna-Eestis.

Kultuurilood
195 allalaadimist
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

See tähendab seda, et kui me ajas liikuda ei oska või seda me ei mõista, siis Universumi täielikku füüsikalist mõistmist ei saa olla. Füüsika areng jäi pikka aega kinni kvantmehaanika ja relatiivsusteooria näilisesse müstikasse. Ajas rändamise teooria on nende kahe teooria edasiarendus ja samas ka nende „ühendteooria“. Seda on vihjatud isegi ajakirjas „Imeline teadus“ ( Nr 10/2014, lk. 88-95 ), kus kirjutatakse: „Pärast aastakümnetepikkust uurimist ei ole füüsikutel ikka veel õnnestunud ühendada neid kahte teooriat ( relatiivsusteooriat ja kvantmehaanikat ), millel põhineb tänapäeva füüsika, aga mõistatuse lahendus võib olla peidetud just ajarände küsimusse.“ Ajamasina loomine on füüsika edasiseks arenemiseks sama oluline nagu seda oli 19. sajandi lõpus avastatud valguse kiiruse konstantsus vaakumis. Maailmataju projekti jaoks on oluline mõista seda, et mis on Universumi füüsikaline olemus

Üldpsühholoogia
113 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Haridus Eesti kultuuris

ääremaile ja et sealt äratulekut ei taheta enam siduda saksastumise ning kõrgemasse seisusesse pürgimise nõudega. Hakati koguma raha eestikeelse Aleksandrikooli asutamiseks. 1880. aastate lõpuks tuli kätte aga Baltimaadele käivitatud totaalne venestusprogramm mille tõttu tõmmati kriips peale Aleksandrikooli kavatsustele. Omakeelse hariduse nõue jäi edaspidi päevakorda lahendust ootama. 1865. aastal asutas Johann Voldemar Jannsen, eesti ajakirjanduse rajaja, Tartusse lauluseltsi ,,Vanemuine". Samal aastal asutati Tallinnas ka ,,Estonia" selts. Tekkisid ka põllumeeste seltsid ning laulu- ja mänguseltsid. 1872. aastal loodi üle-eestiline organisatsioon ­ Eesti Kirjameeste Selts, mille esimeseks presidendiks valiti Jakob Hurt, kelle juhtimise all tegutseti edukalt eesti keele uurimise, nn. uue kirjaviisi (see on meil kasutusel tänini) propageerimise, raamatute kirjutamise ja vanavara korjamisega.

Haridus eesti kultuuris
212 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused.......................................lk8 Jakob Hurt.......................................................................................lk10 Lydia Koidula....................................................................................lk11 Rahvuslik liikumine 1870. aastatel...........................................................lk12 C. R

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM R

Kunstiajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
31 allalaadimist
thumbnail
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni...
32 allalaadimist
thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

Kunstiajalugu
937 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti ajaloo historiograafia

Ajaloo toimkond . eesti ajaloo uurimine ja propageerimine, üle 1000 liikme, ka väljaspoolt Eestit inimesi. Ajaloo toimkond ka Eesti Vabariigi aastakümnetel, ülevaatlikum Eesti ajaloo kirjeldamine, tehti eeltööd aga suure teosed kirjutamiseni jõuti teistel oludel. Mihkel Kampmann (1867-1943) pedagoog, koolikirjanik ja kirjandusloolane. Püüdis kooliõpetusse tuua kodulugu, lähema ümbruse uurimist. Kirjandusloolasena on tal suured ideed. Eesti vanem ilukirjandus, ilmus 1908. Eesti kirjandusloo peajooned I-II, ilmus 1912-1913, III-IV ilmusid 1923-1936 ja Eesti ajaloo õpik 1919. Johan Kõpp (1974-1970) kiriku- ja haridustegelane. Villem Reimani noorem ameti- ja mõttekaaslane. Eesti Kirjanduse Selts (asut 1907), ajaloo toimkonnas juhtimine Kõppule. Eesti haritlaskonna ja hariduse ajaloo uurijaid. Kuni 1930. aastate lõpuni

Ajalugu
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun