Vabadus on parem kui vabaduse puudumine (1)

Vabadus on parem kui vabaduse puudumine
Vabadus on kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Minu jaoks tähendab see mõtte- ja sõnavabadust ning vabadust saada haridust ja valida amet kus edasi töötada, vabadus ennast arendada, vabadust omada sõpru, valida elukohta ning vabadust reisida , vabadust valida ja olla valitud.
Mina olen sündinud Eesti Vabariigi ajal ning ei ole kogenud elu ilma vabaduseta. Kui Eesti oli NSV võimu all (1944 – 1990) olid inimese vabadused piiratud. Siis oli ainult üks vene kanal , Tallinnlased nägid ka soome kanaleid aga muud välismaa kanalid nii televiisoris kui ka raadios olid keelatud. Kõik filmid jms oli poliitiline propaganda, isegi kirjandus. Seega suurem osa inimestest ei teadnud mujal toimuvast midagi. Usuvabadust ei olnud kõik pidid olema ateistid ning kirikus käia ei tohtinud. Õigus valida ja olla valtud puudus, valimisvabadust ei olnud. Arvamust ei tohtinud avaldada seega ka sõnavabadus puudus. Vabadust reisida ei olnud võis reisida ainult NSV piires. Kõik see, mis tänapäeval tundub nii tavaline puudus sellel ajal.
Minu jaoks on kõige tähtsamal kohal vabadus ennast arendada, õppida, töötada lugeda raamatuid jms. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt küsiti: „Mis vahe on haritud ja harimatul inimesel?“ Too vastas: „ Samasugune vahe nagu elus või surnud olemisel.“ Haritud inimene oskab unistada alati millestki enamast ja suudab oma unistused ka täide viia. Harimatu inimene ainult kadetseb neid kellel läheb hästi ja tunneb rõõmu kui kellegil läheb temas halvemini.
Paljudele on tähtis sõnavabadus ja õigus oma arvamust avaldada. Kuid siin ei teata seda või kiputakse unustama, et kõigil on sõnavabadus aga ei tohi teisi inimesi halvustada. Väga hästi on ütelnud sõnavabaduse kohta Ameerika psühhiaater Thomas Szasz: „ Kui inimene ütleb, et ta on Jeesus või Napoleon, või et marslased teda jälitavad, või ütleb midagi muud, mis tavamõistusele pöörane tundub, siis peetakse teda hulluks ja pannakse hullumajja luku taha. Sõnavabadus on ainult normaalsetele inimestele.“
Muidugi ei ole ka liigne vabadus hea. Liigne vabadus selles mõttes, et puuduvad igasugused kohustused, seadused ja keelud. Selline nagu on anarhia, kus puudub igasugune kontroll inimeste üle, ei ole valitsust ega presidenti. Seega demokraatlik parlamentaarne vabariik on tasakaalus kuna selles on õiguste ja vabaduste kõrval ka kohustused ja seadused.
Vabadus on ärkamine õnnelikuna ja eesseisva päeva rõõmus ootus. Vabadus on teadmine, et saad selle päevaga hakkama ja naudid seda ning väga tõenäoliselt ka homset ja ülehomset. Nagu kirjutas Ameerika kirjanik James Baldwin „Vabadus ei ole miski, mida kellelegi antakse, vabadus on see, mille inimesed võtavad“. Seega tuleb teha kõik selleks, meie riik jääks vabaks.