Leidsid, et loogika ja tunnetuse õp eesmärgiks on õpetada ini vooruslikult elama. Tunnetus õp - stoikude järgi põhines kogu maailma tunnetus meelelisel tajul. Väitsid, et ini hing on sündides puhas leht. Kõik on võimalik saavutada kasvatusega. Meeleline tunnetus ei peta. Need on loomulikud mõisted. Kui ini rakendab ka mõistus, siis tulemus on teaduslikud mõisted. Loomulikud mõisted on täpsemad ja õigemad. Loogika õp võtsid kogu loogika õp üle Aristoteleselt, kuid nad leidsid, et see on liiga keeruline. Näit kategooriate õp leidsid nad, et olulised on 4 kategooriat: substanss- asja olemus; omadus-kvantiteet ja kvaliteet; laad-kõik omadused peale kval ja kvan; suhe või vahekord-asja või olendi suhted teiste nähtustega. Stoikude looduse ja ini käsitlus Nad väitsid, et loodus ja vaimne maailm on ühtne tervik. Kuna kõik roomlased olid materialistid, siis rõhutasid nad looduse tähtsust. Ideemaailm oli sekundaarne. Propageeriti monotismi
Usuvabadust ei olnud kõik pidid olema ateistid ning kirikus käia ei tohtinud. Õigus valida ja olla valtud puudus, valimisvabadust ei olnud. Arvamust ei tohtinud avaldada seega ka sõnavabadus puudus. Vabadust reisida ei olnud võis reisida ainult NSV piires. Kõik see, mis tänapäeval tundub nii tavaline puudus sellel ajal. Minu jaoks on kõige tähtsamal kohal vabadus ennast arendada, õppida, töötada lugeda raamatuid jms. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt küsiti: ,,Mis vahe on haritud ja harimatul inimesel?" Too vastas: ,,Samasugune vahe nagu elus või surnud olemisel." Haritud inimene oskab unistada alati millestki enamast ja suudab oma unistused ka täide viia. Harimatu inimene ainult kadetseb neid kellel läheb hästi ja tunneb rõõmu kui kellegil läheb temas halvemini. Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata seda või
Isoleerituse tunne võib olla väga ebameeldiv ja depressiooni tekitav. Suhtlemine on inimlik ja meeldiv tegevus, kuid on ka mitmeid erandeid. Näiteks autismi põdevatele inimestele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. Nad ei talu rambivalgust, nad tunnevad end seltskonnas ebamugavalt. Sellegipoolest kinnitab erand reeglit. Me vajame enda kõrvale omataolisi ning suhtlemine on täisväärtuslikuks eluks vajalik. Üks tore ütlus Aristoteleselt on veel selline: "Hea algus on pool võitu." Tihtipeale leiavad inimesed end lootusetutes olukordades. Näiteks selle essee kirjutamine tundus alguses väga keeruline, häid mõtteid peas ei olnud ning hilise kellaaja tõttu ei olnud ka jaksu. Sellegipoolest tuleb end kokku võtta, mida ma ka tegin, ning alustada tööga. Kui internetis informatsiooni otsides leidsin palju huvitavaid mõtteteri ja Aristotelese ideid meid ümbritsevast, hakkas mõte juba jooksma
Arendt ei loonud oma poliitikat kui vahendit individuaalsete eelistuste rahuldamiseks ega ka. Tema poliitika kontseptsioon tugineb pigem aktiivse kodakondsuse ideele, see tähendab kodanikuaktiivsuse väärtust ja tähtsust ning kõikide poliitilist kogukonda mõjutavate küsimuse kollektiivset arutamist. Kui on olemas traditsiooniline mõtteviis, millega saaks Arendit idenfitseerida, oleks see klassikaline traditsioon, mis põhineb kodanikuvabadusel, mis pärineb Aristoteleselt. Selle traditsiooni järgi leiab poliitika oma autentsuse, kui kodanikud kogunevad ühises ruumis, et arutada ja otsustada kollektiivseltt mureküsimust. Poliitilist tegevust hinnatakse mitte sellepärast, et see võib viia kokkuleppe saavutamiseni või ühisele arusaamale heast, vaid seepärast, et see võimaldab igal kodanikul oma seisukohta väljendada, mis arendab kohtusüsteemi suutlikkust ja saavutab kooskõlastatud tegevuse abil poliitilise efektiivsuse.
· Kooslused · Fenoloogia Bioloogia ajaloost Mõiste "bioloogia" elusorganisme käsitleva teaduse nimetusena võeti kasutusele 19. sajandi algul. Varasemaid bioloogilisi uuringud tehti üldise loodusteaduse, filosoofia või meditsiini raames. Vanaaja bioloogilised teadmised ja uuringud olid peamiselt kirjeldavat laadi, ehkki pakuti välja ka (tänapäeva mõistes naiivseid) seletusi eluprotsesside põhjuste kohta. Olulisemaid kirjutisi on teada Theophrastoselt, Hippokrateselt, Aristoteleselt, Plinius Vanemalt, Galenoselt jt. Keskaeg tõi bioloogiasse vähe uut. Kvalitatiivne areng algas taas renessansiajal koos üldise huvi kasvuga loodusteaduste vastu. Väga oluliseks sammuks oli mikroskoobi leiutamine 17. sajandil, mis võimaldas vaadelda väiksemaid eluvorme ja avastada organismide rakulise ehituse. 18. sajandil jätkus maailma bioloogilise mitmekesisuse kirjeldamine ning arvelevõtmine, mis viis organismide teadusliku süstemaatika väljatöötamiseni, millele
usuna. 5. Aleksander Suur Temaga algab uus ajajärk, hellenismi mõjud. Pärsias saab see pisut varem läbi Partia riigiga. Aleksander vallutas Pärsia nelja aastaga, ta is Philippos II sõdis kreeklastega. Pole päris selge, miks Aleksander vallutama hakks, pakutakse kahte põhjust: · plaanid vallutusteks juba enne valmis või · ei jäänud muud üle, kuna võlad ja suur sõjavägi, kellel polnud midagi teha. Aleksander sai tollase maailma parima hariduse Aristoteleselt. -5- Jõudis sõjategevusega suht kiirelt Indiasse. Sai ise kultuuriliselt pärslaseks, pärslased kõrgetel kohtadel. Sureb pärast pikemat joomisperioodi ja riika laguneb 20 aastaga, sellest tekkivad üksused saavad nimed oma valitsejate järgi: Ptolemaiosed, Selukiidid 6. Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam Kõrgaeg 9-12 sajandil, mil kirjutati kõik islami väljapaistvad teosed. Klassikaline islam
tahab ja tahab midagi. Masendav. Nõudlus psühholoogide järele suureneks ning tõuseks suitsiidide arv, kui päeva lõppedes poleks seda väikest muinasjuttu, mis halli argipäeva veidi maagiat tooks. Millised on meie argipäeva muinasjutud? Sõbrad inimesed, kes oskavad Punamütsikesest pärit stseeni, kus kuri hunt Punamütsikese nahka pistab momentaalselt muuta katkendiks Lumivalgekesest, kus Lumivalgeke printsiga abiellub. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt pärineb mõte: "Vastumürk viiekümnele vaenlasele on üksainus sõber." Tõsi, inimene võib kaotada töö, kogu oma maise vara, kallima, ent kui tal on kasvõi üksainus sõber, kes temast hoolib ja teda toetab, pole ta veel üksi. Ja teadmine, et on olemas see keegi, kes kui prints valgel hobusel appi tõttab, kui kõik teised selja pööravad, on väga julgustav. Muusika. See on miski, mis suudab kõige masendavama päeva veidi helgemaks muuta.
18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. Aristotelese tähtsamad teosed on "Esimene filosoofia", "Kategooriad", "Esimene analüütika", "Teine analüütika", "Toopika, "Füüsika", "Nikomachose eetika", "Poliitika" ja "Poeetika". Meie ajani on
Kommunikatsiooni mõiste AJALUGU: Esimene analüüs pärines Aristoteleselt(hiljem retoorika). Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell. 1. Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine. Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu
Ta töötas välja ka esimese jaotusteooria. Ta nägi majandussüsteemi, kus suhtelised hinnad kujunesid põhiliselt tootmiskuludest ning kus nõudlus ja kasulikkus ei omanud suurt rolli. /1, lk 43/ 8 Kokkuvõte Majandust on uuritud ja käsitletud erinevatel ajastutel mitut moodi. Teadus on arenendu tihedalt filosoofide ja kirjanike koostööna. Tähtsamad ideed on tulnud Aristoteleselt, Platonilt, Adam Smithilt, Aquino Thomaselt ning David Ricardolt. Majandus on ka alati mänginud suurt rolli ühiskonna kujunemisel ja võimuvõitlustes. Erinevad võimud on pööranud tähelepanu nii vaesematele ,töölistele, kui ka jõukamatele ning nii tõusnud riigi etteotsa. Erinevad teooriad püsivad ka tänapäevalgi ning neid arendatake iga päev edasi. Tänapäeva ühiskond, eelkõige majandus, püsinevadki just antiikajast alguse saanud teooriatel, mida on täiendatud.
Kanti õiguste ja kohustuste teooria ning Kanti kategooriline imperatiiv 4. Teleoloogiline ja deontoloogiline suund eetikas 5. Moraali relativism 6. Tööga seotud eetilised probleemid töötaja, tööandja, personalivalik 7. Keskkond ja eetika 8. Arvuti ja eetika 9. Reklaam ja eetika 10. Eetikakoodeksid ja kutse-eetika Vastused 1. Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes
1. Eetika arengu ajalugu Kreeka keeles- ethos (komme, harjumus) On filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige ja vale vahel. Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes
Vastus : Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Üks vanimaidteoreetilisi distsipliine, ehk uurimis objektiks on moraal. Eetika käitumises peegelduv väärtuste süsteem (ld moralis, = kõlblus). Olulisemad küsimused: hea või halb? EETIKA (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. Eetika mõiste võttis teoreetilises arutluses kasutusele Aristoteles moraali aga Cicero (ld. mos, mores- komme). Tavaliselt kasutataksegi neid mõisteid läbisegi. Siiski eristatakse filosoofias nende mõistete tähendust: MORAAL -- kombelisus EETIKA -- teoreetiline arutlus moraali üle. Eetikateooria puhul on eraldi ka kaks aspekti: 1) iseenda olemuse teostamine ja 2) voorusliku inimese jäljendamine. 17) Mis on solipsism?
inimeste eluga? See ka 16) Mis on eetika ja millised on eetika olulisemad küsimused? Üks vanimaidteoreetilisi distsipliine, ehk uurimis objektiks on moraal. Eetika käitumises peegelduv väärtuste süsteem (ld moralis, = kõlblus). Olulisemad kõsimused: hea või halb? EETIKA (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea- halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. Eetika mõiste võttis teoreetilises arutluses kasutusele Aristoteles moraali aga Cicero (ld. mos, mores- komme). Tavaliselt kasutataksegi neid mõisteid läbisegi. Siiski eristatakse filosoofias nende mõistete tähendust: MORAAL -- kombelisus EETIKA -- teoreetiline arutlus moraali üle. Eetikateooria puhul on eraldi ka kaks aspekti: 1) iseenda olemuse teostamine ja 2) voorusliku inimese jäljendamine. 17) Mis on solipsism?
Archimedese teoseid. Vabadel hetkedel viis ta omavalmistatud seadmete abil läbi eksperimente. Professorid said tema õpingutest ja eksperimentidest peagi teada ja mõistsid need hukka tudengi jaoks oli isemõtlemine peaaegu ketserlus. Professorid kuulutasid, et kõik teaduslikud probleemid on Aristotelese poolt lõplikult lahendatud. Mil iganes tudeng dogmaatilise õpetuse vastu protestida söandas, lõptasid professorid vaidluse tsitaadiga Aristoteleselt: ,,Magister dixit" õpetaja on rääkinud (skolastikute viide Aristotelesele kui vääramatule autoriteedile). Ja jutul lõpp. Kuid Galileo näol oli tegemist noore tudengiga, kes oli piisavalt hulljulge, et professorite dogmasid omaenda katsetega proovile panna. Tema hulljulgust tuli ohjeldada, seda nii ülikooli hea maine pärast kui ka noormehe hinge heaolu nimel. Nad saatsid kirja Galileo isale. Vana muusik manitses
Lisaks sellele on veel olemas okasionalism, mille kohaselt Jumal sekkub pidevalt aktiivselt maailma ning kooskõlastab keha ja vaimu tegevust; ning parallelism (ettemääratud harmoonia teooria): keha ja vaimu kooskõla toimub algse ühekordse jumaliku kooskõlastamisakti tagajärjel. Kant sõnastab oma teoreetilise filosoofia põhiküsimuse lihtsalt: mida meil on võimalik teada? Teadmise all mõistab ta sealjuures sellist tunnetust, mis rahuldab juba Platonilt ja Aristoteleselt pärinevat teaduslikkuse ideaali, s.t. on rangelt universaalne ja paratamatu teadmine teadmine, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just nii ja ei saa olla teisiti. Pidades silmas seda, et sellisele teadmisele pretendeerisid erinevad teadused, sai Kant oma lähteküsimust konkretiseerida kolmeks küsimuseks: Kuidas on võimalik matemaatika? Kuidas on võimalik loodusteadus?
Kommunikatsioon on raadiouudised, töömäärused, sotsiaalkonstruktsionistlik ajalehereklaam, ja süsteemne aga konstruktivistlikud. ilmateated televisioonis või valgusfoori värvi muutumine. Ajalugu Realism(Rene Descartes) on seisukoht,et inimtunnetus Esimene kommunikatsiooni analüüs pärines filosoof annab võimalikult täpselt edasi temast(inimestest) Aristoteleselt (384- sõltumatut reaalsust. 322 eKr), kes töötas välja teooria, mis sai hiljem tuntuks Konstruktivism(Immanuel Kanti) on seisukoht, et meil retoorikana. puudub neutraalne juurdepääs meist sõltumatule Kommunikatsiooni uurimine algas seoses propaganda reaalsusele.Maailm mida me tunneme,on maailm mida uurimisega. me ise loome.
·kolm jumalikku: usk, lootus ja armastus ·neli inimlikku: tarkus, õiglus, kindlameelsus ja mõõdukus. Eetika on ellujäämise strateegia Väärika elu, loova suhtlemise ja koostöö aluseks on kõlblus. Kõlblus on väärtuste ja normide kogumik, mis määrab otstarbeka (hea) käitumise üksteise, ühiskonna ja looduse suhtes. Kõlbluse põhiprobleemiks on selgitada, milline on otstarbekas ja hea käitumine. Kõlbluse ajalugu on pikk ja esimene teaduslik määratlus pärineb Aristoteleselt (384 -322 e.Kr). Otstarbeka käitumise määratlus sõltub keskkonnast, kultuurist, ajastust, maailmavaatest, personaalsest hoiakust ja paljust muust. See on dünaamiline nähtus, mis muutub ajastust ajastusse ja kultuurist kultuuri. See on subjektiivne. · Eetika ülesandeks on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid · Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti e valik hea ja halva vahel · Mis on hea, mis halb? Kas hea on alati
al-Majusi tõestas, et emakakontraktsioonid on sünnituse põhjustajad. Ka Al-Zahrawi tegi obsteetrika valdkonnas mitmeid avastusi. Ta esimesena võttis kasutusele episiotoomia meetodi ja lõi selleks ka vastavad kirurgilised instrumendid. Islami arstide töödes on detailselt kirjeldatud ka keisrilõikeid. Embrüoloogia algeid on juba varastes islami tekstides k.a Koraanis. Ibn al-Nafis kritiseeris mitmeid eelnevaid selle valdkonna seletusi, mis pärinesid Aristoteleselt, Galenilt ja Avicennalt. Nimelt ta uskus, et mehe ja naise seeme segunevad ja tekib segunenud aine, mis on teatud iseloomuga, seejärel jumal annab sellele ainele hinge ja aine muutub embrüoks ning hakkab arenema. Farmaatsia valdkonnas on üks esimesi sellega tegelenud ja selle kohta kirjutanud moslemi arste al-Kindi. Oma selle valdkonna suurimas töös ,,De Gradibus" tõi ta välja matemaatika rakendamise kasulikkust meditsiinis ja eriti farmakoloogias. Temast algas matemaatilise
lõpetamata. Autor on selle kavandanud laiaulatusliku ülevaatena mitmetest riigikordadest nii kreeklaste kui ka mittekreeklaste, nn. Barbarite juures. Oma laadilt tahab olla ühtlasi võrreldavalt hindav. 5. retoorikat käsitleb samanimeline, kolmes osas kirjutatud uurimus. 6. kirjandusteoreetilisi küsimusi poeetika osas - seoses mõnesuguste esteetika-alaste probleemidega vaadeldakse lühikeses samanimelises uurimuses, mis näib olevalt ainult osaliselt ehtne. Peale ülaltoodud teoste on Aristoteleselt säilinud kirjutisi ka loodusteaduste alalt, milledes vaadeldakse pea kõiki tähtsamaid loodusteaduste valdkondi: füüsikat, astronoomiat, meteoroloogiat, psüholoogiat, zoloogiat ja botaanikat. Kuigi nad omavad tähendust autori maailmapildi tundmaõppimisel, ei oma nad filosoofia seisukohalt mainimisväärset tähendust. Seda huvipakkuvamaks osutuvad nad aga üldise teadusliku, eriti aga loodusteadusliku mõtlemise seisukohalt neile, kes tegelevad sellealase mõtlemise ajaloo uurimisega.
objektiivsus ja 3) süsteemina ülesehitatus. Kui “Prolegomenas” on arutluse all teadusliku tunnetuse võimalikkus, siis uurib Kant eelkõige tingimusi, millest sõltub teadmise objektiivsuse võimalikkus. Teadmise objektiivsus tähendab tema jaoks aga seda, et teadmine omab üldist ja paratamatut kehtivust reaalselt eksisteerivate objektide kohta. Selline arusaam oli kooskõlas teadmise ideaaliga, mis pärines juba Platonilt ning Aristoteleselt, ja eeldas teaduselt rangelt universaalset ja paratamatut teadmist – teadmist, mis fikseerib selle, et teadmise objekt on igalpool, igalajal ja kõikidel juhtudel just selline ega saa olla teistsugune. Tolleaegse üldise veendumuse kohaselt, mida jagas ka Kant, rahuldasid olemasolevatest teadustest neid tingimusi loogika, matemaatika ja uusaegne loodusteadus. Kuid loogika on puhtalt formaalne distsipliin,
käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgimise korral tagatakse riigi sunniga (Livental 1999:10). Õiguste kontekstis saab rääkida riigist kui õigusriigist. Õigusriigi mõiste kujunes välja XVIII XIX sajandi vahetusel. Idee iseenesest valitsema peab õigus, mitte üksikisik, riigivõim peab olema mõõdukas, kodanikuõigused olgu kindlustatud, valitsegu õiglus pärineb juba Platonilt ja Aristoteleselt (Sootak 1997:35). Õigust rakendatakse läbi õigusnormide ehk seaduste. Samas on sotsioloogid välja toonud mitmeid sotsiaalseid tegureid, mis soodustavad seaduste arvu kasvu. Põhiliste teguritena nimetatakse varanduslikku ebavõrdsust, tööjaotust, organisatsioonide mitmekesisuste ja kultuurilisi erinevus. Kõiki probleem püütakse lahenda õigusnormide abiga. Kui ilmneb, et mõne ühiskonnas tekkinud uue sotsiaalse suhte osas
universaalne objekt. See, mis eristab üksteisest erinevaid meile tuttavaid objekte, pole niisiis mitte puhaste arumõistete rakendamine neile, vaid see, et me saame neile rakendada aposterioorseid tajumõisteid. Me tajume nähtusi nende individuaalsetes erinevustes. Puhtad arumõisted seevastu on rakendatavad igasugusele objektile. Mõisteid, mis on rakendatavad igasugusele olevale, nimetas Aristoteles kategooriateks. Eelöeldu seletab, miks Kant selle mõiste Aristoteleselt üle võttis. Kategooria rakendamine seisneb niisiis selles, et kaemusmitmekesisuse ühendamise kaudu antakse tajutule objektiivsus. Veel enam, Kanti järgi poleks ka mingit kaemuse objekti, kui me ei annaks kaemusele kategooriate rakendamisega objektiivsust. Kui me ei tooks puhta mitmekesisuse ühendamise kaudu kaemuses esile objekti, poleks ka sellist tunnust nagu objektiivsus. Objekti esiletoomine kaemuses ja kategooriate rakendamine neile on Kanti
Irene ja Theodora - olid tugevalt ikonoduulide poolt, ning viimase käsul ikoonide austamine taastati. HARIDUS JA VAIMUELU o Konstantinoopolis 425 aastal asutatud kõrgem õppeasutus õpetas antiikeeskujudega sarnaseid asju, grammatika, filosoofia, retoorika, õigusteadus. Hiljem avati mitmeid sarnaseid koole, seega hilisem kultuurilangus ei mõjutanud Bütsants 'i haritust väga. Õpiti antiikteadlastelt, Aristoteleselt ja Platonilt, ning äratati huvi Läänemaailmas Kreeka antiikkirjanduse vastu. o Lihtrahvani need teadmised ei jõudnud, ent neile oli õppimiseks hagiograafia ehk pühakute elulood, mis olid väga populaarsed. Kõik pühakud sarnaseid loo poolest kõik sündisid, jätsid maised kiusatused, tegid imetegusid ja surid märtrisurma, ning nende matustel toimus imesid. SLAAVLASED JA VANA-VENE RIIK PÄRITOLU
filosoofide töid ristiusu põhimõtetega ning need kaks katset osutusid üllatavalt sarnasteks. Avicenna Avicenna (980-1037) oli väljapaistev araabia filosoof, paljude raamatute autor meditsiini, matemaatika, loogika, metafüüsika, muslimi teoloogia, astronoomia, poliitika ja lingvistika vallast. Tema raamat meditsiinist, pealkirjaga ,,Kaanon", oli Euroopa ülikoolides kasutusel rohkem kui viis sajandit. Suures osas oma töödest laenas ta mõndagi Aristoteleselt, kuid ta tegi Aristotelese filosoofiasse ka modifikatsioone, mis püsisid sadu aastaid. Avicenna analüüsis inimese mõtlemist, alustades viie eksternaalse meelega nägemine, kuulmine, puutetundlikkus, maitse ja lõhn. Seejärel postuleeris ta seitsme ,,internaalse meele" olemasolu, mis olid üles ehitatud hierarhiliselt. Esimene nendest oli harilik, tavaline meel, mis sünteesib välistelt meeltelt saadud informatsiooni
Sokrates uskus, et piisab sellest, kui inimene teab midagi heast ja õigusest, siis ta ka tegutseb vastavalt. Tegelikult ei pruugi see nii olla. Keskaegsetest arutlustest vaba tahte kohta võib järeldada, et see on vale, kuna inimene valib ise, mis on talle hea võib halb. Ettevalmistus, vastutusvõime, ühiskonna aktsepteerimine on kutse-eetika alused (Hippokratese arstieetika). Vooruste eetika Vooruste eetika pärineb Aristoteleselt, eriti oma teosega ,,Nicomachose eetika", mis tegeleb vooruste eetikaga. Voorused on omadused, mis asuvad inimese äärmuslike iseloomuomaduste vahel. Äärmus on näiteks hulljulgus ja teine äärmus on argus nende kuldne kesktee ja voorus on vaprus, mis on hea ja õige. Vooruste eetika kohaselt on peamine hüve, mille suunas inimene peaks liikuma, õnn ja õnnelikuks saamine. Inimesed tahavad elada õnnelikku elu. Kõik algab kasvatusest,
............................................24 EETILISE KONFLIKTI ANALÜÜSI JUHEND........................................................26 EETILISE KONFLIKTI LAHENDUSE KOLM SAMMU.........................................27 2 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid EETIKA< kr. ethos (komme, harjumus) filosoofia haru, mis õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; nimetus pärineb Aristoteleselt. · normide kogum, mis määrab inimese kõlbelise käitumise, nende kohustused ühiskonna, klassi, kodumaa ja üksteise suhtes; · reeglite kogum, mis määratleb õige ja vale käitumise; · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · filosoofiline teadus moraalist. MORAAL< lad. moralis (kombeline, komme) Cicero 300 aastat hiljem · ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist
see teos ilmus algselt pärast teost nimetusega "Füüsika"), matemaatika ja füüsika (füüsika oli Aristotelese sõnul teine filosoofia). II Praktilised teadused on eetika ja poliitika. III Loomingulised teadused on kunstiprobleemidega tegelevad valdkonnad. Tarkuse nimi tuleb anda teadusele, ,,mis uurib esmaalgeid ja põhjusi: on ju hüve ja ,,see, mille jaoks" üks põhjuste liikidest", kirjutas Aristoteles. Veel tsitaate Aristoteleselt: ,,... kõik teised teadused on enam vajalikud kui tema [filosoofia], kuid pole ühtegi paremat." ,,... me ei tea tõde, kui ei tea põhjust." ,,... tarkuseks tuleks nimetada teadust eesmärgist ja hüvest (kuna nende jaoks on olemas teine)." ,,Eesmärk on piir, mis ei teeni teist, vaid kõik teine teenib teda." ,,Filosoofi teadus uurib olevat kui niisugust üldse, aga mitte mingit tema osa." ,,... see on tõepoolest looduslik anne -- olla võimeline vajalikul viisil valima tõest ja vältima
Kuigi araablased kultuskohti hävitasid, jäi zoroastrism lubatuks, kuna oli monoteistlik. Tänapäeval on zoroastriste 1% elanikkonnast ja 1 liige Iraani parlamendis. Rännati ka Indiasse, kus olid suhteliselt rikkad, seetõttu tänapäeval sellest teada. Aleksander Suur Temaga algab uus ajajärk, hellenismi mõjud. Pärsias sai see pisut varem läbi Partia riigiga. Aleksander vallutas Pärsia nelja aastaga. Aleksander sai tollase maailma parima hariduse Aristoteleselt. Ta jõudis sõjategevusega suhteliselt kiirelt Indiasse. Ta ise sai kultuuriliselt pärslaseks. Kuningaks saanuna jätkas Aleksander oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aastal 334 eKr ületas ta 48 000 jalamehe ja 6000 ratsamehega Dardanellid ning tungis seega Pärsia valdustesse
peas selliseid mõtteid, mis ei ole vooruslikud ja · - loogika on müür, mõistuspärased." · -puudeks on metafüüsika, · Voorus väljendub tarkuses, õigluses, julguses ja · - viljadeks on eetika. mõõdukuses. · Loogika võtsid nad Aristoteleselt ja metafüüsika Platonilt. · Marcus Aurelius (121 -180) · Stoikud on derministid. · "Mõtle sageli, et kõik maailma olendid ja asjad kuuluvad · Eetika ühte!" · Adiafoorad · Marcus Aurelius (2) · Afektid · Ta põlgas luksust ja mugavust.
Ekstreemse rakendamise versiooni pakkus välja Lindahl – igaüks maksab maksu vastavalt piirkasule, mis ta avalikust hüvest saab. Konstrueeritakse kollektiivse piirkasu kõver, leitakse, mis punktis see kõver lõikab piirkulu kõverat. Igaüks maksab maksu vastavalt oma piirkasule. Seda printsiipi kasutatakse sihtotstarbeliste maksude puhul. 2) Maksusuutlikkuse printsiip – need, kes on suutelised rohkem maksma, peaksid ka rohkem maksma. Pärineb Aristoteleselt, levinud tänapäeval. Kodanike kaasamine maksuseaduste väljatöötamisse pole võimalik, kaasneksid negatiivsed tagajärjed. Ideaalse maksusüsteemi omadused: 1) Majanduslik efektiivsus – maksusüsteem ei tohiks takistada ressursside efektiivset jaotumist. Kaasnevad moonutused peaks olema võimalikult väikesed. Mittemoonutuslik maks – maks, mille suurust pole võimalik inimesel muuta, nt isikumaks (Thatcher).
põhiprintsiibid, mis on alusnormiks paljudele teistele normidele. Nii on loomuõiguse ideest tulnud näiteks hea usu põhimõte (bona fide), mida tunnustatakse enamiku maailma suurte õigussüsteemide poolt ja mis oli oluline tehingute tegemisel juba Vana-Roomas. Hugo Grotius: Loomuõiguse vahetu allikana käsitles Grotius inimlikku loomust, mis avaldub eelkõige inimese õhiskondlikkuses kui tema sisemises olemuses. Niisiis jällegi juba Aristoteleselt tuttav ,,ühiskondlik loomus". Grotius ei jätnud oma õpetusest küll täielikult välja ka Jumalat. Jumal 16 olevat nimelt loomuõiguse kaudne allikas, sest tema andis inimesele selle ühiskondliku loomuse. Ometi lisas Grotius, et loomuõigus kehtiks ka juhul, kui Jumalat ei olekski või ta ei hooliks vähimatki inimestest
eelnimetatud elatusmiinimum. Põhiseaduslik miinimum ei takista seadusandjat loomast sellist sotsiaalsüsteemi, nagu ta õigeks peab. Keelatud on ainult laskuda allapoole põhiseaduslikult tagatud läve. Põhiseadusliku minimaalkontseptsiooni taga on tõdemus, et sotsiaalsed põhiõigused nõuavad vabu rahalisi vahendeid, mida võib eri aegadel olla eri hulk. Võrdsuspõhiõiguse kõige üldisem sisu kajastub stereotüüpses väljendis, mis pärineb Aristoteleselt: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Sellest tuleneb võrdsuspõhiõiguste mõistmiseks põhjapaneva tähtsusega tõdemus: et teha kindlaks, kas kedagi on kellegagi koheldud võrdselt või ebavõrdselt, peab olema vähemalt kaks isikut või isikute gruppi, keda omavahel võrrelda. Võrdsuspõhiõigused kaitsevad isikut riigi õigustamatu ebavõrdse kohtlemise eest võrreldes teiste isikutega (vt lähemalt § 12 komm 2.1).
· mida väide maailma kohta ütleb metafüüsika Loogika mõiste autoriks peetakse kas Demokritost või Zenonit Kitionist (stoik). Aristoteles õpetas, et loogika objektiks pole mitte mõtlemine üldse, vaid mõtlemise vormid. Põhilised mõtlemisvormid on mõiste (sõna), otsustuse e lause (väide) ning otsustustest koosnev arutlus. I. Kant nimetas selle formaalseks loogikaks. PÕHILISED LOOGIKASEADUSED (aksioomid) IDENTSUSE SEADUS (Printsiip pärinevat Aristoteleselt, reegli sõnastas G. W. Leibniz) (ld principum(lex) identitatis; ik principle (law) of identity): Ühes ja samas arutluses, ühes ja samas suhtes peab iga mõiste või väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, olema kasutatud iseendaga identselt. Sümbolkujul: AA või p p, kus A tähistab mõistet, p otsustust (väidet, propositsiooni), samasust, järelduvust. Identsuse nõue on suhteline ja kontekstitundlik.
Ius commutativa (võrdsustava õigluse) puhul tähendab see, et sarnased kaasused tuleb õigusega sarnaselt reguleerida ja õigusliku vaidluse korral sarnaselt lahendada. Ius distributiva (jaotava õigluse) puhul peab aga sama arvestada põhimõttega ,,igaühele oma". Vastukaaluks absoluutsele õigluskontseptsioonile eksisteerib ka relatiivne õigluskontseptsioon. Relatiivne õiguskontseptsioon väidab, et absoluutse õigluse kujundamiseks on Aristoteleselt pärinevad vormelid väärtusetud. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigust rakendava tegevusega. Kolmanda õiguse idee elemendina tuleks näha õiguse eesmärgipärasust. Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Õigus on tervikuna suunatud korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seepärast peab õiguse eesmärgipärasuse saavutamiseks, st vastavate õigusnormide loomiseks,
lääne mõtteloos enne ja pärast teda ei ole suurem; ta on kõige suurema arvu teadmisalade alusepanijaid; loogikateaduse looja; teaduste ja filosoofia süstemaatika ja terminoloogia alusepanijaid; Aristotelese teosed (mis säilinud osaliselt) moodustavad antiikaja entsüklopeedia; ta algatas tööjaotuse teadustöös; Platoni ja Aristotelese töödega sai paika euroopa mõtlemise alusmüür. Nagu eespool öeldud, pärineb just Aristoteleselt tava jagada filosoofia teoreetiliseks ja praktiliseks filosoofiaks, ise tegeles ta loomulikult mõlemaga. Praktilise filosoofia moodustasid tal peamiselt eetika (Aristotelesel eetiline teadus), mis käsitleb indiviidi tegutsemist, tema valikute õigustamist ja ,,poliitika teadus", mis käsitleb ühiskonna ülesehituse ja toimimise erinevate viiside õigustamist. Praktiline filosoofia (teadus) tegeleb niisiis praxise analüüsiga, mis toetub loomulikult tema, Platoni filosoofiast
positiivsele tegevusele (§ 44 lg 1). Enamik vabaduspõhiõigusi ei sisalda viidet vabadusele, nagu nt PS §-s 16 sisalduv õigus elule ehk eluvabadus, mis on formuleeritud lihtsalt subjektiivse õigusena. Üldine vabaduspõhiõigus tuleneb PS § 19 lg-st 1 (vt § 19 komm 2). (Vt ka Alexy Juridica artiklit ,,Põhiõigused Eesti põhiseaduses" 6.2.) 18.10. Võrdsusõigused Võrdsuspõhiõiguse kõige üldisem sisu kajastub stereotüüpses väljendis, mis pärineb Aristoteleselt: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Sellest tuleneb võrdsuspõhiõiguste mõistmiseks põhjapaneva tähtsusega tõdemus: et teha kindlaks, kas kedagi on kellegagi koheldud võrdselt või ebavõrdselt, peab olema vähemalt kaks isikut või isikute gruppi, keda omavahel võrrelda. Võrdsuspõhiõigused kaitsevad isikut riigi õigustamatu ebavõrdse kohtlemise eest võrreldes teiste isikutega (vt lähemalt § 12 komm 2.1)
Esimeses kirjutas William Ockhamist (1285-1347), tuntud kui``Ockhami habemenoa'' printsiibi autor, mõjuka Summa logicae. Samuti Oxfordiga seotud Walter Burley teos De puritate artis logicae oli Ockhami suhtes ülikriitiliselt meelestatud. Mõjukaim selleagne Pariisi loogik oli Jean Buridan. 2.3 Loogika pärast Renessanssi: 16. sajandist 19. sajandi keskpaigani Renessans tähendas loogika jaoks lahtiütlemist keskaegsest, otse Aristoteleselt lähtuvast skolastilisest loogikast. Hakkas sündima uus, matemaatikaga sidet leidev sümboolne loogika. Viimasest jooksebki veelahe antiik- ja keskaegse ning tänapäevase loogika vahel. Õhus olevad, siin-seal väljendatud ideed täpsest, universaalsest sümbolkeelest ning selle keele abil tehtava arutlemise matematiseerimisest ja mehhaniseerimisest ei jõudnud enne 19. sajandi keskpaiku aga mingisugustegi praktiliste tulemusteni peale lihtsate, ebasüstemaatiliste sümbolsüsteemide loomise
Günter Dürig inimväärikus on puudutatud, kui konkreetne inimene taandatakse objektiks, paljaks vahendiks. Ka sellele on rajatud meie inimväärikuse käsitlus. Kõige esimene koht, kus inimväärikust on mainitud, on ILO deklaratsioonis 1944ndal aastal. Ka 1945 ÜRO Hartas. 1945 ÜRO inimõiguste deklaratsioon (kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena). Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta. · Õiguslik ja moraalne dimensioon Aristoteleselt pärinev vooruse põhimõte, oleme väärikad siis, kui oleme vooruslikud, käituma ausalt ja vooruslikult. Inimväärikus kui õiguslik põhimõte on märksa kitsam. See on kõigil üht viisi ja see tuleneb kantiaanlikust mõtteviisist, et inimene on eesmärk ja mitte kunagi vahend. · Positiivsed ja negatiivsed definitsioonid Positiivsed a. Kaasavarateooria püüab määratleda inimväärikust. Inimväärikus on väärtus, ta on
hüve." ... Poliitika määrab ära, mis teadused peavad riigis olema, milliseid neist on vaja igaühel teada ja mil määral. Näeme, et ka kõige austusväärsemad võimed, nagu seda on majandamine, kõnekunst, kuuluvad poliitika alla. Kasutades ära teadmised kõikidelt ülejäänud aladelt, määrab ta 5 Aforismiraamatutes on huvitav lugeda, kuidas Platon on kunagi oma õpetaja kohta öelnud: "Sokrates on sõber, kuid tõde on suurem sõber." Analoogiline mõte on Aristoteleselt oma õpetaja kohta: "Platon on sõber, kuid tõde on suurem sõber." 14 veel ka seadustega, mida peab tegema ja millest hoiduma seega peaks ta eesmärk hõlmama ka kõigi teiste alade oma, nii et just see võikski olla inimese hüveks." (NE 1996:7,8) · Poliitikateadus või poliitiline ekspertiis (politik) on ülim teadus
Ta süstematiseeris loogika ning teda peetaksegi formaalse loogika rajajaks. Aristotelese loogika annab reeglid, millised arutlused annavad tõestest eeldustest paratamatult tõese järelduse, millised mitte. Loogika on töörist teiste teaduste jaoks (siit ka loogikaalaste tööde hilisem koodnimetus: Organon. Esimeses loengus antud filosoofia jaotus filosoofia = loogika + metafüüsika + eetika + esteetika pärineb samuti Aristoteleselt A nõustus Platoniga, et 1) teadmine on võimalik 2) teadmine on teadmine vormidest (universaalidest). Kuid A ei nõustunud Platoni ideedega, vaid arvas, et universaalid eksisteerivad reaalselt üksikutes asjades (mõõdukas realism). Ideed multiplitseerivad tarbetult maailma ning ei suuda seletada liikumist ja muutumist. On vaid üksainus maailm, milles kõik objektid koosnevad mateeriast ja vormist. Teadus on teadmine selle maailma kogemustest.
· Kaks teadust ei kasutata täiesti ühetähenduslikult ... neid · Sellest lähtuvalt on kaks erinevat teadust: kasutatakse võrdluslikult." · Teoloogia ja · Ontoloogia · Filosoofia. · Thomase ontoloogia lähtub meie meeltele antud · Küsimus on: Mida õppida Aristoteleselt, mida olemasoleva (ens) mitmekesidusest: kivid, loomad, Piiblist? inimesed jne. Küsides selle järele, millistel printsiipidel rajaneb olev, jagab ta need kaheks: · Mõistus ja usk tõelisus (actus, akt) ja võimalikkus (potentia,
kui me ei anna edasi teatud inimlikke omadusi. Kui järeltulevatele põlvedele jäävad kõnesolevad inimlikud omadused tundmatuks, laguneb ka viie tuhande aastane kultuur, isegi kui teadmised on edasi antud ja edasi arendatud. Ausust, sõnapidamist, õiglust, heatahtlikkust, abivalmidust, eneseväärikust pole meile sünnipäraselt kaasa antud; meie sisemisteks väärtusteks võivad nad saada vaid läbi kasvatuse ja õpetuse. Seda Aristoteleselt pärit teadmist on kõik ajastud aktsepteerinud. Aukartus ja aated Laps ei saa kasvada inimeseks, kui tal ei ole pieteeditunnet, kui ta ei pea midagi ega kedagi kõrgemaks kui tema ise. Peeter Põld (1993) õpetab: Pieteedita ei ole ühiskonda: ta on üks sügavamatest kasvatuse ja kultuuri alustest. Kus tema puudub, tekivad vastandid - jultumus, häbematus, täielik vastuvõtmatus kõlbelistele mõjutustele. Pieteeti äratada suudab ainult see, kes seda ise tunneb
6.saj spartalased järk-järgult alistasid kogu Pelopennose ps ja moodustasid tänapäevaselt nimetatud Pelopennose liidu. Suuremad liikmes, nt Korintos, olid suhteliselt sõltumatud ja võisid vabatahtlikult sõtta minna. Argos ei liitunud kunagi Spartaga, nad olid ürgvaenlased. Ateena Attica maakonnas. See oli Iooia linnriik. Ajalugu on erakordsel hästi teada. Klassikalisel perioodil oli see Kreeka kultuuri vaimne pealinn. Olemas on ainukesena olemas ka Ateena riigikorra ajalugu (Aristoteleselt). Riik hõlmas tervet Attica maakonda. Theseus oli see, kes tsentraliseeris Ateena valitsemissüsteemi. Ateena inimressursid olid suured ja sealt tuli ka see väline võimsus. Aristoteles kujutab, kuidas, oligarhiliselt linnriigist sai järk-järgult demokraatlik vabariik. Vana riigikord: iga aasta valiti 9 kuningat- arhon. Aristokraatlik eliit- eupatriidid. 9-st 3 olid tähtsamad. Üks oli kõige tähtsam , kelle järgi arvestati aastaid
11. sajandi võimuvõitluses paavsti ja keisri vahel jäi peale paavst. Paavst otsustas selle üle, kas maine valitseja on legitiimne või mitte. Põhjendati seda sellega, et paavst võis vajadusel manitsed ja kohust mõista iga kristlase üle, sh ka keisri üle. Kirikust sai Euroopa moraalne kohtunik ning seda ka maiste valitsejate üle. Paavstivõim sai kõrgemaks impeeriumi ja kuningriikide võimust. 12. sajandi poliitilises mõttes võeti Aristoteleselt üle põhimõte, et alam võim peab kuuletuma (või lihtsalt kuuletub) kõrgemale. Mõlemad mõõgad kuuluvad seega täie õigusega kirikule ning kirik delegeerib maist sunnivõimu kuningale. Iga võim on sisult usuline ning kuningas on vaid täidesaatja, nagu timukas, kes allub täielikult otsuste tegijale ning on vaid otsuste täideviija. Kuningavõimu pooldajad väitsid vastu, et kõik võim tuleneb Jumalalt ning seega on maine võima ka otse Jumalalt saadud
Jaotav – realiseerimisel peetakse valdavalt silmas riigi suhet kodanikesse. Igaüks saab selle, mis on talle ette nähtud. Ius distributiva (jaotava õigluse) puhul peab saama arvestada põhimõttega „igaühele oma“. Seadus peab olulisi, õigusega kaitsmist väärivaid asjaolusid arvesse võtma. I.Tammelo vaated õpetavad nägema väärtusi, mis seisavad positiivse õiguse kohal ja millega see positiivne õigus peab arvestama. Aristoteleselt pärineb õigluse jaotus jaotatavaks ja võrdsustavaks õigluseks. Jaotav õiglus (distributiivne õiglus e ius distributiva): kehtib põhimõte igaühele oma. Jaotava õigluse põhimõte on siis järgitud, kui hüvesid jaotatakse proportsionaalselt, kusjuures õiglus tähendab seda, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Teisisõnu ei anna Aristotelese järgi selline õiglus
annaabi.ee 
